Sunday, August 31, 2008

Viva la Mexico!

Siin ma siis nyyd olen. Mehhikos.


Pool aastat seiklusi on ees.


Juba selle yhe n2dalaga on n6nda palju j6udnud juhtuda, et ei teagi millest siis nyyd kirjutada ja mis ytlemata j2tta, sest k6ike nagunii kirja panna ei saa.





Alustan siis tulekust.


S6it siia oli t2itsa yleelatav. Lend Frankfurdist Mexico Citysse kestis ligikaudu 11 tundi. Sellest v2hemalt 7 ma magasin. Lennuk oli tohutult suur. Seal pidi minu arvutuste kohaselt olema yle 400 istekoha. Minu jaoks oli see esimene kord n6nda suure rauakolakaga maast 6hku t6usta. Aga k6ik laabus ilusti. Teenindus oli ka v2ga tore. Pidevalt kysiti, kas soovin midagi. Syya sai kahel korral ja filmi sai vaadata. Tekid ja padjad olid ka, nii et magada oli v6rdlemisi mugav.


Mexico Citysse j6udes tegin juttu kahe soomlasega, kes tuli v2lja olid tulnud Mehhikosse samal p6hjusel ja sama organisatsiooni kaudu.


S6itsime bussiga Pueblasse ja Jorge viis mind autoga mu tulevase kasupere juurde. Jorge on siin v2ga t2htis asjapulk. See kes meid k6iki yhest kohast teise s6idutab ja vastutab et k6igil oleks pidevalt l6bus ja et me ikka piisavalt pidutseks:D

Ta aga l2heb nyyd sellel neljap2eval Leetu vabatahtlikuks.



Hea kyll, Pueblas oobin ma Lizethi perekonna juures. Liz on t6esti super tore! Ta on sama vana kui mina ja 6pib ylikoolis turismi. P2ev po2rast saabumist, l2ksin koos temaga ylikooli kaasa. Inglisekeele tundi. Nende inglise keel on t6esti v2ga madalal tasemel. Ylikoolis 6pivad nad samu asju, mis meie 8ndas klassis. Nad pidid tol korral kirjutama j2rjejuttu. See oli umbes selline: Maria and Pablo met in a club. They went dancing and then they kissed. They fell in love. So next evening they went to eat dinner together. And then they married!

Ja isegi see tekst oli vigu t2is. Nii et p2ris naljakas oli vaadata. Aga mis parata, nii see lihtsalt siin on. Liz isegi saab t2itsa h2sti inglise keelest aru, kuid selle jaoks pean v2ga aeglaselt ja lihtsalt r22kima. Poole ajast oleme siiski hisp. keele peal, ma saan ka ikka k6vasti praktikat. Iga p2ev 6pin hulga uusi s6nu ja siis kordan neid peas.

Peale inglisekeele tundi l2ksime Lizi s6pradega baari. Sain maigu suhu suurep2rastest Mehhiko jookidest. Kokteilide puhul saad valida, kas soovid poole liitrist v6i liitrist. Ja liitrine(suurep2rane) kokteil maksab umb. 60 krooni. Ka 6lu joomiseks pakuti seal vaid liitrisi pudeleid.
Lizi s6pradeks olid Rafa ja Hamib. Nendega suhtlen kindlasti siin ka edaspidi, t6esti toredad poisid. Ma pole ammu nii palju naernud kui Hamibi naljade peale. Mehhiko huumor noh.

Mehhiko mehed on tavaliselt v2ga viisakad. Nt autoust avavad nad sulle alati, sind peetakse myhkamiks, kui sa naisele ust ei ava. Samuti ruumi sisenedes, alati naised ees.
K6ndides k6nniteel, k6nnib naine sellel poolel, mis ei ole autotee k6rval. N6nda mees justkui kaitseb teda. Musitavad siin k6ik muidugi ette ja taha ja soogi alla ja soogi peale. Kuhugile minnes, pead sa k6ik kylalised l2bi musitama ja 2ra minnes, isegi kui sa l2hed minema juba pole tunni p2rast ja m6ne inimesega s6nagi selle aja jooksul ei vahetanud, kordub sama rutiin uuesti. See on kohati v2ga tore, aga samas vahel ka veidi tyytu. Eriti kui on palju inimesi.


Omaette kogemus oli ka bussiga s6itmine. Bussid s6idavad linna sees uksed lahti. Ja neil ei ole numbreid. Ja selleks et bussi peale saada, pead lihtsalt suvalises kohas tee 22res k2e yles t6stma. Paras kaos, v6tab aega, et harjuda, aga kyllap l6puks saab selgeks.

Tolle p2eva 6htul l2ksime me teiste vabatahtlikega Puebla t2htsaimat v2ljakut ja sellel olevat katedraali vaatama. P2rast istusime kohvikus. Mehhikos on suurep2rased kylmad kohvijoogis. Alati suure kuhja vahukoorega tipus!
Ninh j2rgmisel hommikul, v2ga vara(4.30), 2rkasin, et panna end valmis laagrisse minekuks. Laagrist aga r22gin juba j2rgmises postituses.

No comments: