Ja j2lle oleme n2dala jagu vanemad.

Niisiis, reedel ma l2ksin Pueblasse. Yksi. Erika ikkagi ei tulnud. Eks ma m6istan ka, sest sinna s6it on p2ris kallis ja plaan tuli ka ikka suht 2kitselt. Aga mis seal siis ikka, l2ksin yksi. Ma ei teadnud, mis buss mu sinna peaks viima, niisiis l2ksin lihtsalt ehku peale bussijaama, et kysida, sest netist ei leidnud. Aga vedas, poole tunni p2rast juba v2ljuski minu buss 6iges suunas.

Neli ja pool tundi s6itu ja olingi kohal. Teate, aga Mehhikos bussiga s6ita on m6nus, sest erinevalt sellest, mida v6iks eeldada, on k6ik pikamaa bussiliinide bussid siin tohutult mugavad ja modernsed. Varustatud telekate, 6hukonditsioneeri, allalastavate istmete ja jalatugede. Lisaks on sul jalgade ees just piisavalt ruumi, et saad need v2lja sirutada ja ei pea kuidagi k2ngus istuma. Terve tee n2idatakse telekast filme, enamasti ameerika filme hispaaniakeeles pealeloetult. Niisiis, on bussis6it minu jaoks justkui yks minu mitmetest keeletundidest. Jah, keeletunde jagub mul siin minu iga p2eva igasse tundi.

Pueblas. Paar linnabussiliini ja leidsin oma "vana kodu" ukse eest. Nii hea oli seal olla, n2ha Lizi, Miriami, nende ema. Nad on t6esti k6ik imetoredad ja vahel mul on t6esti kahju, et ma ei saa kogu oma teenistuse aega koos nendega elada. Lobisesime ja s6ime, n6nda 6htu k2tte j6udiski. Seej2rel saatsin Luisile s6numi, et olen valmis v2lja minema. Luis on yks Siijuve koordinaatoritest, kes mulle p2ris heaks s6braks on saanud. Yritasin ka helistada Sachale ja Josephale aga kumbki ei vastanud, niisiis l2ksime vaid Luisiga. Saime tema s6pradega kokku yhes kohalikus baaris nimega "La Mentirosa". Ilus s6na hisp keeles, sellele mitte nii ilusale t2hendusele. "Vale". Tantsisime ja ajasime juttu. Yks minust pea jagu lyhem, 28 aastane Luis(yks teine Luis, minu s6bra Luisi s6ber) yritas mulle terve 6htu kylge lyya. See oli ausalt oelda t2itsa naljakas, kui su peanupp on ikak sama k6rgel kui tydruku 6lad ja n2ed, et nagu too ei taha eriti vedu ka v6tta, siis v6iks ju rahule j2tta. Aga oo ei, ta oli v2ga sihikindel. Kuni kojuminekuni ei andnud alla. Jah, n6nda see 6htu seal moodus, kella 3 paiku j6udsin tagasi "koju".

Laup2ev oli tore. L2ksime Miriami ja tema poiss-s6braga teadusmuuseumi. "Imagina" oli paiga nimi. Ma armastan muuseume, kus saab asju katsuda ja proovida ja avastada ja nuputada. Ja see oli t2pselt yks selline muuseum. N2iteks said sa teha mulle ja siis neid yle enda pea t6mmata, nii et hetkeks olidki p2ris omas mullis. Veetsime seal aega kuni sulgemiseni ja suundusime siis koju tagasi sooma. P2eval olin Josephaga yhendust saanud ja ta lubas 6htul ka meiega v2lja tulla. Kahjuks ma yhtegi teist vabatahtlikku k2tte ei saanud, sellest oli muidugi kahju, sest oleks tahtnud neid k6iki n2ha. Aa, Tuomas mulle saatis s6numi, et ta on hoopis Vera Cruzis. See on yks mitmetest kohalikest rannakuurortitest. Aga jah, igatahes, 6htul l2ksime "Rumbasse". See on tantsuklubi, kus Liz tootab. Enamasti lastakse seal salsa muusikat, vahepeal astuvad lavale ka esinejad, et oma suurep2raseid tantsuoskusi n2idata. Mulle meeldis seal v2ga. Koht ise oli suur ja ruumikas, vahepeal jagati rahvale neid pimedas helendavaid pulgakesi ja 6hupalle. Muusika oli ka t6esti m6nus. Algul istusime niisama, koos Luisi, Josepha ja Josepha siinse 6e ja vennaga. Hiljem lisandus ka yks Luisi s6ber Jesus. Jah, Jesus on siin v2ga levinud nimi. Jesus kutsus mu tantsima. Algul ma ikka h2sti ei julgenud ega osanud ja olin kohmetu, aga pikapeale hakkas aina paremini v2lja tulema ja asi l6ppes sellega, et tantsisime Jesusega kella neljani hommikul. Ta tantsis t6esti h2sti ja kuna ta mind pidevalt kindlalt suunas, sis oli minulgi palju lihtsam tantsida. Usun, et 6ppisin selle yhe 6htuga rohkem salsat, kui kogu siin veedetud ajaga kokku.

Pyhap2ev moodus koju tagasi tulemise t2he all. Midagi olulist ei toimunud.

Esmasp2ev. Hmm, k2isin linnas. Tahtsin muuseumi minna, k6mpisin pika tee maha ja no milline eba6nn. Ainuke p2ev, millal muuseum on suletud, on esmasp2ev. Niisiis lonkisin niisama ringi. Istusin pargis. R22kisin yhe Uruguay tyybiga juttu, kes tuleb v2lja on suur reisija, hetkel on siin oma onul kylas, aga viimased neli kuud on Ladina Ameerikas ringi seigelnud ja detsembirs l2heb Euroopasse. P2ris huvitav oli temaga vestelda. 6htul andsin tunde. Mul oli neli tundi. Basic 1 grupp palus, et me midagi laulaks. Niisiis v6tsin kitarri ja printisin neile kahe laulu s6nad. "Baby, can I hold you tonight" Tracy Chapman ja "Dust in the wind" Kansas. K6igepealt h22ldasime, siis t6lkisime ja siis l6puks ka laulsime. Neile v2ga meeldis. Jah, mulle ka meeldis.
Esmasp2eva 6htul istusin kaua netis. Kella kahe paiku tahtsin magama minna. Aga ohhoo, minu toa uks oli lukus. Kuna k6igi magamistubade uksed asuvad samas koridoris, oleks ma terve maja yles ajanud, kui oleks seal kopsima hakanud, niisiis ma ei julgenud seda teha. M6tlesin veidi ja otsustasin, et eks ma siis passin kelal viieni yleval, sest sel ajal esimesed neist 2rkavad. Vaatasin Gosspi Girli ja ajasin Heidiga juttu, teil ju seal sel ajal juba hommik, niisiis oli see tsikk juba ammu tool. Just nagu eeldasin, hakkasid uksed kella viie paiku kolksuma ja ma p22sesin oma tuppa. Vajusin magama. Tuli v2lja, et Judtih oli hajameelsusest ukse sulgenud, ta arvas, et k6ik teised on juba toas.

Teisip2ev. Hommikul k2isime Erikaga Bernalis. See asub kusagil 50 km kaugusel siis. Bernal on pisike linnake, mis on kuulus seal asuva kalju p2rast. See kalju, mis kannab nimi Bernali kalju, on lausa yks kolmeteistkymnest Mehhiko imest. Ta kujutab ennast teravatipulist vulgaanilist kivimyrakat, millel on positiivne magneetiline energia. R22gitakse, et selle puudutamine pidavat tooma pikka eluiga ja head tervist. Seet6ttu elavad ka k6ik kohaliku linnakese kodanikud v2ga eakaks ja on hea tervise juures. M2rtsi kuus(kui 6igesti m2letan siis 22el) r2ndab siia yle terve Mehhiko kokku palju, palju inimesi. See on justkui Mehhiko Meka. Aga kalju oli t6esti muljetavaldav, kuidas ta j2rsult taeva poole k6rgub ja linnake ise oli ka t6siselt armas. Ma tean, et mu emale meeldiks seal v2ga. Majad olid ehitud ronitaimedega ja ymbruses 6itsesid erinevad v2rvilised lilled. Kui tagasi hakkasime tulema, palus yks kutt, et ta saaks koos minuga pilti teha. "Sa olen siin ikka t6esti eriline eksemplar," ytles Erika ja naeris.
6htul peale tunde kohtusin Uli ja tema s6prade Cesari ja Laloga. Uli tootab yhes Queretaros asuvas organisatsioonis, mis otsib v6imalusi toetamaks k6iki taolisi projekte nagu minu oma ja seet6ttu tunneb ta ka paljusid vabatahtlikke. Seet6ttu tahtsin temaga kohtuda, et kysid, kas oleks minul v6imalik nende teiste vabatahtlikega kohtuda, sest siin Qro-s nagu juba varemgi mainitud, ei ole yhtki teist vabatahtlikku Siijuve kaudu. L2ksin siis nendega 6htul kella 9 paiku sooma. Nad on k6ik v2ga l6busad kutid, ainult naersid vahetpidamata. K6ik asjad tegid neile nalja ja l6puks ei saanud minagi teistmoodi, kui itsitasin koguaeg kaasa. S6itsime autoga ringi, nad n2itasid mulle paari superilusat vaadet linnale ja hiljem jalutasime vanalinnas. Lalo omab yht helistuudiot ja kutsus mind sinna kylla. Lubasin muidugi minna, p2ris p6nev! Ta ytles, et kui tahan kunagi m6nd laulu lindistada, siis seal saan seda vabalt teha. Ja siis, kui vanalinnas jalutasime, siis p6ikasime sisse yhte pisikesse teatrisse, see on selline Vat-teatri suurune koht. Sealsed n2itlejad ja tootajad on ka Lalo s6brad, niisiis l2hen homme teatri, tasuta! Juhhuu!

Kolmap2eval k2isin hommikul j6usaalis, andsin p2rastl6unal tunde. Praeguseks olen juba enam-v2hem k6igi inglise keele tasemes selgusele j6udnud ja seet6ttu on lihtsam tunde ette valmistada ja neid ka anda. Lugesin 6htul raamatut. Coelho "Devil and Miss Prym". Elutoas on suur raamaturiiul, kust v6ib ka inglisekeelseid raamatuid leida, niisiis ma otsisin endale yhe v2lja. Aga raamt ise on p2ris p6nev ja vahel ma lasen tunnis 6pilastel sealt lugeda. M6lemad saavad kasu, nemad harjutavad h22ldamist, mina saan paari lehekylje v6rra j2lle edasi.

T2na hommikul 2rkasin kella poole 11 paiku. Eile oosel oli Portugalist tagasi j6udnud minu toa neljas elanik. Lydia. Ta tegi kuu aega Portugalis taolist EVSi nagu mina siin. T2na magas ta terve p2eva ajavahet v2lja. Eriti palju ei ole j6udnud temaga seet6ttu veel r22kida, aga tundub tore tydruk olevat.
Hommikupoolikul k2isin oma lemmiksoogipaigas tortat (torta de milanesa) ja arbuusimahla (agua fresca de sandia)nautimas. Irooniline on, et minu lemmik soogikoht asub just selle koha k6rval, kus ma s6in oma k6ige maitsetumat burgerit ja kust ma ilmselt endale selle allergia sain, mis mind eelmine n2dal kiusas. Sealsetest maasikatest v6is see olla.
Seej2rel kylastasin l6puks seda kunstimuuseumi, mis sel saatuslikul esmasp2eval suletud oli olnud. Neil oli lausa paar Picasso ja Dali tood ette n2idata. Enamus aga oli kohalike autorite poolt tehtud kunstiteosed. Ligikaudu pool muuseumi varudest kujutas endast toid seoses h2rjav6itluse, pullide, h2rjav6itlejate, nende riietuse ja rituaalidega. Teine pool oli t2idetud piibliteemaliste teostega. Mina ristiksin selle piibli-h2rja muuseumiks.

T2na laulsime veel. Ka Conversation grupiga. Ja uuesti Basic 1-ga. &htul t2histasime Andresi synnip2eva, ta sai 16, tegelikult oli ta synnip2ev olnud n2dal aega tagasi, aga tuli v2lja, et k6ik olid selle 2ra unustanud. Isegi tema 6de, kes ka siin elab. Andres oli aga v2ga liigutatud, ta silmad olid lausa pisarais. K6ik laulsid synnip2evalaulu ja p2rast s6ime kooki ja puuvilju ja kr6psu. Armas oli.

Kella 9 paiku saabus Cesar(Lalo vend). Ma lubasin, et aitan tal inglise keelt 6ppida, sest tal on kahe n2dala p2rast eksam tulemas. Niisiis 6ppisime peaaegu kelal 12neni. Ja siin ma nyyd olen, arvuti taga, raportit kirjutamas. Cesar on v2ga lahe, ta meeldib mulle ausalt oeldes enam kui Lalo, sest Lalo selline esineja tyypi, Cesar h2belikum ja vaiksem, aga minu meelest s6bralikum. Cesar on 20, Lalo 22.
Igatahes kavatsen endast parima anda, et Cesari selle kahe n2dalaga v6imalikult palju aidata, et ta oma eksami ilusti 2ra saaks tehtud.

Aga hea kyll, aitab jutust. Aeg magama minna. Teil aga t6usta!

J6udsime San Ildefonsost tagasi laup2eva keskp2eval.
P2eval logelesin niisama, istusin arvutis ja k2isin v2ljas soomas.
Ja siis 6htul, just veidi aega enne seda klui pidin Erikaga v2lja minema, avastasin enda kehalt paar imelikku punast laiku. Tunni aja p2rast oli neid laike veel paar tykki juurde tulnud ja siis veel ja siis m6ni veel. Ma olin midagi soonud v6i millegagi kokku puutunud, mis p6hjustas mulle nende punaste sygelevate laikude n2ol selle ebameeldiva allergia.
L2ksin k6igest hoolimata 6htul Erikaga v2lja. K2isime kellegi tema s6bra peol ja hiljem live-muusika baaris Doble W. Yks samanimeline oli ka Pueblas, mida ka kord, nyydseks juba enam kui kuu aega tagasi, kylastasin. Istusime otse lava ees, kus b2nd m2ngis ja kui olime ennast kohtadele s2ttinud, kysis laulja lavalt, et kust ma p2rit olen. Mina seda esimesel hetkel ei m2rganud ja niisiis Erika vastas minu eest. Seej2rel sain yle baari mikrofonisse kajava tervituse- Teretulemast s6ber eestlane! Jipikajee.

J2rgmisel p2eval tundsin ikka, et ega see allergia vist niisama yle ei l2he. Tuleb ikka arsti juurde minna. Lykkasin selle aga esmasp2eva peale ja l2ksin hoopis Betoga v2lja. Kaks s6pra mul siin Queretaros praegu vaid ongi, Erika ja Roberto! K2isime bowlingut m2ngimas, tegime kolm m2ngu ja ma kaotasin kolm korda. L2ksin nii hasarti, te ei kujuta ettegi!:d J2rgmine kord kavatsen talle 2ra teha (K6ik kaotused olid tegelikult ka v2ga napid!) Siis istusime maha, j6ime kohvi ja ajasime juttu. Mulle meeldib Betoga r22kida, temaga on t6esti huvitav, me m6tleme paljuski yhte moodi ja mis k6ige t2htsam, ta v6tab mind erinevalt paljudest teistest mehhiko meestest kui s6pra, mitte kui heledanahalist euroopa tsikki, kellele tingimata tuleb silma heita ja moodudes kohusetundlikult vilistada. Nagu ma juba ennem v2itsin, siis kuigi ei ole need mehhiko mehed nii pealetykkivad kui jutud r22givad, siis paljude puhul sa ikka tunnetad, et sind piideldakse ja m66detakse koguaeg yle. Beto aga on lihtsalt s6ber. Lahe.

Esmasp2eval v6ttis Erika mind hommikul auto peale ja s6itsime haiglasse. Vedas, l2ksime parasjagu Axa kindlustuse kontorisse, et t2psemalt j2rele kysida, kuidas mulle p2rast raha ravimite ja visiidi eest tagastatakse ja kohtasime seal kontoris yhte arstitiitliga meest. Kes siis vist tootas ka kindlustuses. Ta aga teatas, et n2ita siia, mis sul on, ma vaatan su ise yle, siis ei peagi hakkama kuhugi mujale minema ja saan oma ravim iretsepti temalt k2tte. Niisiis ta hindas mind yle ja kirjutas mingi allergia rohu ja salvi. Viis p2eva tuleb nyyd tabletti v6tta.

Esmasp2eval oli mul palju tunde, minu tunniplaani kohta palju- 5. Ausalt oelda, t2itsa 2ra v2sitas. Ei ole see 6petamine nii lihtne midagi- koguaeg peab pingsalt m6ttetood tegema. 6pilasena on nagu lihtsam, siis v6ivad m6tted uitama minna ja t2helepanu tunnilt vahel kaduda, aga 6petajana, eriti kui 6petada on vaid paar inimest korraga ja nendega peab individuaalselt koguaeg tegelema, seda v6imalust ei ole. Ei suuda ma mitte m6ista, kuidas leidub 6petajaid, kes teevad seda tood iga p2ev 8 tundi, 6petades t2pselt neid samu asju. Praegu ma kyll naudin oma tood ja leian selle huvitava, aga samas ma ei kujutaks end ette seda aastast aastasse tegemas.

Teisip2ev. K2isin j6usaalis! Tegin trenni! Minu ymber tegi trenni veel ligikaudu 20 higist tilkuvat musklis mehhiko meest! P2ris l6bus. Ma siis seal yksi muigan ja vaatan, kuidas k6ik mind vaatavad. Ei ole eriti v6imalust m2rkamatuks j22da, kui oled ainuke naissoost isik ruumis ja lisaks veel heledanahaline. Ahjaa, reede hommikul k2isin ka salsa tunnis seal. Sinna mehed j2lle eriti ei tiku. Selle veetsin koos 20 naise ja YHE mehega. Seal oli yks yliergas, usun et 50nele l2henev t2dike, kes peale iga laulu l6ppu huilgas nagu rockkontserdil. See oli p2ris naljakas.
Yldse oli see rohkem selline aeroobika-salsa moodi v2rk. Paarides me ei tantsinud. Tegime lihtsalt koordinatsiooniharjutusi, samme. Aga see oli ka p2ris m6nus. Esmasp2eval ei jaksanud ma aga sinna minna, see on kell 8 hommikul,nii et vajab ikak t6esti tahtmist, et kohale roomata. Homme ma kahjuks ka ei saa minna, sest pean Kelloxi tehases mingile t2dile inglise keele tundi andma, ehk siis j2rgmine esmasp2ev.
Ega ma suurt muud sel teisip2evasel p2eval ei teinudki, pedu pesin ja tunde andsin, n6nda ta l2ks.

Kolmap2eval k2isin ka j6usaalis! Hommikul andsin tehases tundi. Yks minu 6pilastest kutsus mu kinno. Eks ma siis lubasin millalgi minna. See on suluseis. Ei taha toredale inimesele 2ra oelda, aga samas ei taha ka, et too miskit lootma hakkaks. Niisama s6braks tahaks teda aga hea meelega. Ta on tegelikult ka v2ga tore, minu 6pilastest seal noorim, 22 aastane. H2belik aga t6esti kena v2limusega. Minust aga muidugi peaaegu peajagu lyhem(nagu suurem enamus neist siin.) Ma v6in ennast siin ikka t6esti hiiglasena tunda. El Puentes( El Puente de Esperanza on selle org. nimi, kus p6hiliselt tootan ja kus elan.) n2iteks ei ole yhtki poissi, kes minust pikem v6i kasv6i sama kasvu oleks.


Neljap2ev, t2na. Ei k2inud j6usaalis. Ei jaksanud minna, magasin hoopis selle asemel. Seegi ju tervislik tegevus! Hommikul sain j2llegi Erikaga kokku, s6itsime mooda linna ringi. Vahel ajavad mehhiklased oma ebakonkreetsusega mu segadusse. N6nda on ka Erikaga, tema plaanid muutuvad iga sekundiga ja n6nda ei saagi miskit tehtud. N2iteks t2na. Ta teatas algul, et peab minema automehhaaniku juurde, niisiis s6itsime mingis suunas ja ekslesime ringi, siis ta aga vist m6tles ringi, et ikka ei taha minna, sest see on nii kallis ja n6nda me ei l2inudki. Siis m6tlesime, et mis teha. Ta pakkus v2lja, et l2heksime Qre l2hedal asuvat kaljut vaatama, mina olin muidugi k2pp. Ja siis s6itsime veidi linnas mingis suunas, kuni ta teatas, et ikka ei tea, kas tasub minna. Auto v6ib tee peal katki minna, niisiis parem teinekord see ette v6tta. Mul oli k6ht tyhi, kuna ei olnud j6udnud veel midagi syya, niisiis pakkusin v2lja, et l2heks siis sooma. Ta oli n6us. S6itsime kesklinna suunas, seej2rel tuli tal aga m6te, et v6iksime hoopis tema juurde minna ja seal syya, sest ta s6ber tootab juustutehases ja seet6ttu tal on kodus palju juustu. Eks ma olin n6us. Siis ta aga m6tles veidi aega ja teatas, et 2kki vaataks tema juures juba filmi ka. L2heme siis laenutame filmi! S6itsime filmilaenutuse suunas, kuni talle meenus, et mul juba ilmselt tykk aega k6ht tyhi. Ytles, et ega ma vist ei j6ua tema koduni 2ra oodata, l2heme ikka kuhugi sooma. Selleks ajaks olime juba peaaegu 2 tundi niisama ringi tiirutanud. S6itsime siis vanalinna ja vaatasime kuhu parkida. Ta tahtis auto t2nava 22rde j2tta ja mitte parklasse, niisiis tiirutasime ringi ja otsisime vaba kohta. Veendudes, et l2heduses ei leidu aga yhtegi, l6petasime ikka parklas. L6puks sain syya! S6in yhe taco sampinjonidega, yhe quesadilla juustu ja kanalihaga ja yhe gordita sama kanalihaga. K6rvale j6in horchatat. Toit oli v2ga maitsev ja sain k6hu t2is.
L2ksime tagasi auto juurde. Kysisin, et kas laenutame siis filmi, ta aga m6tles veidi ja teatas, et tegelikult ei ole m6tet filmi laenutada, sest tal yks s6branna ja tollel palju filme, aga kuna too praegu tool, siis parem yldse homme filmi vaadata. Istusime autosse ja hakkasime s6itma. Ma olin ikka juba parajalt segaduses, et mis ja kus ja kas yldse me miskit teeme. Ei lausunud midagi, vaatasin, kuhu ta s6idab. Ta t6i mind mu maja ette. Jah, sellega meie tegevusetu kuid plaaniderohke hommikupoolik l6ppeski.

Enne aga leppisime kokku, et homme ehk l2heme Pueblasse. Mina igal juhul tahan minna, tore aga oleks kui ta ka tuleks. Seljuhul l2heksime autoga. Oleks igatpidi parem. Odavam ja kiirem kui buss ja ei peaks yksi minema.
Aga kuna tema auto on ju katki, siis ehk laenab ta oma venna oma. Kui vend talle laenab, siis ta tuleb. Bussiga talle ei meeldi s6ita. Milles ma aga t2na kindlalt veendusin- autoga ringi tiirutamist ta armastab.

San Ildefonso

Tahaksin r22kida teile oma kylask2igust San Ildefonsosse. Pisikesse kylla, kus p6hiliselt v6ib leida elamas Otomi indiaanikogukonna perekondi. Mitmed noored El Puentest on sealt kylast p2rit. N2iteks nagu Omar, Andres, Irene, Chave ja Rocio. Me l2ksime sinna reedel. Kylla Omari vanaemale. Mitte k6ik ei tulnud kaasa, niisiis oli meid vaid kuskil 10 ringis.


Juba sinna s6ites m2rkasin kui hingematvalt kaunid looduslikud vaated kyla l2hiymbrusest avanevad aga muidugi kontrastiks sellele looduslikule ilule oli jahmatav n2ha kui vaeselt v6ivad inimesed elada.

Majad, mis ehitatud rasketest kiviplokkidest, hallide seinte ja ilma igasuguse soojustuseta. Tihtipeale ka ilma akendeta v6i siis selliste "suvel kasutatavate lahtiste akendega", mis kujutavad endast auke seintes, mis kylma ilma saabudes kiviplokkidega uuesti kinni topitakse.

Ka Omari vanaema maja ei erinenud teistest. Vaatamata aga valitsevale vaesusele olid k6ik inimesed tohutult r66msameelsed ja s6bralikud. Neid ennast justkui ei paistnudki see h2irivat. V6i siis oldakse sellega lihtsalt harjunud, kaua sa ikka jaksad kannatada.

Kohe kui kohale j6udsime hakkas tegutsemine pihta. Meie kompsud asetati yhte kivist p6randa, seinte ja laega(akendeta) elutuppa ja seej2rel l2ksime maisi korjama. Mina selles eriti osav ei olnud, niisiis ma rohkem vaatasin kuidas teised tegutsevad. Tuli kindlaks m22rata, kas vilja ots on pehme v6i mitte ja ainult pehme otsaga, piisavas suuruses vilju korjata.

Tagasiteel paitasime veidikene Omari eeslit ja jalutasime siis majani. N2gin ka esimest korda, kuidas maisi koorida ja maisiterasid l6igata. &htuks pidime valmistama "tamale". Need kujutavad endast maisi lehtede sisse m2ssitud maisiteri koos piima, salsa ja lihaga. Enne soomist peab neid ka muidugi keetma.

Kuna aga tamalide valmistamisele kulub palju aega, siis ennem t2itsime oma k6htu ubade ja tortilladega. Istusime imepisikeses koogis, s6ime pisikestelt taldrikutelt ja n2ppudega. Lusikaid lihtsalt polnud piisavalt. Aga isegi kui neid on, tihtipeale olen m2rganud, et mehhiklased eelistavad isegi siis n2ppudega syya. Nad kasutavad tortillat(mis on siin justkui leiva eest. Pannkoogi kujuga, kuid tugevam, maisijahust tehtud kypsetis.) lusika asemel, kuhjavad toidu sellele ja pistavad suhu. V2ga okonoomne, hiljem ei pea n6ude pesemiseks vett ka raiskama.

Ning loomulikult ei puudu ka k6ige vaesemast majapidamisest pudel v6i kaks CocaColat, niisiis ryypasime meiegi oma ubadele kokat peale.

Pimedaks l2ks seal juba varakult. Kusagil 8 paiku. Seal oli ka k6vasti kylmem kui siin Queretaros, kuigi see asub vaid 1,5 tunni tee kaugusel. P6hjuseks aga ilmslt on see, et ta asub merepinnast veel k6rgemal kui Qre. ( Kuigi minugi linn asub kusagil 1700m k6rgusel.) Igatahes 6htul oli meil seal ikka p2ris kylm. Aga veidikene tantsu vihtumist (tegime limbot!) ja paar sooja pusa suutsid ikka enamv2hem soojas hoida. V2hemalt esialgu.

Minu kaasatoodud tehnika kujunes seal v2ga populaarseks. Sellest 6htust on mu kaameraga tehtud vist ligikaudu 500 pilti ja seda mitte minu poolt. Eelk6ige oli kaamerast vaimustuses Martha, nii et ta siis seal kl6psutas pilte k6igist ja k6igest. Aga seda oli tore vaadata, naljakas ka. Ja siis lisaks olin Martha soovil l2paka kaasa v6tnud. Selle ymber siis k6ik 6htul kogunesid ja yheskoos vaadati sealt Kungfu Panda filmi. Vanad ja noored, k6ik olid yhteviisi lummatud. Kohale oli kusagilt taritud ka p2ris telekas, ning selle kruttimisele kulus terve 6htu aga aparaat ei tahtnud kuidagi toole hakata. Kui l2paka aku ka tyhjaks sai ja film seep2rast pooleli j2i, oli k6igi laste n2gudelt ikka veidi pettumust n2ha. Kui ma pakkusin v2lja, et ehk m2ngiks m2nge, sain vastuseks: "Ei, me tahaks ikka hirmsasti telekat vaadata!" Ei ole t2htis, mis sealt telekast t2pselt tulema peaks, vaid see, et saaks ometi vaadata, midaiganes.

6htu jooksul kogunes maja juurde ja sisse p2ris suur hulk kohalikke kylaelanikke. Tuldi kylla, aeti juttu ja mindi uuesti koju.

Kusagil kella 12 paiku syydati l6ke ja tamalid pandi tulele. Selle aja peale oli ilm juba p2ris kylmaks l2inud ja k6ik kogunesid l6kke ymber, et v2hegi sooja saada. Siis r22giti anekdoote, millest mina kyll kahjuks midagi suuremat aru ei saanud aga naersin ikka kaasa. Seltskonna m6ttes.

V2ike 10 aastane poiss istus m6ttessevajunult toolil ja veeretas oma seitset tazot yhest k2est teise. Kindlasti m2letate tazosid, mis olid kr6psupakkide sees ja millega meie ise ka nooremana m2ngisime. Kysisin temalt, et kas ta tahaks minuga m2ngida. Jah, tahtis kyll. Niisiis me v6istlesime nende 7 tazoga, mis olid tema suureks varanduseks, peaaegu tund aega. Ikka uuesti ja uuesti. Ma ei julgenud talle oelda ka, et ma enam nagu h2sti ei viitsi, 6nneks aga siis said tamalid valmis ja me asusime sooma. Kell oli pool kaks oosel. Paar tundi tagasi oli siiski ka telekas toole saadud ja olemasolev "karaokemakk". Niisiis kogunesid vapramad, kes suutsid kylmast mitte v2lja teha teleka ette laulma, teised, kellel ikka oli v2ga kylm(nagu n2iteks mina) j2id l6kke juurde.

Peale tamalide soomist, j2in ma ka juba uniseks ning otsustasin magama minna. Meile anti peale 4 tekki, et ikka soe oleks ja niisiis me Dulcega sellel vapral kuid selgelt katkiste vedrudega madratsil unemaale suikusimegi.

Hommikul 2rkasin kella 9 paiku, oh mind unimytsi, k6ik olid juba ammu-ammu yleval. Vanaema kypsetas suurel pliital tortillasid, ilmselt et neid kylla myyma minna, sest neid oli seal hunnikus oma sada tykki v2hemalt. Lambad olid karjamaale viidud. S6ime eile6htuseid tamale ja ajasime veidi veel juttu. K2isime pilte tegemas, tydrukutele ikka hirmsasti meeldis see pildistamine. J2tsimegi n2gemiseni ja tulime koju.

