Queretaro, Queretaro

Olen siis nyyd siin! Kuhu oli mu p6hieesm2rk ykskord j6uda. Eellaager ja Puebla olid lihtsalt yhed supertoredad lisad mu vabatahtlikule teenistusele.



Kolmap2eva hommikul j2tsin bussijaamas n2gemiseni oma kallite host-6dede Lizi ja Miriamiga. Oli kyll kahju neist lahkuda, kahju lahkuda Pueblast, teistest vabatahtlikest- inimestest, kes olid mulle juba selle lyhikese ajaga headeks s6pradeks j6udnud saada. Aga mis seal ikka, lahkuma pidi. See muidugi ei t2henda, et ma enam neid ei n2eks, sugusi mitte, Puebla on k6igest 4,5 tunni tee kaugusel, kavatsen sinna v2hemalt korra igas kuus j6uda. N2dalavahetuseks.



Hea kyll, nyyd aga siis Queretarost. Bussijaamas ootasin ligi poolteist tundi, muutusin juba veidi n2rviliseks, teadsin, et olin kyll varem kohale j6udnud aga aeg oli tiksunud juba pool tund yle sellest kellaajast, millal pidi keegi mulle kokkulepitult j2rele tulema. J2rsku aga koputas keegi mu seljale, lausudes "señoriita?", jah, see oli Julio Cesar. Poiss, kes mulle vastu pidi tulema.
Tema on yks "El puente de Esperanza" elanikest. 18 aastane.

S6itsime taksoga el puentesse. Nonii, olin p6nevil ja 2revil, milline see koht siis on, millised inimesed. L2ksime sisse. Kui Julio oli mind p2ris s6bralikult vastu v6tnud, siis teised majaelanikud ei teinud mu saabumisest esialgu suuremat numbrit. Igayks ytles korraks tere ja l2ks omi asju edasi ajama. Samamoodi ka juhataja. Saatis mu Julioga kohe linnapeale, panka kaasa minema. K2isime siis seal 2ra. Linn ise on v2ga ilus. V2ikeste parkide, purskkaevude, monumentide, siseaedade, ilup66saste ja muuga. Lisaks ka v2ga puhas. V2hemalt keskuse osa. Ja mina elan keskusest 10 minuti kaugusel(jalutades). See on super!

Tulime tagasi. Siis oli soomine. Ja veel natuke ringivaatamist, kaasaelamine nende koorilaulutunnile ja esimene p2ev oligi 6htusse saadetud. Jah, yllatusena tuli mulle muidugi see, et majas elavad vaid noored, ei olegi mingeid lapsi ega naisi nagu alguses lubatud. Ja jutt sellest, et siin vaid naissoost isikud elavad ja seet6ttu ainult naisvabatahtlikke vajatakse- ei pea ka kohe sugugi paika. Tegelikult elab siin 14 noort ja noh, nyyd siis mina ka. P2evasel ajal k2ib sehkendab siin siis ka juhataja Leo, aga tema l2heb ooseks ikka oma koju. Niisiis 6htusel ajal ja oosel oleme omapead. Noored ise on vanuses 15-21. K6ik on Otomi kogukondadest ja indiaanlased. Algul oli kyll veidi raske nendega kontakti leida ja pean tunnistama, et siiamaani ei ole see mul veel p2ris 6nnestunud, aga ma yritan. Ega nad suuremalt jaolt inglise keelt ei m6ista ja eks ma siis ikka nendega hispaania keeles pean suhtlema. Kui nad aga omavahel kiiresti jutustavad, ei m6ista ma ikka suuremat midagi. Ja niisiis omavahelistest naljadest ja muust taolisest olen veel v2lja j2etud. Aga olgem positiivsed, kyll saabub ka see aeg kunagi.


Jah, nyyd kui ma seda kirjutan, on juba n2dal mu saabumisest moodas. Palju on juhtunud, aga samas nagu ei ole ka. Teisel p2eval pandi paika minu toograafik. Minu (j2rgmiseks) yllatuseks kujutas see endast eranditult ja ainult inglise keele tundide andmist. Siia tulles oli mul ettekujutus, et iga p2ev teen intensiivselt 8 tundi tood ja ammendan oma j6uvarud juba esimeste n2dalatega. Noh, need j6uvarud peavad vist veidi veel ootama, sest mingeid erilisi v2sitavaid kohustusi ei ole mu peale pandud. Jah, ainus fyysiline too, mis on j2etud minu teha, on teisip2eviti oma toa p6rand yle pyhkida ja pesta.

