Huvitavaid ametiposte.

Mehhiko on suur riik, aina kasvava elanikkonnaga. Tootute protsent on siin tohutu. Kurb aga t6siasi on, et k6igile lihtsalt ei j2tku korralikke tookohti. Niisiis on inimesed tihtipeale sunnitud endale ise tookohti leiutama.

Jube lahedad on need v2ikesed troonid, mida v6ib kohata igal t2navanurgal, vanamehed kui kuningad nende otsas istumas.Tegelikult on neil aga otstarve ka. Nimelt on need yles pandud kingade puhastamise eesm2rgil. Oma kingi lasevad puhastada ainult mehed ja ka puhastajad on ainult mehed. J2llegi yks too, millega paar(kymmend)tuhat inimest oma igap2evast leiba teenib.

Teine huvitav tooots, mille inimesed endale ise v2lja on m6elnud kannab "autovalvaja" nime. Kui reede v6i laup2eva 6htul klubisse v6i kohviku tahad minnaning enne seda autole parkimiskohta otsid, kohtad neid "autovalvajaid" igalpool. Missiis, et sa pargid oma auto lihtsalt kuhugi k6rvalt2navale, kus justkui ei peaks parkimise eest midagi maksma. "autovalvaja" astub ligi ning sirutab k2e ette. Ta lubab su autot valvata niikaua kunioma toimetused saad 2ra toimetatud. Ja eks mis siis muud kui maksad. Mitte kyll palju ja kindlasti v2hem kui parklas, aga siiski. Aga inimestel on tood h2dasti vaja.

Siis leidub veel n2iteks siin t2navazongloore. Kui keskp2eval on palju liiklust ja autod ummikutes seisavad, siis astub teie ette m6ni tuleleeke neelav ja 6hkuloopiv mehhiklane, kes kiiresti oma numbri esitab, samal ajal kui valgusfoor punast tuld n2itab. Ja enne veel kui tuli j6uab roheliseks minna, jookseb ta k6ik l2hedalasuvad autod l2bi ning teenib j2llegi m6ne peeso oma etenduse eest.

Sama ajahetke, ootamist punasevalgusfoori taga, kasutavad ka aknapesijad. Nad hyppavad ruttu ligi, pritsivad su esiklaasi puhastusvedelikuga kokku ja k2rmesti t6mbavad selle siis lapiga yle. Ei loe, kas sa soovid teenust v6i vehid k2tega eituse m2rgiks, nad teevad seda ikka. Ja isegi kui sa ei soovinud aknapesu, siis l6puks sirutad ikka k2e paari peesoga aknast v2lja. Pesija t2nab t2nulikult, ning kiirustab veel enne rohelise tule syttimistj2rgmise auto poole.

Leidub ka muusikuid. Nad kannavad endaga kaasas enamasti kitarri v6i bandzot, millega nad siis m6nda kohvikusse v6i baari sisenevad. K2ivad lauldes yhe laua juurest teise juurde ja esitavad paar tyypilist mehhiko ballaadi. Enamasti j22vad nad kyll suurema t2helepanuta, kuid alati leidub ikkagi m6ni lahke inimene, kes neile peeso v6i kaks pihku vajutab.
Lillemyyjad ja 6hupallimyyjad. Neid leidub k6ikjal. Eriti aga muidugi 6htuti ja n2dalavahetuseti. K2iakse paarikese juurest paarikese juurde ja keelitatakse noormehi oma neidudele 6isi kinkima. Yhel p2eval kohtasime yht eriti pyhendunud lillemyyjat. Olime neljakesi pargis, pidasime inglise keele tundi. Mina, kaks tydrukut ja yks poiss. Lillemyyja astus ligi ja kysis kas soovime lille osta. Laususime, et kahjuks seekord mitte. Siis kysis ta meie seltskonna ainsalt meeshingelt, et kas too ei tahaks neidudele kingitust teha. Ta vastas, et tahaks kyll, aga raha ei ole. Lillemyyja teatas, et sellest pole hullu, ta v6ib ju siis meilt tydrukutelt raha laenata. Seekord j2id siiski lilled otsmata.

Teeparandajad. Mehhikos leidub palju v2ga halvas olukorras ja augulisi teel6ike. Niisiis on nende teel6ikude juurde s2ttinud end mehed, naised, vahel terved perekonnad. J2llegi, kui on palju autosid ja nood ummikus seisavad, siis samal ajal siblivad autode vahel ringi need teeparandajadja lykkavad mulla, liiva v6i kiviklibuga teel olevaid auke kinni.T2nut2heks mugavama ja v2hem hyplikuma s6idu eest annavad siis autojuhid neile veidi raha.

Oletame, et istud bussijaamas bussi peale ning tahad teise linna s6ita. Bussiterminali v2rava juures hyppavad bussi peale kaks-kolm myygimeest,et myya raamatuid, sooki, jooki, tooriistu v6i tuumapomme. Yksk6ik mida, peaasi et ostetaks.

Loomulikult leidub veel ka igat muud tyypi ja igas vanuses myygimehi/naisi/lapsi. K6ik pyyavad midagi myya, sest k6iktahavad syya, tahavad riideid kanda, tahavad oma lapsi kooli saata, tahavad elektriarvet maksta, tahavad ellu j22da. Sellegipoolest on vahel p2ris muhe vaadata, milliseid ameteid inimesed suudavad endale v2lja m6elda.

Lapsed t2navalt. T2navalapsed.

Tahan teile kirjutada veidikene Mehhiko yhiskonna pahupoolest. Vaesusest, mis on kontrastiks kogu rikkusele, mida siin samuti tihti kohata v6ib. Samal ajal kui t2naval vuhavad uhked lahtiste katustega Ferrarid v6i Mercedesed ja avenyyd on kaunistatud miljoneid peesosid maksvate palmipuudega, uhked hotellid v6tavad turiste vastu,pakkudes neile igakylgseid v6imalusi, mida hing ihaldada v6ib ja Cancuni valged liivarannad v6luvad oma uhkete jahtidega k6iki kylastajaid, siis v6ib k6igi suurlinnade (v6i v2ikelinnade v6i kylade)t2navanurkadelt, pargi sissek2ikude juurest v6i vanade lagunenud majalobudike eest leida istumas vaeseid, tihtipeale r2paseid ja mustusest haisvaid lapsi, kel pole ei kodu ega vanemaid v6i kui isegi on, siis taolised, kes oma lastest suuremat ei hooli. Paljud perekonnad on muidugi lihtsalt ka sunnitud oma lapsed t2navale kerjama v6i asju myyma saatma, sest muidu ei oleks neil yldse midagi, millest elatuda. Igaljuhul on aga maailm nende inimeste vastu tihtipeale v2ga karm ja elluj22mine on yks suur v6itlus.

Eelmisel reedel sain 6htul kahe oma s6braga kokku. Olime siinsamas Queretaros, see n2dalavahetus ma ei s6itnud kuhugi. Kavatsesime m6ne baari otsida, kuhu maha istuda, et juttu ajada. Olime parasjagu k6ndimas l2bi Plaza de Armase, kui yks v2ike poisike mu juurde astus. "Palun, kas sa annaksid mulle veidi raha, et tacosid osta? Ma olen n2ljane." Hetkeks k6hklesin, sest t6si on, et p2evas kysib v2hemalt 10 inimest sinult raha, aga siis vatasin talle otsa ja n2gin, et ei eales suudaks ma talle 2ra oelda ja ignoreerides minema k6ndida. Kummardusin alla, et teda l2hemalt uurida. Ta oli kolmeaastase pikkusega, r2baldunud riiete ja vereplekkidega pluusil, n2gu nagu murjamil, yleni m22rdunud. Kysisin, et kui vana ta on. Teadis vastata, et kuuene. Kysisin, et kus ta elab. Ta ei teadnud. Kus ta vanemad on? Ta ei teadnud. Mida ta t2na tegi? Ta ei m2letanud. Kas ta on siin iga p2ev? Jah. L6puks sain siiski teada, et ta on siin oma vanema 6e(9) ja vennaga(14).

L2ksime siis nendega kohtuma. Vend ootas k6rvalt2navas, istus trepimademel. 6de tuli ka peagi. Saime l2hemalt tuttavaks. Vanem vend r22kis mulle, et tegelikult nad on San Ildefonsost p2rit ja tulid Queretarosse vaid n2dalavahetuseks, et veidi asju myya ja niimoodi perekonnale raha teenida. Et tegelikult k2ivad nad koolis ja rendivad Queretaros maja, kus n2dalavahetuseti oobivad. M6istsin, et see on kyll sama suur vale kui see v2idetav maja ja seda talle ka ytlesin. Et p2ris nii see vist ei ole. Eks ta taipas, et oli vahele j22nud ja parandas ennast, et tegelikult oobivad yhes turvakodu moodi kohas. Ka selle koolisk2imise kohapealt ei osanud ma seisukohta v6tta. Kui see 14-aastane ei teadnud isegi, et Ameerika Yhendriigid on riik, siis ei ole v6imalik, et ta on 8 aastat koolis k2inud. Kas nad aga t6esti on siin vaid n2dalavahetuseti v6i iga p2ev, nagu v2ike vend mulle algul oli ytelnud, see j2igi mul teada saamata. Ehk neil t6esti on vanemad San Ildefonsos, seljuhul on nood aga kas ylimalt vaesed, et on sunnitud lapsed t2navale saatma v6i siis lihtsalt hoolimatud nende suhtes v6i siis m6lemat. Kui aga 6-aastane poiss on kell 10 6htul t2naval ja syya palub, siis ei ole v6imalik, et tal on olemas normaalne kodu.
Tydruk, kelle nimi oli Veronika, oli v2ga armsa n2eratuse ja r66msa olemisega, lausa yllatavalt, arvestades, et ta kell 10 6htul suures linnas ja vaid 6hukese s2rgiv2el yksinda inimestele 1-krooniseid n2tse myys.
Tahtsin talle komplimenti teha ja ytlesin, et tal on ilusad k6rvar6ngad. Ta naeratas ja t2nas. Siis aga n2itas oma teist k6rva ja lausus arglikult, et tal tegelikult on ainult yks k6rvar6ngas, teine kadus 2ra. Kysisin, kas ta tahaks minu k6rvar6ngast oma teise k6rva proovida. Ta aga lausus, et see teine k6rvar6ngas kadus tal juba nii ammu, et auk on kinni kasvanud. Selline oli see yhe k6rvar6ngaga tydruk Veronika.
Raul, kes oli vanem vend, myys liblikaid. 20 krooni tykk. Ta aga s6nas kahetsusega, et eriti h2sti see myyk just ei l2he. P2evas ehk 5-6 inimest ostavad. M6tle, sa tootad terve p2eva, yritades myya midagi, et endal hinge sees hoida, 200 inimest ytlevad sulle 2ra ja ehk viis ostavad siis sult selle yhe liblika. Ja sedagi n2gu krimpsutades, "No hea kyll." Muidugi ma m6istan ka neid inimesi, sest yhel hetkel sa lihtsalt tydid andmast, kaua sa ikka jaksad igale kerjavale hingele annetada, sest neid leidub nii tohutult tohutult palju. Aga mis neil j2llegi muud yle j22b? Ma aga ei kujuta ette, mida peab see v2ike laps tundma, kellele k6ik tuimade n2gudega "Ei, ei, j2ta mind rahule" ytlevad. Usun, et nad on muutunud immuunseks inimeste tydinud ja eitavatele n2gudele.