Aga samas 2rge arvake, et neid inglise keele tunde ka nyyd nii lihtne anda oleks, neidki peab ikka ette valmistama ja l2bi vaagima, tundides aga tegema n2gu, et olen k6iketeadja inka professor, sest ei saa ju oma autoriteeti 6petajana langeda lasta. Igal juhul on aga minu tootundide arv n2dalas selgelt yle poole v2iksem, kui see algselt paberites kirjas. Esmasp2eviti tootan ma 3 tundi, teisip2eviti 2, kolmap2eviti 3, neljap2eviti 3 ja reedeti 3. Lisaks on n2dalavahetuseti veel eratunnid, mida ma aga annan vaid siis kui parasjagu siin viibin. Tihtipeale aga kavatsen n2d. vahetuseti kuhugi mujale minna, niisiis need j22vad 2ra(v6i proovime need ymber t6sta n2dala sisse).

Ja mis k6ige huvitavam, on muidugi see, et ma mitte ainult ei 6peta inglise keelt, vaid minust on saanud ka inglise-hispaania keele t6lk. Kasv6i k6ige lihtsamate harjutuste juures, tuleb ju t6lkida, mis mida t2hendab ja eks ma siis v6lun endast v2lja neid hispaaniakeelseid seletusi. Ma yllatan ennast oma originaalsusega iga p2ev. Vahest ma improviseerin muidugi ka k2te ja jalgadega, aga enamasti suudan ikka s6nadega vajalikud asjad 2ra seletada.

Mul on 4 erinevat gruppi- Basic grupp1, Basic grupp2, Intermedio ja Conversation. Ja lisaks veel osadega eraldi tunnid, kes grupitoos ei osale. Ja noh, siis need n2d. vahetuse eratunnid. Aga asja muudab huvitavaks see, et erinevates tundides k2ivad mul samad inimesed, niisiis on peaaegu k6ik Basic grupp1 ja Intermedio grupi liikmed samad. Ja eks sa siis pyya otsustada, mida neile t2pselt 6petada. Kui Basicus peaksin justkui seletama, et mis on "puu" ja mis on "tool", siis Intermedio peaks endast kujutama juba veidike edasiarenenumaid ylesandeid, nagu seda on Present Continuous ja muud selle s6brad-sugulased. Ja kuna samas leidub Intermedio grupis ka t6esti selliseid, kes oskavad juba veidikene keelt ja kellele need keerulisemad ylesanded on just parajad, siis olengi n6utu, kuidas 6petada nii, et need, kes on tegelikult t6esti vaid algteadmistega, aga on end ka Intermediosse kirja pannud ka midagi aru saaksid. Ma ei taha neid ju solvata ja oelda, et kuulge te 2rge siin olge, te ei oska veel nii palju. Nad on k6ik v2ga innukad 6pilased ja tahavad 6ppida. See on v2ga tore. N2iteks t2na tuli yks nendest minu juurde ja palus, et ma temaga veidikene 6piksin, mul muidu temaga eraldi tundi ei ole, aga t2na ta soovis, et teeksime, sest tal koolis j2i inglise keel 2ra. Kaotatud aeg tuleb aga tagasi teha. Ja ta on 18 aastane, poiss!

Ja lisaks sellele Basic-Intermedio intriigile, on osad neist otsustanud end kirja panna nt Conversation ja Intermedio gruppi v6i siis vahel tulevad ja osalevad kellegi teise grupi tunnis. Siis ongi mul peas k6ik segamini, et kellele ma juba mida olen 6petanud ja kellele mida mitte ja kellele, mida peaks veel 6petama. Ja see on alles mu esimene n2dal! Aga jah, ma pyyan anda endast parima ja nad selle poole aastaga enam-v2hemgi r22kima panna. Juba siis olen ma yhe suure eesm2rgi t2itnud. Ohh, Turru oleks mu yle praegu uhke kui ta teaks! Ma ise kyll t2itsa olen, pole ju end kunagi varem n6nda 6petaja rollis proovile pannud. Ja eriti naljakas on, kui keegi, kes on minust kaks aastat vanem, mind 6petajaks kutsub. 6petaja, kas ma v6in su k6rvaklappe laenata?

Ja nyyd veidi l2hemalt siis majast endast ja selle reeglitest. Reeglid neile endile on p2ris karmid, muidugi k6igist neist ei peeta t2ie kindlusega kinni, aga samas ikkagi m66dukalt. N2iteks m6ned maja reeglid:
1) Iga laup2ev koristatakse terve maja. Pestakse yle k6ik p6randad, laed, seinad, arvutid, potid, pannid, (ka need , mida pole n2dal aega kasutatudki ja mid on t2iesti puhtad).
2) Iga kord kui majast lahkud, pead kirjutama tahvlile, kuhu sa l2hed ja mis kell sa tagasi saabud.
3) Iga p2ev tuleb pesta k6ikide tubade p6randaid ja lisaks loomulikult vannituba.
4) Iga p2ev teevad nad endale ise syya. Ja ka mulle, minule seda kohustust ei ole peale kyll pandud, aga eks ma vahel veidi olen aidanud.
5) Ametlikult tohib telekat vaadata vaid kahel p2eval n2dalas, laup2eval ja pyhap2eval ja sedagi vaid kindlaksm22ratud kellaaegadel. Kolm tundi p2evas. (Seda nad aga rikuvad kyll, olen ise n2inud.)
6) Arvutit tohib kasutada koolitoode tegemiseks, oma kirjasid tohib vaadata vaid yhel p2eval n2dalas ja pooleks tunniks. (Seda ka ikka rikuvad, m6nuga).
7) Iga telefonik6ne tuleb kirja panna ja ka p6hjus, miks helistati.
8) Kellaajad, millal peab kodus olema. N2dala sees ei tohi 6htuti yldiselt yldse v2lja minna. V6i siis kella kymneni, aga ma ei ole neid kordagi n2inud seda kasutamas, k6ik on kodus juba enne kella kaheksat. N2dalavahetuseti v6ivad alaealised viibida v2ljas kuni kella kymneni, t2isealised kuni kella yheni oosel.(Seda v6imalust ma ka eelmine n2dalavahetus kasutasin, hiljem r22gin t2psemalt).
9) Lisaks on neil iga p2ev tohutult kodutood teha, niisiis terve p2rastl6una kulub 6ppimisele. Nende p2evaplaanis leidub ehk 2 tunni jagu "vaba" aega.

Nende p2evaplaan lausa kubiseb kohustustest. Aga samas ei virise keegi nendest selle yle ja k6ik t2idavad oma ylesandeid kohusetundlikult ja hoolega. Eks ma m6istan tegelikult kyll, milleks neile see reziim kui selline on peale pandud ja miks see vajalik on. Ning miks nad tegelikult ka ise tahavad k6ike nii hoolega 6ppida ja teha- et v2lja murda sellest vaesuse tsyklist, milles k6igi nende perekonnad vaevlevad. Minule endale kyll keegi yhtegi oma muret kurtma ei ole tulnud ja pealtn2ha n2ivad nad t2iesti tavalised noored, ma v6in lihtsalt aimata, et p6hjusel, et nad siin elavad, peavad olema tagamaad.

Ma tunnen ennast kohati ikka p2ris loodrina- minul ei ole kuhugile kiiret ega mingeid suuri kohustusi, samal ajal kui nemad(v2hemalt minu silmis) neisse lausa upuvad. Kysisin kyll juhatajalt alguses ikka koguaeg, et mida ma veel v6iksin teha, ta aga ei n2i olevat eriti huvitatud mulle rohkemate ylesannete v2ljam6tlemises. Teatas kyll yhel korral, et v6ibolla hiljem saan hakata ka yhes instituudis inglise keele tunde andma, et siis n6nda organisatsioonile raha koguda. Rohkem aga ei ole ma sellest kuulnud. Jah, minust on saanud keeleteadlane. Muidugi eriti huvitav saab veel olema, kui mind t6esti pannakse instituuti raha eest tunde andma. Muidugi on tore, kui saan veel ka muul viisil aidata, aga t6esti, k6ik see tuleb minu jaoks (veidi) yllatusena. Tegelikult tahaksin teha midagi koos lastega ja ehk juhendada n2iteringi. Pean uurima, ehk on v6imalus vabal ajal olla vabatahtlik veel m6nes lasteaias, koolis v6i taolises organisatsioonis nagu minu oma. Praegu siin olen tydrukutele kyll tsiba kitarri 6petanud ja see on ka v2ga tore, aga n2iteringi..ei tea, kas soandan nendega tegema hakata, ei taha neid yle koormata veel lisategevustega.