Ma m6tlesin, et aitan neid veidike ja koos suutsime kaks liblikat maha myya. Mooduvatele poistele, kelledele ma siis juurde astusin ja ilusti palusin. M6ni pluss on ikka ka heledanahaline olemisel. Yhe liblika ostsin ka ise 2ra.
J2rsku m2rkasin, et yks kahtlase v2limusega vanem kutt, seisab veidi eemal ja j2lgib meid. Kysisin, et kas nad teavad teda. Raul vastas kiiresti, et "Casi no", "Peaaegu mitte". Kysisin, et kas veidike siis ikka teavad, Raul muutus ebalevaks ja pobises midagi oma nina ette. Kui j2rgmisel hetkel taha vaatasin, oli kutt kadunud. J2reldasin, et kyllap on ta keegi, kes nende toost veel omakorda kasu l6ikab.
Siis l2ksime sooma, algul nad teatasid, et neil ei ole k6ht yldse tyhi ja et ei ole vaja, aga kui ma olin ikka mitu, mitu korda kysinud, siis l6puks tunnistasid, et tegelikult tahaks syya kyll. S6ime tacosid. Ostsin poest ka suure limpsipudeli, niisiis said nad k6hu korralikult t2is. V2hemalt selleks yheks korraks.
Siis aga teatas Raul, et nad peavad nyyd minema, sest kell 11 pannakse see oomaja kinni, kus nad magavad. Saatsin neid veel veidike maad ja leppisin siis nendega kokku, et homme kohtume j2lle. Samas kohas, kell 4. Nad lubasid tulla, ma palusin, et nad kindlasti tuleksid. Vaatasin neid eemaldumas, sydames aga eelaimdus, et j2rgmisel p2eval ma neid ei n2e.

Nii see l2kski. Kell neli olin ma seal kohal. Istusin, ootasin, tegin ringi ymber pargi, l2bi pargi. Ei olnud neist j2lgegi. Ootasin seal kokku peaaegu, et neli tundi. N2gemata nad aga j2idki.
Ka pyhap2eval k2isin vaatamas, aga siiski ei n2inud kedagi.
Loodan, et sellegipoolest nad yhel p2eval veel mu teele satuvad. N6nda v2ga tahaks neid aidata. Aga raske on aidata kedagi, kes end aidata ei lase.
T6si aga on, et taoliseid lapsi leidub Mehhikos palju ja valitsus on abitu, et k6iki neid aidata. Kui ma aga suudaksin kasv6i yhe neist t2navalt 2ra tuua, tunneksin, et olen siia p6hjusega tulnud.

Ma tahan t2nada k6iki, kes v6tsid vaevaks teha v2ikene annetus, et neid pisikesi mehhiklasi aidata. Luban, et kogu teie saadetud raha l2heb hea eesm2rgi saavutamise tarbeks!

Veelkord, kui teil on kasv6i 25 krooni yle, et see lastele nagu Eziquiel, Raul ja Veronika saata, siis oleks sellest tohutult abi. Minu konto nr on 10010419633019 ,Yhispank. 25 krooni on nagu yks hamburger v6i rongipilet Keilast Tallinna ja tagasi. See ei ole palju palutud. Samas aga on neile see v2ga suure t2htsusega. Kui perekonnal on piisavalt raha, et osta syya ja saada 2ra elatud, siis t2hendab see, et lapsed saavad minna kooli ja ei pea t2naval tootama. N6nda on neil aga v6imalik saada haridus ning tookoht, mitte aga j22da elu l6puni t2navale. V6i kui te ei taha aidata neid, kes elavad nii kaugel teises maailma otsas, siis aidake neid, kes elavad Eestis. Ka Eestis on t2navalapsi v6i v2ga vaestes peredes elavaid lapsi, kes abi vajavad.
V6tke endale eesm2rk- yks heategu p2evas! ;)

Pildid Estyesile.

Jevgenia, allpool, teiste postituste juures on veel pilte, niisiis v6id ka sealt v6tta. Maaja

Buenas noches, amigos!

Eelmine reede. P2ev kulges rahulikult. Nagu ikka. Praegu, n2dal aega hiljem ma isegi enam ei m2leta, mida tolle reedese p2eva p2eval tegin. Ahaa, siiski. Basic 2 grupiga(kuhu kuuluvad nooremad, neli tydrukut, kes on 15aastased.), nendega pidasime tundi pargis. Pean tunnistama, et nendega on k6ige raskem. Nad oskavad keelt k6ige v2hem ja lisaks on nad ka just selles vanuses, kus yksk6ik mille 6ppimine tundub justkui sunnina kellegi teise poolt. Puberteet, mis parata:p Lisaks tulid nad alles kolm kuud tagasi v2ikesest maakohast, kus haridustase on ikka v2ga madal ja ehk seet6ttu on neil k6igil 6ppimise ning kontsentreerumisega veidi raskusi. Aga eks ma ikka yritan leida mooduseid, et neile midagi selgeks teha. Ja ma ju tean, et nad ise ju ka tegelikult ikka tahavad. Kuu ajaga suudavad nad juba oma nime oelda ja et pastakas on laua peal. Kyll kirjavigadega, aga siiski. 6pime, 6pime elule. 6pivad nemad ja 6pin mina koos nendega. 6ppida 6petama on ka omaette too.

Reede 6htul k2isin ma teatris. Cesari ja Laloga. Vaatasime yht Don Quijote paroodiat. Oli vist p2ris naljakas tykk, sest publik oli koguaeg krampis. Mina muidugi ei saanud suuremast osast naljadest aru, niisiis v6isin seda lihtsalt eeldada. Midagi muidugi ikka m6istsin ka ja p6histsenaariumile sain pihta, aga naljad, mis m6eldud veel eraldi queretarolastele, j2id mulle siiski suuremas osas 2hmaseks. N6nda ma sisi j2lgisin, kuidas n2itlejad liiguvad, milliseid lavav6tteid kasutavad, milliseid dekoratsioone kasutatakse ja kas leidub erinevusi meie teatriga. Jah, ikka leidus kyll. Esimene erinevus oli see, et teatrisaali oli lubatud popcorni ja koolaga k6ndida. Nagu kinos. Cesar ja Lalo kyll kinnitasid mulle, et suurtes esinduslikes teatrites see p2ris nii ei ole ja et see siin on alternatiivne teater, aga ikkagi j2ttis see mulle algul kuidagi kohatu mulje. N2itlejad ise tundusid mulle v2ga erineva tasemega, tykis tegi kaasa kokku vaid viis n2itlejat ja ma ytleks, et vaid kaks nendest oskasid n2idelda. Nood kandsidki kogu etendust algusest l6puni, nende naljade yle naerdi ja neile aplodeeriti, ylej22nud kolm j2id nagu varju. Ma j2in aga igatahes oma esimese teatrikogemusega siinmail rahule ja kavatsen peagi j2lle minna.

Ma ei plaaninud n2dalavahetusel kuhugile kaugele minna, aga tuli j2rsk plaanide muutus, kui Alejandro mulle helistas ja teatas, et Guadalajaras toimub sel n2d. vahetusel just yks suur festival ja ma ei tohiks sellest ilma j22da. M6tlesin ja kaalusin. L6puks otsustasin, et mis seal ikka, l2hen.
V6tsin laup2eva hommikul kell 6.30 bussi. Kella poole yheks olin juba Guadalajaras. Alejandro tuli oma s6braga mulle j2rgi ja siis s6itsime teise bussiterminali, et Amber, Vincent ja Hofie peale korjata. Laup2ev moodus t6esti toredalt, k2isime festivali vaatamas, m2ngisime Alejandro s6bra juures trumme ja k2isime torta augatasid soomas(kusjuures, televisioon oli just parasjagu seal ja minuga tehti intervjuu, jepikajee, minust on saanud uus mehhiko kuulsus).
Koju(ehk siis Alejandro juurde. oobisime k6ik seal) saabusime alles kella 6 paiku hommikul.

Siis aga j2rsku, helises telefon. Helistati Chihuahuast, kus elas Alejandro vanaisa ja teatati, et too oli just surnud. Jah, toredale p2evale oli saabunud mitte nii tore l6pp. Alejandro oli t6esti loodud ja ma saan temast ka t2iesti aru. J2rgmise p2eva hommikul, pakkisime meie aga oma asjad juba varakult ja lahkusime. Ilma, et oleks teda ylessegi ajanud. Kuigi pidime algse plaani j2rgi kuni esmasp2eva hommikuni j22ma, siis nyyd ei olnud see muidugi v6imalik. Kuna olime vaid kaks tundi maganud, siis k6ndisime ringi nagu kari zombiesid.
S6ime, vedelesime yhes pargis, k6ndisime ja vedelesime j2rgmises pargis. Siis helistas Alejandro ja ytles, et tahab meid ikka veel n2ha enne kui koju l2heme. Saime temaga kokku ja veidi peale seda viis ta meid bussijaama, et me saaksime oma kodudesse s6ita. Mina Queretarosse, teised Ocotlani.

Esmasp2eval ei teinud ma suurt midagi. K2isin j6usaalis, istusin pargis, lugesin raamatut, andsin tunde. Ega iga p2ev ei saa ka pidup2ev olla.
Tegelikult terve see n2dal on v2ga rahulikult moodunud. N6nda ka teisip2ev. Hommikul k2isin linnapeal, ostsin endale uusi riideid. Jah, kui Pueblas olid riiete hinnad enam v2hem samad, mis meie kodumaal, siis siin Queretaros on k6ik hinnad oma kolm korda madalamad. Seet6ttu on soppamine siin lausa lust. Teksad j22vad enamasti 150 krooni piiresse, pluusid saad k2tte 50 krooniga, jalan6ud 100ga. Mulle sobib. Kolmap2ev. 6htul k2isin yle pika aja j2lle salsas. Mulle meeldib. Hyppad ja vehkled seal koos 50 aastaste t2dikestega, seekord oli mehi ka rohkem, 50% rohkem kui eelmine kord- 2!
T2nagi ei toimunud midagi eriti m2rkimisv22rset, k2isin istusin p2eval pargis, lugesin raamatut, kylastasin yht n2itust, 6htul andsin tunde. Viisin seekord ka Conversation grupi ja Intermedio parki. Nii armas on vaadata, kuidas 20 aastased inimesed sellest n6nda elevusse v6ivad minna. Nendele on muidu n2dala sees ilma p6hjuseta majast v2lja minek keelatud, seet6ttu ei saa nad n2iteks niisama 6htul parki istuma minna. Ja kui ma siis seda tunni raames teen, on nad t6eliselt r66msad. Istusime pargis, murul, p2ike soojendas meid veel oma viimaste loojuvate kiirtega. Need olid sel korral lihtsalt vestlustunnid. Ilma igasugu kirjutamiseta. Leian, et vahel on see v2ga vajalik. Harjutada lihtsalt vestlemist, suhtlemist, sest neil tegelikult on olemas p2ris korralik s6navara, aga neil lihtsalt puudub julgust r22kimaks. Conversation grupiga r22kisime lapsep6lvest. Karstin, et see v6ib olla veidi keeruline teema, mille yle arutleda, kuid tahtsin sellegipoolest katsetada. Jah, t6si oli, et ega nad v2ga ei tahtnud oma lapsep6lve meenutada, oli n2ha, et see t6i neile meelde palju valusaid m2lestusi. Kui kysisin Judithilt, et ta r22giks milliseid m2nge nad v2ikesena m2ngisid, siis tal tulid pisarad silma ja ta ytles vaikselt, et tema v2ike vend oli haige, niisiis ei saanud ta kunagi eriti m2ngida, sest pidi tema eest hoolitsema. Niisiis yritasin teema suuna rohkem neutraalsele pinnale ja l2puks r22kisime lihtsalt Mehhiko lastest yldiselt.

Viimased p2evad on olnud v2ga palavad. Huuh, ma p6letasin Guadalajaras oma n2o lausa 2ra. Seal on kyll veel palavam kui Queretaros, aga siingi on praegu ikka v2ga soe olnud. Selline meie juulikuu suvep2eva ilm. M6nus! :p

Sain Ulililt teada, et yhes teises organisatsioonis Qros. tootab 10 vabatahtlikku Kanadast, kellest osa minuga yhe vanused. Niisiis ma nyyd p2ris p6nevil, tahan nendega kindlasti kohtuda, mul oleks nii hea meel, kui leiaksin siit Qrost. endale teisi vabatahtlikest s6pru. Praegu ikka hulgun enamuse ajast yksi ringi v6i r22gin suvaliste v66rastega pargis juttu(enamasti siiski nende algatusel). Ja siis lisaks veel kavatsen hakata m6nes teises org., kus elavad v2ikesed lapsed, abiks k2ima. Tunnen, et hea meelega tahaksin nendega tegeleda. Mitte ehk iga p2ev, aga paar korda n2dalas lihtsalt abiks k2ia oleks ju v2ga tore.

Aga ma nyyd l2hen, sest meil on oo! J2llen2gemise-lugemiseni!

Ja j2lle oleme n2dala jagu vanemad.

Niisiis, reedel ma l2ksin Pueblasse. Yksi. Erika ikkagi ei tulnud. Eks ma m6istan ka, sest sinna s6it on p2ris kallis ja plaan tuli ka ikka suht 2kitselt. Aga mis seal siis ikka, l2ksin yksi. Ma ei teadnud, mis buss mu sinna peaks viima, niisiis l2ksin lihtsalt ehku peale bussijaama, et kysida, sest netist ei leidnud. Aga vedas, poole tunni p2rast juba v2ljuski minu buss 6iges suunas.

Neli ja pool tundi s6itu ja olingi kohal. Teate, aga Mehhikos bussiga s6ita on m6nus, sest erinevalt sellest, mida v6iks eeldada, on k6ik pikamaa bussiliinide bussid siin tohutult mugavad ja modernsed. Varustatud telekate, 6hukonditsioneeri, allalastavate istmete ja jalatugede. Lisaks on sul jalgade ees just piisavalt ruumi, et saad need v2lja sirutada ja ei pea kuidagi k2ngus istuma. Terve tee n2idatakse telekast filme, enamasti ameerika filme hispaaniakeeles pealeloetult. Niisiis, on bussis6it minu jaoks justkui yks minu mitmetest keeletundidest. Jah, keeletunde jagub mul siin minu iga p2eva igasse tundi.

Pueblas. Paar linnabussiliini ja leidsin oma "vana kodu" ukse eest. Nii hea oli seal olla, n2ha Lizi, Miriami, nende ema. Nad on t6esti k6ik imetoredad ja vahel mul on t6esti kahju, et ma ei saa kogu oma teenistuse aega koos nendega elada. Lobisesime ja s6ime, n6nda 6htu k2tte j6udiski. Seej2rel saatsin Luisile s6numi, et olen valmis v2lja minema. Luis on yks Siijuve koordinaatoritest, kes mulle p2ris heaks s6braks on saanud. Yritasin ka helistada Sachale ja Josephale aga kumbki ei vastanud, niisiis l2ksime vaid Luisiga. Saime tema s6pradega kokku yhes kohalikus baaris nimega "La Mentirosa". Ilus s6na hisp keeles, sellele mitte nii ilusale t2hendusele. "Vale". Tantsisime ja ajasime juttu. Yks minust pea jagu lyhem, 28 aastane Luis(yks teine Luis, minu s6bra Luisi s6ber) yritas mulle terve 6htu kylge lyya. See oli ausalt oelda t2itsa naljakas, kui su peanupp on ikak sama k6rgel kui tydruku 6lad ja n2ed, et nagu too ei taha eriti vedu ka v6tta, siis v6iks ju rahule j2tta. Aga oo ei, ta oli v2ga sihikindel. Kuni kojuminekuni ei andnud alla. Jah, n6nda see 6htu seal moodus, kella 3 paiku j6udsin tagasi "koju".

Laup2ev oli tore. L2ksime Miriami ja tema poiss-s6braga teadusmuuseumi. "Imagina" oli paiga nimi. Ma armastan muuseume, kus saab asju katsuda ja proovida ja avastada ja nuputada. Ja see oli t2pselt yks selline muuseum. N2iteks said sa teha mulle ja siis neid yle enda pea t6mmata, nii et hetkeks olidki p2ris omas mullis. Veetsime seal aega kuni sulgemiseni ja suundusime siis koju tagasi sooma. P2eval olin Josephaga yhendust saanud ja ta lubas 6htul ka meiega v2lja tulla. Kahjuks ma yhtegi teist vabatahtlikku k2tte ei saanud, sellest oli muidugi kahju, sest oleks tahtnud neid k6iki n2ha. Aa, Tuomas mulle saatis s6numi, et ta on hoopis Vera Cruzis. See on yks mitmetest kohalikest rannakuurortitest. Aga jah, igatahes, 6htul l2ksime "Rumbasse". See on tantsuklubi, kus Liz tootab. Enamasti lastakse seal salsa muusikat, vahepeal astuvad lavale ka esinejad, et oma suurep2raseid tantsuoskusi n2idata. Mulle meeldis seal v2ga. Koht ise oli suur ja ruumikas, vahepeal jagati rahvale neid pimedas helendavaid pulgakesi ja 6hupalle. Muusika oli ka t6esti m6nus. Algul istusime niisama, koos Luisi, Josepha ja Josepha siinse 6e ja vennaga. Hiljem lisandus ka yks Luisi s6ber Jesus. Jah, Jesus on siin v2ga levinud nimi. Jesus kutsus mu tantsima. Algul ma ikka h2sti ei julgenud ega osanud ja olin kohmetu, aga pikapeale hakkas aina paremini v2lja tulema ja asi l6ppes sellega, et tantsisime Jesusega kella neljani hommikul. Ta tantsis t6esti h2sti ja kuna ta mind pidevalt kindlalt suunas, sis oli minulgi palju lihtsam tantsida. Usun, et 6ppisin selle yhe 6htuga rohkem salsat, kui kogu siin veedetud ajaga kokku.

Pyhap2ev moodus koju tagasi tulemise t2he all. Midagi olulist ei toimunud.

Esmasp2ev. Hmm, k2isin linnas. Tahtsin muuseumi minna, k6mpisin pika tee maha ja no milline eba6nn. Ainuke p2ev, millal muuseum on suletud, on esmasp2ev. Niisiis lonkisin niisama ringi. Istusin pargis. R22kisin yhe Uruguay tyybiga juttu, kes tuleb v2lja on suur reisija, hetkel on siin oma onul kylas, aga viimased neli kuud on Ladina Ameerikas ringi seigelnud ja detsembirs l2heb Euroopasse. P2ris huvitav oli temaga vestelda. 6htul andsin tunde. Mul oli neli tundi. Basic 1 grupp palus, et me midagi laulaks. Niisiis v6tsin kitarri ja printisin neile kahe laulu s6nad. "Baby, can I hold you tonight" Tracy Chapman ja "Dust in the wind" Kansas. K6igepealt h22ldasime, siis t6lkisime ja siis l6puks ka laulsime. Neile v2ga meeldis. Jah, mulle ka meeldis.
Esmasp2eva 6htul istusin kaua netis. Kella kahe paiku tahtsin magama minna. Aga ohhoo, minu toa uks oli lukus. Kuna k6igi magamistubade uksed asuvad samas koridoris, oleks ma terve maja yles ajanud, kui oleks seal kopsima hakanud, niisiis ma ei julgenud seda teha. M6tlesin veidi ja otsustasin, et eks ma siis passin kelal viieni yleval, sest sel ajal esimesed neist 2rkavad. Vaatasin Gosspi Girli ja ajasin Heidiga juttu, teil ju seal sel ajal juba hommik, niisiis oli see tsikk juba ammu tool. Just nagu eeldasin, hakkasid uksed kella viie paiku kolksuma ja ma p22sesin oma tuppa. Vajusin magama. Tuli v2lja, et Judtih oli hajameelsusest ukse sulgenud, ta arvas, et k6ik teised on juba toas.

Teisip2ev. Hommikul k2isime Erikaga Bernalis. See asub kusagil 50 km kaugusel siis. Bernal on pisike linnake, mis on kuulus seal asuva kalju p2rast. See kalju, mis kannab nimi Bernali kalju, on lausa yks kolmeteistkymnest Mehhiko imest. Ta kujutab ennast teravatipulist vulgaanilist kivimyrakat, millel on positiivne magneetiline energia. R22gitakse, et selle puudutamine pidavat tooma pikka eluiga ja head tervist. Seet6ttu elavad ka k6ik kohaliku linnakese kodanikud v2ga eakaks ja on hea tervise juures. M2rtsi kuus(kui 6igesti m2letan siis 22el) r2ndab siia yle terve Mehhiko kokku palju, palju inimesi. See on justkui Mehhiko Meka. Aga kalju oli t6esti muljetavaldav, kuidas ta j2rsult taeva poole k6rgub ja linnake ise oli ka t6siselt armas. Ma tean, et mu emale meeldiks seal v2ga. Majad olid ehitud ronitaimedega ja ymbruses 6itsesid erinevad v2rvilised lilled. Kui tagasi hakkasime tulema, palus yks kutt, et ta saaks koos minuga pilti teha. "Sa olen siin ikka t6esti eriline eksemplar," ytles Erika ja naeris.
6htul peale tunde kohtusin Uli ja tema s6prade Cesari ja Laloga. Uli tootab yhes Queretaros asuvas organisatsioonis, mis otsib v6imalusi toetamaks k6iki taolisi projekte nagu minu oma ja seet6ttu tunneb ta ka paljusid vabatahtlikke. Seet6ttu tahtsin temaga kohtuda, et kysid, kas oleks minul v6imalik nende teiste vabatahtlikega kohtuda, sest siin Qro-s nagu juba varemgi mainitud, ei ole yhtki teist vabatahtlikku Siijuve kaudu. L2ksin siis nendega 6htul kella 9 paiku sooma. Nad on k6ik v2ga l6busad kutid, ainult naersid vahetpidamata. K6ik asjad tegid neile nalja ja l6puks ei saanud minagi teistmoodi, kui itsitasin koguaeg kaasa. S6itsime autoga ringi, nad n2itasid mulle paari superilusat vaadet linnale ja hiljem jalutasime vanalinnas. Lalo omab yht helistuudiot ja kutsus mind sinna kylla. Lubasin muidugi minna, p2ris p6nev! Ta ytles, et kui tahan kunagi m6nd laulu lindistada, siis seal saan seda vabalt teha. Ja siis, kui vanalinnas jalutasime, siis p6ikasime sisse yhte pisikesse teatrisse, see on selline Vat-teatri suurune koht. Sealsed n2itlejad ja tootajad on ka Lalo s6brad, niisiis l2hen homme teatri, tasuta! Juhhuu!

Kolmap2eval k2isin hommikul j6usaalis, andsin p2rastl6unal tunde. Praeguseks olen juba enam-v2hem k6igi inglise keele tasemes selgusele j6udnud ja seet6ttu on lihtsam tunde ette valmistada ja neid ka anda. Lugesin 6htul raamatut. Coelho "Devil and Miss Prym". Elutoas on suur raamaturiiul, kust v6ib ka inglisekeelseid raamatuid leida, niisiis ma otsisin endale yhe v2lja. Aga raamt ise on p2ris p6nev ja vahel ma lasen tunnis 6pilastel sealt lugeda. M6lemad saavad kasu, nemad harjutavad h22ldamist, mina saan paari lehekylje v6rra j2lle edasi.

T2na hommikul 2rkasin kella poole 11 paiku. Eile oosel oli Portugalist tagasi j6udnud minu toa neljas elanik. Lydia. Ta tegi kuu aega Portugalis taolist EVSi nagu mina siin. T2na magas ta terve p2eva ajavahet v2lja. Eriti palju ei ole j6udnud temaga seet6ttu veel r22kida, aga tundub tore tydruk olevat.
Hommikupoolikul k2isin oma lemmiksoogipaigas tortat (torta de milanesa) ja arbuusimahla (agua fresca de sandia)nautimas. Irooniline on, et minu lemmik soogikoht asub just selle koha k6rval, kus ma s6in oma k6ige maitsetumat burgerit ja kust ma ilmselt endale selle allergia sain, mis mind eelmine n2dal kiusas. Sealsetest maasikatest v6is see olla.
Seej2rel kylastasin l6puks seda kunstimuuseumi, mis sel saatuslikul esmasp2eval suletud oli olnud. Neil oli lausa paar Picasso ja Dali tood ette n2idata. Enamus aga oli kohalike autorite poolt tehtud kunstiteosed. Ligikaudu pool muuseumi varudest kujutas endast toid seoses h2rjav6itluse, pullide, h2rjav6itlejate, nende riietuse ja rituaalidega. Teine pool oli t2idetud piibliteemaliste teostega. Mina ristiksin selle piibli-h2rja muuseumiks.

T2na laulsime veel. Ka Conversation grupiga. Ja uuesti Basic 1-ga. &htul t2histasime Andresi synnip2eva, ta sai 16, tegelikult oli ta synnip2ev olnud n2dal aega tagasi, aga tuli v2lja, et k6ik olid selle 2ra unustanud. Isegi tema 6de, kes ka siin elab. Andres oli aga v2ga liigutatud, ta silmad olid lausa pisarais. K6ik laulsid synnip2evalaulu ja p2rast s6ime kooki ja puuvilju ja kr6psu. Armas oli.

Kella 9 paiku saabus Cesar(Lalo vend). Ma lubasin, et aitan tal inglise keelt 6ppida, sest tal on kahe n2dala p2rast eksam tulemas. Niisiis 6ppisime peaaegu kelal 12neni. Ja siin ma nyyd olen, arvuti taga, raportit kirjutamas. Cesar on v2ga lahe, ta meeldib mulle ausalt oeldes enam kui Lalo, sest Lalo selline esineja tyypi, Cesar h2belikum ja vaiksem, aga minu meelest s6bralikum. Cesar on 20, Lalo 22.
Igatahes kavatsen endast parima anda, et Cesari selle kahe n2dalaga v6imalikult palju aidata, et ta oma eksami ilusti 2ra saaks tehtud.

Aga hea kyll, aitab jutust. Aeg magama minna. Teil aga t6usta!

J6udsime San Ildefonsost tagasi laup2eva keskp2eval.
P2eval logelesin niisama, istusin arvutis ja k2isin v2ljas soomas.
Ja siis 6htul, just veidi aega enne seda klui pidin Erikaga v2lja minema, avastasin enda kehalt paar imelikku punast laiku. Tunni aja p2rast oli neid laike veel paar tykki juurde tulnud ja siis veel ja siis m6ni veel. Ma olin midagi soonud v6i millegagi kokku puutunud, mis p6hjustas mulle nende punaste sygelevate laikude n2ol selle ebameeldiva allergia.
L2ksin k6igest hoolimata 6htul Erikaga v2lja. K2isime kellegi tema s6bra peol ja hiljem live-muusika baaris Doble W. Yks samanimeline oli ka Pueblas, mida ka kord, nyydseks juba enam kui kuu aega tagasi, kylastasin. Istusime otse lava ees, kus b2nd m2ngis ja kui olime ennast kohtadele s2ttinud, kysis laulja lavalt, et kust ma p2rit olen. Mina seda esimesel hetkel ei m2rganud ja niisiis Erika vastas minu eest. Seej2rel sain yle baari mikrofonisse kajava tervituse- Teretulemast s6ber eestlane! Jipikajee.

J2rgmisel p2eval tundsin ikka, et ega see allergia vist niisama yle ei l2he. Tuleb ikka arsti juurde minna. Lykkasin selle aga esmasp2eva peale ja l2ksin hoopis Betoga v2lja. Kaks s6pra mul siin Queretaros praegu vaid ongi, Erika ja Roberto! K2isime bowlingut m2ngimas, tegime kolm m2ngu ja ma kaotasin kolm korda. L2ksin nii hasarti, te ei kujuta ettegi!:d J2rgmine kord kavatsen talle 2ra teha (K6ik kaotused olid tegelikult ka v2ga napid!) Siis istusime maha, j6ime kohvi ja ajasime juttu. Mulle meeldib Betoga r22kida, temaga on t6esti huvitav, me m6tleme paljuski yhte moodi ja mis k6ige t2htsam, ta v6tab mind erinevalt paljudest teistest mehhiko meestest kui s6pra, mitte kui heledanahalist euroopa tsikki, kellele tingimata tuleb silma heita ja moodudes kohusetundlikult vilistada. Nagu ma juba ennem v2itsin, siis kuigi ei ole need mehhiko mehed nii pealetykkivad kui jutud r22givad, siis paljude puhul sa ikka tunnetad, et sind piideldakse ja m66detakse koguaeg yle. Beto aga on lihtsalt s6ber. Lahe.

Esmasp2eval v6ttis Erika mind hommikul auto peale ja s6itsime haiglasse. Vedas, l2ksime parasjagu Axa kindlustuse kontorisse, et t2psemalt j2rele kysida, kuidas mulle p2rast raha ravimite ja visiidi eest tagastatakse ja kohtasime seal kontoris yhte arstitiitliga meest. Kes siis vist tootas ka kindlustuses. Ta aga teatas, et n2ita siia, mis sul on, ma vaatan su ise yle, siis ei peagi hakkama kuhugi mujale minema ja saan oma ravim iretsepti temalt k2tte. Niisiis ta hindas mind yle ja kirjutas mingi allergia rohu ja salvi. Viis p2eva tuleb nyyd tabletti v6tta.

Esmasp2eval oli mul palju tunde, minu tunniplaani kohta palju- 5. Ausalt oelda, t2itsa 2ra v2sitas. Ei ole see 6petamine nii lihtne midagi- koguaeg peab pingsalt m6ttetood tegema. 6pilasena on nagu lihtsam, siis v6ivad m6tted uitama minna ja t2helepanu tunnilt vahel kaduda, aga 6petajana, eriti kui 6petada on vaid paar inimest korraga ja nendega peab individuaalselt koguaeg tegelema, seda v6imalust ei ole. Ei suuda ma mitte m6ista, kuidas leidub 6petajaid, kes teevad seda tood iga p2ev 8 tundi, 6petades t2pselt neid samu asju. Praegu ma kyll naudin oma tood ja leian selle huvitava, aga samas ma ei kujutaks end ette seda aastast aastasse tegemas.

Teisip2ev. K2isin j6usaalis! Tegin trenni! Minu ymber tegi trenni veel ligikaudu 20 higist tilkuvat musklis mehhiko meest! P2ris l6bus. Ma siis seal yksi muigan ja vaatan, kuidas k6ik mind vaatavad. Ei ole eriti v6imalust m2rkamatuks j22da, kui oled ainuke naissoost isik ruumis ja lisaks veel heledanahaline. Ahjaa, reede hommikul k2isin ka salsa tunnis seal. Sinna mehed j2lle eriti ei tiku. Selle veetsin koos 20 naise ja YHE mehega. Seal oli yks yliergas, usun et 50nele l2henev t2dike, kes peale iga laulu l6ppu huilgas nagu rockkontserdil. See oli p2ris naljakas.
Yldse oli see rohkem selline aeroobika-salsa moodi v2rk. Paarides me ei tantsinud. Tegime lihtsalt koordinatsiooniharjutusi, samme. Aga see oli ka p2ris m6nus. Esmasp2eval ei jaksanud ma aga sinna minna, see on kell 8 hommikul,nii et vajab ikak t6esti tahtmist, et kohale roomata. Homme ma kahjuks ka ei saa minna, sest pean Kelloxi tehases mingile t2dile inglise keele tundi andma, ehk siis j2rgmine esmasp2ev.
Ega ma suurt muud sel teisip2evasel p2eval ei teinudki, pedu pesin ja tunde andsin, n6nda ta l2ks.

Kolmap2eval k2isin ka j6usaalis! Hommikul andsin tehases tundi. Yks minu 6pilastest kutsus mu kinno. Eks ma siis lubasin millalgi minna. See on suluseis. Ei taha toredale inimesele 2ra oelda, aga samas ei taha ka, et too miskit lootma hakkaks. Niisama s6braks tahaks teda aga hea meelega. Ta on tegelikult ka v2ga tore, minu 6pilastest seal noorim, 22 aastane. H2belik aga t6esti kena v2limusega. Minust aga muidugi peaaegu peajagu lyhem(nagu suurem enamus neist siin.) Ma v6in ennast siin ikka t6esti hiiglasena tunda. El Puentes( El Puente de Esperanza on selle org. nimi, kus p6hiliselt tootan ja kus elan.) n2iteks ei ole yhtki poissi, kes minust pikem v6i kasv6i sama kasvu oleks.


Neljap2ev, t2na. Ei k2inud j6usaalis. Ei jaksanud minna, magasin hoopis selle asemel. Seegi ju tervislik tegevus! Hommikul sain j2llegi Erikaga kokku, s6itsime mooda linna ringi. Vahel ajavad mehhiklased oma ebakonkreetsusega mu segadusse. N6nda on ka Erikaga, tema plaanid muutuvad iga sekundiga ja n6nda ei saagi miskit tehtud. N2iteks t2na. Ta teatas algul, et peab minema automehhaaniku juurde, niisiis s6itsime mingis suunas ja ekslesime ringi, siis ta aga vist m6tles ringi, et ikka ei taha minna, sest see on nii kallis ja n6nda me ei l2inudki. Siis m6tlesime, et mis teha. Ta pakkus v2lja, et l2heksime Qre l2hedal asuvat kaljut vaatama, mina olin muidugi k2pp. Ja siis s6itsime veidi linnas mingis suunas, kuni ta teatas, et ikka ei tea, kas tasub minna. Auto v6ib tee peal katki minna, niisiis parem teinekord see ette v6tta. Mul oli k6ht tyhi, kuna ei olnud j6udnud veel midagi syya, niisiis pakkusin v2lja, et l2heks siis sooma. Ta oli n6us. S6itsime kesklinna suunas, seej2rel tuli tal aga m6te, et v6iksime hoopis tema juurde minna ja seal syya, sest ta s6ber tootab juustutehases ja seet6ttu tal on kodus palju juustu. Eks ma olin n6us. Siis ta aga m6tles veidi aega ja teatas, et 2kki vaataks tema juures juba filmi ka. L2heme siis laenutame filmi! S6itsime filmilaenutuse suunas, kuni talle meenus, et mul juba ilmselt tykk aega k6ht tyhi. Ytles, et ega ma vist ei j6ua tema koduni 2ra oodata, l2heme ikka kuhugi sooma. Selleks ajaks olime juba peaaegu 2 tundi niisama ringi tiirutanud. S6itsime siis vanalinna ja vaatasime kuhu parkida. Ta tahtis auto t2nava 22rde j2tta ja mitte parklasse, niisiis tiirutasime ringi ja otsisime vaba kohta. Veendudes, et l2heduses ei leidu aga yhtegi, l6petasime ikka parklas. L6puks sain syya! S6in yhe taco sampinjonidega, yhe quesadilla juustu ja kanalihaga ja yhe gordita sama kanalihaga. K6rvale j6in horchatat. Toit oli v2ga maitsev ja sain k6hu t2is.
L2ksime tagasi auto juurde. Kysisin, et kas laenutame siis filmi, ta aga m6tles veidi ja teatas, et tegelikult ei ole m6tet filmi laenutada, sest tal yks s6branna ja tollel palju filme, aga kuna too praegu tool, siis parem yldse homme filmi vaadata. Istusime autosse ja hakkasime s6itma. Ma olin ikka juba parajalt segaduses, et mis ja kus ja kas yldse me miskit teeme. Ei lausunud midagi, vaatasin, kuhu ta s6idab. Ta t6i mind mu maja ette. Jah, sellega meie tegevusetu kuid plaaniderohke hommikupoolik l6ppeski.

Enne aga leppisime kokku, et homme ehk l2heme Pueblasse. Mina igal juhul tahan minna, tore aga oleks kui ta ka tuleks. Seljuhul l2heksime autoga. Oleks igatpidi parem. Odavam ja kiirem kui buss ja ei peaks yksi minema.
Aga kuna tema auto on ju katki, siis ehk laenab ta oma venna oma. Kui vend talle laenab, siis ta tuleb. Bussiga talle ei meeldi s6ita. Milles ma aga t2na kindlalt veendusin- autoga ringi tiirutamist ta armastab.

San Ildefonso

Tahaksin r22kida teile oma kylask2igust San Ildefonsosse. Pisikesse kylla, kus p6hiliselt v6ib leida elamas Otomi indiaanikogukonna perekondi. Mitmed noored El Puentest on sealt kylast p2rit. N2iteks nagu Omar, Andres, Irene, Chave ja Rocio. Me l2ksime sinna reedel. Kylla Omari vanaemale. Mitte k6ik ei tulnud kaasa, niisiis oli meid vaid kuskil 10 ringis.


Juba sinna s6ites m2rkasin kui hingematvalt kaunid looduslikud vaated kyla l2hiymbrusest avanevad aga muidugi kontrastiks sellele looduslikule ilule oli jahmatav n2ha kui vaeselt v6ivad inimesed elada.

Majad, mis ehitatud rasketest kiviplokkidest, hallide seinte ja ilma igasuguse soojustuseta. Tihtipeale ka ilma akendeta v6i siis selliste "suvel kasutatavate lahtiste akendega", mis kujutavad endast auke seintes, mis kylma ilma saabudes kiviplokkidega uuesti kinni topitakse.

Ka Omari vanaema maja ei erinenud teistest. Vaatamata aga valitsevale vaesusele olid k6ik inimesed tohutult r66msameelsed ja s6bralikud. Neid ennast justkui ei paistnudki see h2irivat. V6i siis oldakse sellega lihtsalt harjunud, kaua sa ikka jaksad kannatada.

Kohe kui kohale j6udsime hakkas tegutsemine pihta. Meie kompsud asetati yhte kivist p6randa, seinte ja laega(akendeta) elutuppa ja seej2rel l2ksime maisi korjama. Mina selles eriti osav ei olnud, niisiis ma rohkem vaatasin kuidas teised tegutsevad. Tuli kindlaks m22rata, kas vilja ots on pehme v6i mitte ja ainult pehme otsaga, piisavas suuruses vilju korjata.

Tagasiteel paitasime veidikene Omari eeslit ja jalutasime siis majani. N2gin ka esimest korda, kuidas maisi koorida ja maisiterasid l6igata. &htuks pidime valmistama "tamale". Need kujutavad endast maisi lehtede sisse m2ssitud maisiteri koos piima, salsa ja lihaga. Enne soomist peab neid ka muidugi keetma.

Kuna aga tamalide valmistamisele kulub palju aega, siis ennem t2itsime oma k6htu ubade ja tortilladega. Istusime imepisikeses koogis, s6ime pisikestelt taldrikutelt ja n2ppudega. Lusikaid lihtsalt polnud piisavalt. Aga isegi kui neid on, tihtipeale olen m2rganud, et mehhiklased eelistavad isegi siis n2ppudega syya. Nad kasutavad tortillat(mis on siin justkui leiva eest. Pannkoogi kujuga, kuid tugevam, maisijahust tehtud kypsetis.) lusika asemel, kuhjavad toidu sellele ja pistavad suhu. V2ga okonoomne, hiljem ei pea n6ude pesemiseks vett ka raiskama.

Ning loomulikult ei puudu ka k6ige vaesemast majapidamisest pudel v6i kaks CocaColat, niisiis ryypasime meiegi oma ubadele kokat peale.

Pimedaks l2ks seal juba varakult. Kusagil 8 paiku. Seal oli ka k6vasti kylmem kui siin Queretaros, kuigi see asub vaid 1,5 tunni tee kaugusel. P6hjuseks aga ilmslt on see, et ta asub merepinnast veel k6rgemal kui Qre. ( Kuigi minugi linn asub kusagil 1700m k6rgusel.) Igatahes 6htul oli meil seal ikka p2ris kylm. Aga veidikene tantsu vihtumist (tegime limbot!) ja paar sooja pusa suutsid ikka enamv2hem soojas hoida. V2hemalt esialgu.

Minu kaasatoodud tehnika kujunes seal v2ga populaarseks. Sellest 6htust on mu kaameraga tehtud vist ligikaudu 500 pilti ja seda mitte minu poolt. Eelk6ige oli kaamerast vaimustuses Martha, nii et ta siis seal kl6psutas pilte k6igist ja k6igest. Aga seda oli tore vaadata, naljakas ka. Ja siis lisaks olin Martha soovil l2paka kaasa v6tnud. Selle ymber siis k6ik 6htul kogunesid ja yheskoos vaadati sealt Kungfu Panda filmi. Vanad ja noored, k6ik olid yhteviisi lummatud. Kohale oli kusagilt taritud ka p2ris telekas, ning selle kruttimisele kulus terve 6htu aga aparaat ei tahtnud kuidagi toole hakata. Kui l2paka aku ka tyhjaks sai ja film seep2rast pooleli j2i, oli k6igi laste n2gudelt ikka veidi pettumust n2ha. Kui ma pakkusin v2lja, et ehk m2ngiks m2nge, sain vastuseks: "Ei, me tahaks ikka hirmsasti telekat vaadata!" Ei ole t2htis, mis sealt telekast t2pselt tulema peaks, vaid see, et saaks ometi vaadata, midaiganes.

6htu jooksul kogunes maja juurde ja sisse p2ris suur hulk kohalikke kylaelanikke. Tuldi kylla, aeti juttu ja mindi uuesti koju.

Kusagil kella 12 paiku syydati l6ke ja tamalid pandi tulele. Selle aja peale oli ilm juba p2ris kylmaks l2inud ja k6ik kogunesid l6kke ymber, et v2hegi sooja saada. Siis r22giti anekdoote, millest mina kyll kahjuks midagi suuremat aru ei saanud aga naersin ikka kaasa. Seltskonna m6ttes.

V2ike 10 aastane poiss istus m6ttessevajunult toolil ja veeretas oma seitset tazot yhest k2est teise. Kindlasti m2letate tazosid, mis olid kr6psupakkide sees ja millega meie ise ka nooremana m2ngisime. Kysisin temalt, et kas ta tahaks minuga m2ngida. Jah, tahtis kyll. Niisiis me v6istlesime nende 7 tazoga, mis olid tema suureks varanduseks, peaaegu tund aega. Ikka uuesti ja uuesti. Ma ei julgenud talle oelda ka, et ma enam nagu h2sti ei viitsi, 6nneks aga siis said tamalid valmis ja me asusime sooma. Kell oli pool kaks oosel. Paar tundi tagasi oli siiski ka telekas toole saadud ja olemasolev "karaokemakk". Niisiis kogunesid vapramad, kes suutsid kylmast mitte v2lja teha teleka ette laulma, teised, kellel ikka oli v2ga kylm(nagu n2iteks mina) j2id l6kke juurde.

Peale tamalide soomist, j2in ma ka juba uniseks ning otsustasin magama minna. Meile anti peale 4 tekki, et ikka soe oleks ja niisiis me Dulcega sellel vapral kuid selgelt katkiste vedrudega madratsil unemaale suikusimegi.

Hommikul 2rkasin kella 9 paiku, oh mind unimytsi, k6ik olid juba ammu-ammu yleval. Vanaema kypsetas suurel pliital tortillasid, ilmselt et neid kylla myyma minna, sest neid oli seal hunnikus oma sada tykki v2hemalt. Lambad olid karjamaale viidud. S6ime eile6htuseid tamale ja ajasime veidi veel juttu. K2isime pilte tegemas, tydrukutele ikka hirmsasti meeldis see pildistamine. J2tsimegi n2gemiseni ja tulime koju.

Mulle aga j2ttis see kylask2ik t6esti sygava mulje, kui varem olin siinsest kylaelust vaid jutte kuulnud, siis esimest korda n2gin ka oma silmaga selle reaalsust.

Trenni, tahan trenni!

Kirjutatud 1.oktoobril:

Otsustasin, et kirjutan edasi uue postituse all, kuna eelmine venis juba liiga pikaks.

Eilse p2rastl6una veetsin mooda linna ringi kolades ja endale salsa kursuseid ning j6usaali otsides. Jah, syyes k6iki neid maitsvaid toite, mis siin leida v6ib, tuleb ka trenni teha. Lisaks tahaksin ma t6esti v2ga salsat tantsida! Leidsin paar kohta, aga kellaajad ei sobinud, sest minu too on enamasti 6htupoolikutel. Siiski yks aeg tundus sobivat ja niisiis l2ksingi 6htul kella 21.30 kohale. Jah, selgus, et ma olin valesti m2letanud, see algas 20.30 mitte 21. 30. (20-21 on mul aga inglise keel.) Niisiis ei tulnud sellest midagi v2lja. Olin tsiba 6nnetu ja pettunud, et pika tee olin mittemillegi p2rast maha k6ndinud aga trotsisin end, et kyll ma ikka peagi miskit leian.


J2tkasin otsinguid ka t2na. Mul oli kaardile m2rgitud paar kohta kaugemal keskusest, kus pidi siis vastavalt asuma j6usaal v6i ujula v6i spordikeskus. Hommikul peale tehase inkatundi pakkisin koti ja valmistusin trenni minema. Olin kuulnud, et yhes kohas pidi olema eriti odav ja eriti lahe. Peale m6ningaid sehkendusi-sahkendusi j6udsin sinna kohale. Tuli aga v2lja, et sel kellaajal on neil j6usaal suletud ja lisaks peaksin ma seal liikmeks olemise jaoks endale kuskilt kaks fotot ja apteegist arstit6endi hankima. Uurisin edasi. Teadsin, et yhes kohas pidi olema spordikeskus. P2rast m6ningaid j2rjekordseid orienteerumisminuteid Queretaro bussisysteemis j6udsin kohale. Tuli aga v2lja, et see koht oli hirmkallis! 4000 krooni osalusmaks ja siis iga kuu 1100 krooni kuutasu. Keeldusin viiaskalt ja tulin tulema.

Otsisin edasi yhte l2heduses asuvat suurt ujulat. K6mpisin kohale kaardile m2rgitud kohta, kuid seal olid vaid elumajad. Kysisin inimestelt ning tuli v2lja, et seal naabruses ei olegi ujulat. Vaikselt hakkasin lootust kaotama. Lootust, et Queretaros on yldse v6imalik kusagil sporti teha. Sporti, mis ei ole pargis jooksmine, sest lihtsalt ringi jooksmine mulle t6esti ei istu. Masendununa l2ksin poodi ja ostsin endale suure v6ileiva! Tollasin seal naabruses veel veidi ringi ja siis l2ksin Italian Coffeeshopi ja ostsin endale suure kylma cappucino frappe hiiglasliku vahukoore kuhjaga peal. Kiusu p2rast! Vot kui ei lasta sporti teha, siis hoopis soon!

Viimasest kohast sain siiski tootaja-poistelt usaldusv22rsemat informatsiooni, kust on v6imalik yht ujulat leida.



Kell aga oli juba poolde p2eva tiksunud ja mul ei olnud seda sel korral aega yles otsima minna, sest pidin koju tagasi tulema Josele tundi andma. Siis aga meenus mulle, et Martin oli maininud, et ka meie k6rvalt2navas on yks j6usaal aga see on h2sti kallis. M6tlesin, et l2hen vaatan selle siiski igaks juhuks yle. Ja n2ed siis- otse k6rvalt2navast leidsin ma t2iesti korraliku, asjaliku, odava j6usaali, mille kuutasu(250 krooni) sisaldab ka v6imalust osa v6tta igap2evastest tundidest nagu kick-boxing, salsa jm. Ma teadsin, ma lihtsalt teadsin, et 6nn peab mingil hetkel poorduma. Terve p2eva olin ma seda endale korrutanud! Ma ytlen, tuleb uskuda, lihtsalt uskuda! M2letan kui me Hele-Riiniga Rabarockil katsetasime, et kas positiivne m6tlemine siis t6esti toimib. Leppisime kokku, et sisendame, et peagi tuleb meie putkast ostma klient, kes meile 50 krooni tippi j2tab. Ja arvake mis, m6ne aja p2rast tuli yks mees, ta ei ostnud mitte midagi aga s6nas vaid, et j2tab meile hea meelega niisama tippi. Pistis meie topsi kaks 25-list. Tuleb vaid uskuda!



L6puks tahaksin teile p6hjalikumalt tutvustada minu uue kodu elanikke.

V6tame nad 6ige ykshaaval l2bi.

Jose- On 18. R22gib inglise keelt p2ris h2sti. Minule on ta siinsetest poistest miskip2rast k6ige sympaatsem. Mitte, et ta mulle meeldiks, selles m6ttes, ta on lihtsalt sympaatne. Ta tundub pealtn2ha t6sine ja asjalik, aga hetkedel mil sa seda k6ige v2hem ootad, v6lub ta sind oma yle n2o laiutava naeratusega.

Judith- On 21. Yks tydrukutest, kellega ma yhes toas elan. Ka tema on yks minu lemmikutest. Alguses oli ta yks esimesi, kes minuga rohkem suhtlema hakkas, kes alati huvi tunneb, mis ma teen ja kuidas mul l2heb. Ta 6pib ylikoolis algklasside 6petajaks. See aasta on tema viimane aasta El Puentes elada, j2rgmine aasta astub ta juba iseseisvasse ellu. Ka tema on t2itsa v6imeline inglise keeles suhtlema. Tema novio on Oscar, kellest ka varsti l2hemalt r22gin.

Irene- On 21. Nagu ma aru olen saanud, siis 6pib temagi sama ametit, mis Judith. Temagi elab minu toas. Ta on v2ga asjalik, ehk vahel sarkastiline. Ta on vist ainuke, kellest ma t6esti tunnen, et ta on minust vanem. Judithi ja Chavega mul seda tunnet ei ole.

Chave- On 21. Minu toast. Tema on t6esti h2sti ilus tydruk. Tema indiaani n2ojooned on huvitavad ja omap2rased. Temal on miskit Julioga. Siin k6ik on kellegagi paaris!

Omar- On 18. Lubas mulle maja v6tmed teha esimesel n2dalal. Iga p2ev kysisin talt, et kas siis oled j6udnud need 2ra teha ja iga p2ev ta vastas, et t2na ei j6udnud aga et homme teen. L6puks peale kahte n2dalat tegi mulle juhataja need v6tmed 2ra. Aga muidu on ta tore poiss.

Julio- On 18. Tema kolis Puentesse alles 3 kuud tagasi, nagu ka m6ned teised, keda peagi tutvustan. Julio on ehtne ilus-poiss. Enesekindel ja muudkui naeratab k6igile tydrukutele. Ta on p2rit Veracruzist ja seet6ttu tantsib h2sti salsat. Ma kyll ei ole veel n2inud aga kuulnud olen nii m6neltki poolt.

Reyna- On 19. Ta on Jose 6de. Ta on veidi h2belik, aga samas v2ga s6bralik. Tal on ilusad v2ga pikad mustad juuksed. Inglise keele tundides on ta yks pyydlikeim, kuigi v2ga palju ta veel ei tea.

Martha- On 15. Temaga saan ma v2ga h2sti l2bi. 6petasin talle kitarri ja muidu hoiab ta ka mulle koguaeg l2hedale. Lisaks meeldib talle v2ga k6iki mu asju laenata, eriti vaimustuses on ta mu kaamerast, sellega v6ibki ta kl6psutama j22da. Siis meeldivad talle veel mu riided ja l2pakas ja pleier ja kitarr ja noh...k6ik mu asjad.

Rocio- On 15. Armsa naeratusega tydruk. Ta r22kis mulle hiljuti, et ta 10 aastane vend on v2ga haige, tyyfuses. See oli esimene kord kui keegi neist mulle midagi sellist usaldas r22kida ja oli ka esimene kord kui mul sydames valust kihvatas.

Mariela- On 15. Ka tema yritas veidi kitarri 6ppida. Marthaga on nad head s6brantsid. Inglise keeles on nood, kes veel 15 aastased praegu p2ris n6rgad, aga loodan, et suudan nende keelt kasv6i veidikene paremaks muuta. M6tlesin v2lja plaani, et kleebime yle terve maja v2ikestele m2rkmepaberitele asjade nimed inglise keeles. Ahjaa, ja temal muide on miskit Josega.

Andres- On 15. Poistest on ta noorim. Ka selline vaikne kuju. Ma ei ole temaga veel suuremat jutule saanud. Aga asjalik paistab ta kyll ja malet meeldib talle m2ngida.

Carlos- On 17. Kui ta r22gib, siis voolavad s6nad ta suust selliste j2rskude valingutena. Tadada...tadada..tadada. Ta on v2ga viisakas. Alati t2nab ja palub ja teavitab.

Oscar- On 19. Tal oli hiljuti synnip2ev, eelmisel 6htul enne synnip2eva lauldi talle "Mañanitasid" ja seej2rel toodi v2lja tort. Selle asemel, et aga seda rahumeelselt sooma hakata, tehti sellega yle maja koogis6da. Seda ilusat valget vahukooretorti v6is leida inimeste peast, k2telt, jalgadelt, riietelt, seintelt, p6randalt ja ehk laestki. K6ik koristati hiljem muidugi kohe korralikult 2ra.
Nagu juba enne mainisin, tema on Judithi novio. Aa, ja ta m2ngib kitarri! Tema m2ngib v2ga h2sti, ehk avaneb v6imalus temaga millalgi koos m2ngida.

Dulce Maria- On 15. Dulce t2hendab hispaania keeles "magus". Tal on armas nimi. Tema isegi on armas. Tihti vaatab ta sulle sellise kysiva pilguga otsa, et mis nyyd? Ja sellise kysiva pilguga vaatan ka mina tihti teda, sest tema hisp. keelt on mul vahel v2ga raske m6ista. Ta r22gib v2ga kiiresti ja ehk veidi segaselt.

Ja siis on meie juhataja Leo- Vanust ma t6esti ei tea, aga v6ib olla kusagil 45 ringis. Vormikas hyperenergiline t2di. Kannab alati suuri p2rlk6rvar6ngaid. Kui ta naerab, siis on seda teise linna otsa kuulda. Mul on tema suhtes vastandlikud tunded, vahel on mul tunne, et ta on v2ga tore aga vahel ma ei m6ista teda ka. Algul kui ma alles siia yritasin sisse elada, siis ta ei olnud just eriti abiks, pidin koguaeg ise minema kysima ja peale k2ima. Sellep2rast veidi pettusin temas. Aga samas on ta muretu ja energiline hoiak noortele endale v2ga toeks ja mul on tunne, et nad k6ik hoiavad teda v2ga.

Hisp. keeles saksa keelt 6petamas!

Niisiis, j2rjekordne n2dal on seljataga. Ja ma olen ennast l6puks kokku v6tnud, et maha istuda ja k6ik selle n2dala olulisemad tegemised/juhtumised/kohtumised kirja panna. Tunnen, kuidas inimesed siin muutuvad mulle aina l2hedasemaks, paigad kallimaks ja mina ise kogenumaks. Kogenumaks nii keele valdkonnas, oskuses inimestega siin suhelda, asju ajada, orienteeruda linnas, teada, mida ja kus syya, bussisysteemis ja veel paljus muus.

Eelmise n2dala neljap2ev. Hommikul valmistasin tunde ette. Siis olesklesin niisama. Kui teised koolist saabusid, andsin paar tundi inglise keelt. Lisaks otsustasin, et reedel s6idan Ocotlani. Hofile, Amberile ja Vincentile kylla. Mu telefoni krediit sai otsa, niisiis jooksin 6htul kohta otsima, kust seda juurde osta, sest teadsin, et j2rgmine p2ev on mul kindlasti vaja mitmeid kordi helistada. K2rmesti t6ttasin telefoni esinduse juurde, aga see oli suletud just viis minutit tagasi ja enam mind sisse ei lastud. L6puks sain teada, et krediiti on v6imalik juurde laadida ka yhes apteek-poes. Eks ma siis palusin ilusti, et mulle krediiti juurde v6imaldataks. Kuna ma aga ei ole kunagi pidanud oma telefonile krediiti juurde laadima, siis ma ei teadnud kuidas see systeem tootab. N2iteks, et ma vaja oma telefoni numbrit, et seda teha. Seda mul loomulikult ei olnud.
Nii ma siis seal seletasin, et ei ole mul ja et kas kuidagi teisiti ei saa, kui mu k6rvale astus yks kena ja korraliku v2limusega ylikonnapykstes ja hoolsalt triigitud s2rgis mees. Ta v6is olla kuskil 25 aastane. Teatas, et v6ib mind aidata. Et ma helistagu tema telefonile ja n6nda saamegi mu numbri teada. Aga kahjuks oli mu krediit ikka t2itsa otsas kui otsas, niisiis ma ei saanud kohe yldse v2lja helistada. L2ks aega ja l2ks m6tlemist, kuni see ylikonnapykstes ja triiks2rgis mees nuputas v2lja plaani, kuidas me mu numbri siiski teada saaks. Helistasin tema telefonilt yhele minu tuttavale ja palusin, et too minu numbri mulle saadaks. Jah, toimis. Aega l2ks, aga asja sai. Seej2rel t2nasin viisakalt seda ylikonnapykstes ja triiks2rgis meest, kellega olin vahepeal j6udnud juba rohkem tutvust teha. Ta teatas, et r66m oli temapoolne ja siis palus minult, et kas oleks v6imalik ka temal minu number endale saada. Eks ma siis kade ei olnud. Andsin. M6tlesin, et oli t2itsa tore ylikonnapykstes ja valges triiks2rgis mees.

Noo ja siis nyyd. P2eval ega ool ei saa rahu. Ma pole vist kunagi kellegilt nii palju s6numeid saanud, kui viimase n2dala jooksul. Vastan ma siis m6nele v6i ei vasta, eks ta kirjutab ikka. Ma ikka algul olin s6bralik ja kirjutasin ilusasti vastu. Aga kui keegi sulle saadab iga p2ev: tere hommikust, head p2eva, head 6htupoolikut, head ood, siis l6puks tyytab ikka 2ra kyll. Ma nyyd ei tea, mis tollega ette v6tta. Aga eks ma m6tlen miskit v2lja.

Reede hommik, 2rkasin 4.30(hommikul), et ennast valmis seada. K2isin k2rmelt pesemas, pakkisin koti ja lahkusin kodust poole kuue paiku. Bussi ei tulnud, niisiis v6tsin takso. Autobussijaamast pidi buss Guadalajarasse v2ljuma kell 6.30, olin bussijaamas veidi peale kuute. Ostsin pileti ja valmistasin end selleks 5 tunniseks bussis6iduks ette. Ostsin poest veidi syya ja vaatasin, kas k6ik on ikka kaasas. Jalutasin siis rahulikult bussi juurde. Kell 6.10 olin juba bussis. M6tlesin, et n2e nyyd pean siis veel 20 minutit ootama. Aga kyll mu yllatus oli suur, kui buss juba kell 6.15 oma uksed sulges ja teele asus. Jah, kellaajad on miski, mida Mehhikos eiratakse. Lihtsalt eiratakse. See v6ib olla ka yheks p6hjuseks, miks k6ik avalikud kellad linnas n2itavad valet aega, miks k6ik kellad minu kodus n2itavad valet aega(ah ei, valetan, koogis olev seinakell on k6igest paar minutit maas, aga elutoas olev kell on n2iteks pool tundi maas, kuid keegi ei paista sellest erilist numbrit tegevat, noh las ta siis olla). Aga m6elge nyyd kui ma oleks bussijaama j6udnud 6.20, siis ma ei olekski bussile saanud ja j2rgmine buss l2ks alles keskp2eval. Niisiis t2nasin 6nne, et ma varem kohal olin ja lubasin endamisi, et ka j2rgmisel korral seda teen.