Ma elan samas toas koos nelja tydrukuga. Magan nari ylemisel korrusel. Toas on kolm nari, kuues tydruk aga on praegu Portugalis, tuleb kuu aja p2rast. Teised tydrukud 2rkavad kella poole 6 paiku HOMMIKUL! Selleks, et kooli minna. Peab ikka tahtmine olema, ytleks ma selle peale. Muidugi 2rkan minagi veidikeseks yles, kui keegi kell pool kuus oma pead foonitama hakkab ja tuli p6lema pannakse, aga t2nu oma sygavale unele, vajun peagi taas unen2gude maailma ning seet6ttu varajased 2rkajad mind n6nda ei h2iri. Aga jah, nii need asjad siin k2ivad, peab sellega leppima. 6nneks mind keegi nii vara voodist v2lja ei aja, see on t6esti yks asi, millega ma hakkama ei saaks. Mina 2rkan enamasti kella 9 v6i 10 paiku ja kusjuures sedagi vabatahtlikult. Kuna magama l2hevad siin k6ik enamasti vara, kella kymne paiku, siis n6nda minagi ja seet6ttu v6imaldab see mul hommikul varem virguda. Hommikuti olen majas t2itsa yksi, siis naudin oma vabadust ja loen raamatut v6i vaatan arvutist filmi. K2isin pyhap2eval poes ja ostsin endale kaks DVDd, millel m6lemal peal 2 filmi. T2naseks olen jah k6ik 4 juba kyll l2bi vaadanud. Lisaks on mul pooleli synnip2evaks saadud raamat "P2ikeset6us Himaalajas", kuid ka see on otsakorral. Ma ei tea, millega ma n6nda varsti oma vaba aega sisustama hakkan. Eks muidugi tunde valmistan ka hommikuti ette ja pesen pesu v6i teen muud vajalikku. Yhel hommikul k2isin jooksmas ka, aga ausalt oelda eriti ei viitsi. Ootan ikka seda, et yksp2ev v6tan ennast k2tte ja otsin endale mingi salsakursuse. Tohutult tore oleks korralikult tantsima 6ppida. Jooksmiseks v6i niisama m6tisklemiseks on peaaegu et minu tagahoovis imeilus pargike, seal ma siis olen k2inud ikka istumas, kui majast v2lja tahan saada. Esimestel p2evadel k2isin ka palju kesklinnas, aga nyyd viimastel p2evadel ei ole viitsinud minna, mis ma sinna ikka iga p2ev k6mbin.

Need laulukooritunnid on ikka t6esti omap2rased. Neid annab ligi 60ndates vanah2rra, kellel on v6imsam ooperih22l kui Luciani Pavarottil, k6ht on tal soliidselt ees nagu 6hupall. Ja laulud, mis ta on laulmiseks v2lja valinud, pole (v2hemalt minu) k6rvade jaoks muud kui yks yhtlane sumin. K6ik laulud tunduvad t2pselt yhe ja sama viisiga ning on m6eldud laulmiseks just temataolistele ooperih22lega vanah2rradele, mitte aga 15 aastastele tydrukutele. Aga noh, k6ik ikka laulavad vapralt kaasa. Minagi k2isin t2na osa v6tmas. 6petaja ise inimesena on siiski v2ga s6bralik ja avatud, lihtsalt tema 6petamismeetodid on veidi mooda. Ja noh, siis muidugi kui lauldakse, siis ta ikka n2itab oma v6imsat ooperih22lt. Yyrgab k6igist teistest n6nda yle, et kellegi teise h22lt ei ole kuulda ja siis selle peale igayks yritab k6vemini laulda, et v2hemalt oma enda h22lt eristada ja tulemus on see, et k6ik lihtsalt yyrgavad lampi, muusikat v6i helik6rgust v6i rytmi t2hele panemata. Vot sellised on meie laulukooritunnid.

Veidikene n2dalavahetusest. Helistasin Erikale, kelle numbri sain Roylt(kes elab Pueblas). Erika elab Queretaros ja eks ma siis lootsingi, et v6in endale tema n2ol esimese s6bra v2ljastpoolt organisatsiooni leida. Sest t6esti, koguaeg ei jaksa siinsamas, yhes keskkonnas, samade inimeste keskel olla. Vaheldust on vaja. Erikaga leppisin kokkusaamise laup2eva 6htuks. Ta pidi mulle j2rele tulema, koos oma s6brannaga. Jah, Pizza Huti ette veereski uhke valge auto, mehhiko variant Paris Hiltonist sees istumas. Istusin autosse. Algul ehmatasin ikka p2ris 2ra, tibid mis tibid. Tegin suurt suud, kui teatasin, et elan koos vaestest perekondadest p2rit indiaanlastega ja tunnistasid, et tunnevad mulle kaasa. L2ksime vaateplatvormile. Seej2rel yhte baari. Tibid olid nad ikka t6esti, aga mitte siiski nii hullud kui esmapilgul oli paistnud. Kui seletasin neile ka l2hemalt oma projekti eesm2rki ja seda, mida t2hendab vabatahtlik too, siis nad ikka leebusid ja leidsid, et see on midagi kasulikku. Peaaegu esimese kysimusena lendas nende suust, kas mul "novio" ka on. Ja eks noviode teema ymber keerles jutt kogu 6htu. Selle vastu mul suurt midagi ei olnud, sest tunnistan ausalt, eks mulle ka meeldib poistest r22kida. Kusjuures, esitada kysimus" kas sul novio on?" v6hiv66rale, on siin v2ga tavaline n2htus. T6esti. See kuulub justkui kohustusliku tutvumisosa juurde. "Tere! Mis su nimi on? Kust sa p2rit oled? Kas sul poiss on?". Ja seda ei kysi sinult mitte ainult mehed, vaid igast soost ja igas vanuses inimesed.
Tegelikult veetsin Erika ja Lilybetiga t2itsa toreda 6htu. Lisaks arvasid nad minu juba t2itsa oma seltskonda sisse ja plaanisid minu l2hituleviku tihedalt 2ra. Millal me l2heme sinna ja millal t2nna ja millal koos puhkusele ja millal koske vaatama ja millal peame Lilybeti synnip2eva ja millal l2heme Erika vanematega piknikule. Mis ma oskan oelda, enamus mehhiklasi on v2ga kylalislahked. Selleks n2dalavahetuseks kutsusid nad mind kellegi Erika s6bra juurde maale. Ma aga pole kindel, kas l2hen, kuna v2ga tahaksin Ocotlani s6ita. Hofiel t2na synnip2ev ja ta peab seda sel n2d. vahetusel, lisaks tahaksin lihtsalt Amberit ja Hofiet v2ga n2ha. Nemad ikkagi on hetkel mu k6ige paremad s6brad siin mandril.
Ahaa ja veel v2ike vahepala liikluse teemal! Kysisin siis Erikalt, et kaua tal load on olnud. Ta vastas, et tal ei olegi lube. Olin yllatunud, et kuidas siis nii? Ta ytles, et tal lihtsalt noh, veab. Ei j22 vahele. Kysisin, et kaua ta n6nda juba s6itnud on, teatas, et kolm aastat!

Tegelikult aga usun, et ilmselt veedan Lily ja Erikaga siin veel palju aega, sest hetkel mul eriti muid s6pru siin Qres ei ole. Ei, ei..eksin! Roberto on ka! Tema on Alvaro tuttav, kellega kohtusin Pueblas. Ta aga k2ib siin ylikoolis. Robertoga k2isime pyhap2eval linnapeal ja poes. Temal oli vana pidzaamat osta ja mina tahtsin endale patja. Tema on t6esti tore, oleks kasulik kui saaksin s6prussidemeid soojendada tema ja tema s6pradega siin. Patja oli mul vaja seet6ttu, et siin anti mulle algul yks v2ike ja v2ga k6va diivanipadi pea alla. Aga p2rast paari ood ma ikka m6istsin, et korralik padi on hea une jaoks v2ga oluline. Kui sa ikka pead igal hommikul, kael kange 2rkama, siis see teeb veidi pahuraks kyll. N6nda ma siis l2ksingi poodi ja muretsesin endale suure pehme padja, ymber pani armsa Anu kingitud padjapyyri, k6igi oma kallite s6prade ja perekonnaliikmete piltidega. Nii m6nus on seda hommikuti 2rgates vaadata. K6ik mu kallid karvapallid. (Noh see riimus, pidin seda lihtsalt kirjutama).

Hea kyll, mu jutuvaru hakkab praeguseks otsa saama v6i noh pigem mu s6rmede j6uvaru otsa l6ppema. J2tkan m6ni teine p2ev j2lle. Peamine on, et k6ik on praegu h2sti ja mulle meeldib siin. Mulle meeldib, et saan teha midagi, millest on kellelegi elus v6ibolla v2ga palju kasu, kuid siiski ma loodan, et edaspidi saan ehk teha miskit veel peale inglise keele tundide. Ehk v6tan sellegipoolest ette n2iteringi tunnid, kasv6i kordki n2dalas. Oleks ju l6bus! Eks n2is, eks n2is. Tulevik on lahtine ja p6nev, juba homne on tulevik, niisiis l2hen nyyd p6nevusega magama.

Ps! Selle n2dala tsitaat, raamatust "P2ikeset6us Himaalajas" : "T2htis ei ole see, mida sa m6tled, vaid see, mida sa tunned." Britta Das