Selleks, et s6ita Ocotlani, pidin k6igepealt s6itma Guadalajarasse, mis on suurlinn(suuruselt teine Mexico City j2rel, ligi 7 miljoni elanikuga) ja siis sealt v6tma kohaliku bussi l2hedalasuvasse Ocotlani. Kuna mul aga on yks tuttav Guadalajaras, siis otsustasin k6igepealt temaga kokku saada. Alejandro. Temaga kohtusin eelmisel suvel Tallinnas, oma infotelgi-hosteli too k2igus ja kuna me saime juba tookord enam kui h2sti l2bi, siis olin t6esti elevil, et mul avaneb v6imalus teda veelkord kohata. Ta tuli mulle bussijaama j2rgi. Ohoo, uhke audi ja otse- toolt-tulnud-ylikonnapykste-ja-triiks2rgiga. Jah, tema aga on kohe kindlasti meeldivam ja igal juhul v2hem pealetykkivam ylikonnapyks kui too poemees. S6itsime terve p2eva mooda linna ringi. Ta n2itas mulle linna, viis mind muuseumisse ja turule tortasid sooma(mis olid kusjuures siiamaani k6ige hiiglaslikumad ja samas ka k6ige maaitsvamad tortad, mida siiamaani soonud olen.) Veetsime t6esti toreda p2eva, mina sain Guadalajarast rohkem teada, tema aga sai v6imaluse mulle oma linna tutvustada samamoodi nagu mina seda talle kunagi Tallinnaga tegin. Kella 7 paiku j2tsime bussijaamas n2gemiseni- jah, 6igemini homseni, sest ta otsustas j2rgmisel p2eval oma s6braga samuti Ocotlani tulla.

Ocotlanis tuli Amber mulle oma uue kasu-vennaga vastu. Nii tore oli j2lle k6iki neid n2ha. Amberit ja Hofit ja Vincenti, keda polnud lausa eellaagrist saati n2inud. Ocotlanis oli parasjagu just k2imas suured festivalpidustused, niisiis olin just 6igel ajal tulnud. Kaks n2dalat septembri l6pus peavad ocotlanlased pidu, sest legendi j2rgi olevat selle aja paiku Kristus end kord Ocotlanis ilmutanud. Niisiis pidutsesime meiegi. Lausa kaks p2eva j2rjest. Teisel p2eval k2isime Vincenti ja Amberiga veidi linna peal jalutamas, vaatasime paraadi ja istusime koos Vincenti s6pradega kohvikus. Yhel neist oli seal kitarr kaasas ja siis Vincent muidugi teavitas neid sedamaid, et ka Maaja m2ngib kitarri. Mulle ei j2etud aga teist v6imalust kui paar lugu esitada. Laulsin eesti keeles. Eks alati on vist julgem laulda keeles, millest tead, et kuulajad aru ei saa. Laulu l6ppedes vaatasin enda ymber ringi ja avastasin, et olin t6mmanud kogu kohviku t2helepanu. L6puakordidele j2rgnes t2nulik ja innustav aplaus, niisiis laulsin nii m6negi loo veel. Uhke tunne oli, nagu oleks kohe kontsert olnud.

Kella kuue paiku saabusid Alejandro ja tema s6ber Ruudi. Ruudi on kirurg, kuigi tema iseloomust ja k2itumisest ei oleks seda eales arvata v6inud. Ta oli tohutult jutukas, viskas pidevalt kildu, suitsetas, j6i, huilgas, tegi lolle n2gusid, sebis tydrukuid ja vajus kell 6 hommikul auto tagaistmele magama. Kusjuures veel j2rgmisel p2eval pidi ta juba kedagi lahti l6ikama. Aga oma too yle oli ta v2ga uhke ning t6esti andekas oli ta samuti. Lisaks m2ngib ta tohutult h2sti kitarri! Ta tundub mulle t2pselt yks sellistest inimestest, kes v6ib olla t6eline peohing aga samas ka v2ga t6sine toorabaja. Alejandro ise 6pib finantsjuhtimist. Tulevane 2rimees. Neid 2rimehi siin ikka leidub jah, palju. K6ik teevad muudkui 2ri! Aga eks t6si on, et sellega on v6imalus oma peret k6ige paremini kindlustada.
6htu veetsime suurel vaba6hualal, koos sadade teiste mehhiklastega, mariaachide muusika saatel mehhiko tantsukesi tatsudes, jutustades ning pilte tehes. Sellest 6htust jah on palju pilte, ma millalgi panen yles.

J2rgmisel hommikul k2isime yhes huvitavas kohas. Selle nimi on mul kyll juba meelest l2inud aga koha t2htsus seisneb j2rgmises: Yhes kindlas punktis seistes, on v6imalik kuulda omaenese h22le kaja, justkui oleks sa ymbritsetud metallkapsliga. Kui olete kunagi lausunud midagi plekktynnis, siis m6istate, milline heli seda saadab. Vot samasugune heli oli seal. Ainus vahe, et seal seisid sa keset v2lja, 6ues. Seletuseks v2ideti, et seda paika ymbritsevad v2ga tugevad m2gnetv2ljad. Ja selliseid paiku pidavat maailmas olema vaid kaks- see ja yks veel. Me saime asetada omale m6ne v22rtusliku eseme seal asuva ringi keskele, et sellele positiivset energiat ammutada. Hiljem kallistasime ringi ymbritsevaid kivist sambaid, millest igayhel m6ni tervendav j6ud oli.
K2isime veel krevetitostadasid soomas ja eks siis oligi aeg koju minna. Ruudi ja Alejandro t6id mu Guadalajarasse 2ra ja sealt istusin Queretaro bussi peale.

Esmasp2eval tuldi sellest inglise keele instituudist minu jutule. Kaks naist. Ylimalt s6bralikud ja toredad. Juba esimesel kohtumisel teadsin, et nendega v6in end v2ga vabalt tunda. Leppisime kokku, et eks ma siis hakkan seal m6ningaid tunde andma. Minu teenitud palk l2heb minu organisatsioonile, niisiis saan neid ka finants olukorra poole pealt veidi toetada. Eks eda ei ole palju, aga midagi siiski. Teisip2eva hommikul l2ksin sinna kohale. See on v2ike maja, jah ehk on instituut selle jaoks liiga suur s6na, pigem on ta lihtsalt v2ike erakool. Aga see n2gi v2lja v2ga armas ja keskond t6esti 6ppimist soodustav. V2ikesed klassiruumid, palju huvitavat materjali keele 6petamiseks ja kasulikud palatid seintel. Kokku k2ib seal hetkel vist vaid kuskil 20 inimest. Enamus on t2iskasvanud, kes siis too k6rvalt eratunde v6tavad. Lisaks paar last.
Leppisime siis kokku, keda ma 6petama hakkan. K6igepealt annan 2-4 korda kuus tunde yhes terast tootvas firmas ja yllatus-yllatus 6petan ligi 40 aastaseid mehi inglise keelt r22kima! Siiamaani naeran sellel m6ttel peatudes. Mida kyll Turmen m6tleks kui sellest kuuleks. Elu on ikka t2is yllatusi! Siis ilmselt hakkavad olema veel m6ned tyunnid koolis kohapeal m6nedele inimestele.

Ja siis- k6ige viimaseks j2tsin k6ige suurema uudise- kolm n2dalat annan tunde yhele naisele, kes peagi Saksamaale s6idab ja 6petan talle saksa keelt! Seda loomulikult siis hispaania keeles, kuna tema inglise keel ei ole ilmselt piisav, et k6iki asju oleks v6imalik talle inglise keeles seletada. See, mida talle 6petama pean, piirdub muidugi k6ige lihtsamate asjadega, sest ta ei ole kunagi varem saksa keelt 6ppinud, aga ikkagi- minu saksa keel on k6ik praeguseks juba unustusse vajunud. Ma nyyd viimased kaks 6htut olen siis yritanud asju meelde tuletada, aga ega see lihtne ei ole, sest minu jaoks on uus keel praegu hispaania keel, niisiis k6ik mida yritan meelde tuletada ilmub mu m2lusoppidest v2lja hoopis hisp. keelsena. Jah, miks ma n6ustusin? Ma ise ka ei tea, ilmselgelt ei ole ma hea keelduja. Esimesel korral ma kyll yritasin, siis aga j2in n6usse, j2rgmine p2ev teatasin arglikult uuesti, et ma ikka ei ole kindel, peale aga nende paluvaid pilke ja veenmist, et see ei ole sugugi raske, j2in siiski n6usse. Eks n2is, kuidas need siis v2lja hakkavad kukkuma. 6nneks on mul olemas t2itsa saksa soost Jan, kellelt iga hetk n6u v6in kysida, aga tunnis olen ju siiski yksi.

T2na hommikul 2rkasin kell 6, et minna sinna tehasesse oma esimest tundi andma. 6nneks tuli Elizabeth(yks selle kooli kahest 6petajast) minuga kaasa ja ilmselt tuleb veel ka j2rgneval paaril korral. Tehasehoone kontoripoolele oli rajatud pisikene 6pituba. Tahvliga ja puha. Saabusidki 6pilased. Seekord oli neid vaid kolm. Enamasti kusagil 6 ringis. Yks mees oli 45 aastane, teised kaks nooremad, 26 ja 22. Viimastega pandi mind kohe esimeses tunnis paari. Too 45-aastane Guillermo teatas tunni l6pus, et mind peab yks neist kahest kindla peale v2lja kutsuma ja hakkas seej2rel telefoninumbreid organiseerima. Oeh, tegelikult oli seal p2ris l6bus. Tegin nendega yhte Present Continuos verbidega s6nam2ngu ja r22kisime niisama endist ja elust. Guillermo oli ylijutukas. Teised kaks on sellised vaiksemad ja h2belikumad aga oi, Guillermole meeldis jutustada. Kuulsin 2ra pool tema elulugu ja seda kuidas eelmisel n2dalal ei olnud neil yldse materjali, millest toota aga see n2dal laos lausa uputab ja k6ik kliendid talle muudkui helistavad, et kus nende kaup on. Kyll on h2da ja kyll on h2da! Aga kokkuv6ttes mulle v2ga meeldis neile tundi anda, mul oli endal ka t6esti l6bus! Ega ei juhtu ikka iga p2ev, et sa leiad end 1. oktoobril kell 7 hommikul Mehhikost, yhest pisikesest tehaseruumist, endast hulka vanemale meestekambale Present Continuoust 6petamas.