Mulle aga j2ttis see kylask2ik t6esti sygava mulje, kui varem olin siinsest kylaelust vaid jutte kuulnud, siis esimest korda n2gin ka oma silmaga selle reaalsust.

Trenni, tahan trenni!

Kirjutatud 1.oktoobril:

Otsustasin, et kirjutan edasi uue postituse all, kuna eelmine venis juba liiga pikaks.

Eilse p2rastl6una veetsin mooda linna ringi kolades ja endale salsa kursuseid ning j6usaali otsides. Jah, syyes k6iki neid maitsvaid toite, mis siin leida v6ib, tuleb ka trenni teha. Lisaks tahaksin ma t6esti v2ga salsat tantsida! Leidsin paar kohta, aga kellaajad ei sobinud, sest minu too on enamasti 6htupoolikutel. Siiski yks aeg tundus sobivat ja niisiis l2ksingi 6htul kella 21.30 kohale. Jah, selgus, et ma olin valesti m2letanud, see algas 20.30 mitte 21. 30. (20-21 on mul aga inglise keel.) Niisiis ei tulnud sellest midagi v2lja. Olin tsiba 6nnetu ja pettunud, et pika tee olin mittemillegi p2rast maha k6ndinud aga trotsisin end, et kyll ma ikka peagi miskit leian.


J2tkasin otsinguid ka t2na. Mul oli kaardile m2rgitud paar kohta kaugemal keskusest, kus pidi siis vastavalt asuma j6usaal v6i ujula v6i spordikeskus. Hommikul peale tehase inkatundi pakkisin koti ja valmistusin trenni minema. Olin kuulnud, et yhes kohas pidi olema eriti odav ja eriti lahe. Peale m6ningaid sehkendusi-sahkendusi j6udsin sinna kohale. Tuli aga v2lja, et sel kellaajal on neil j6usaal suletud ja lisaks peaksin ma seal liikmeks olemise jaoks endale kuskilt kaks fotot ja apteegist arstit6endi hankima. Uurisin edasi. Teadsin, et yhes kohas pidi olema spordikeskus. P2rast m6ningaid j2rjekordseid orienteerumisminuteid Queretaro bussisysteemis j6udsin kohale. Tuli aga v2lja, et see koht oli hirmkallis! 4000 krooni osalusmaks ja siis iga kuu 1100 krooni kuutasu. Keeldusin viiaskalt ja tulin tulema.

Otsisin edasi yhte l2heduses asuvat suurt ujulat. K6mpisin kohale kaardile m2rgitud kohta, kuid seal olid vaid elumajad. Kysisin inimestelt ning tuli v2lja, et seal naabruses ei olegi ujulat. Vaikselt hakkasin lootust kaotama. Lootust, et Queretaros on yldse v6imalik kusagil sporti teha. Sporti, mis ei ole pargis jooksmine, sest lihtsalt ringi jooksmine mulle t6esti ei istu. Masendununa l2ksin poodi ja ostsin endale suure v6ileiva! Tollasin seal naabruses veel veidi ringi ja siis l2ksin Italian Coffeeshopi ja ostsin endale suure kylma cappucino frappe hiiglasliku vahukoore kuhjaga peal. Kiusu p2rast! Vot kui ei lasta sporti teha, siis hoopis soon!

Viimasest kohast sain siiski tootaja-poistelt usaldusv22rsemat informatsiooni, kust on v6imalik yht ujulat leida.



Kell aga oli juba poolde p2eva tiksunud ja mul ei olnud seda sel korral aega yles otsima minna, sest pidin koju tagasi tulema Josele tundi andma. Siis aga meenus mulle, et Martin oli maininud, et ka meie k6rvalt2navas on yks j6usaal aga see on h2sti kallis. M6tlesin, et l2hen vaatan selle siiski igaks juhuks yle. Ja n2ed siis- otse k6rvalt2navast leidsin ma t2iesti korraliku, asjaliku, odava j6usaali, mille kuutasu(250 krooni) sisaldab ka v6imalust osa v6tta igap2evastest tundidest nagu kick-boxing, salsa jm. Ma teadsin, ma lihtsalt teadsin, et 6nn peab mingil hetkel poorduma. Terve p2eva olin ma seda endale korrutanud! Ma ytlen, tuleb uskuda, lihtsalt uskuda! M2letan kui me Hele-Riiniga Rabarockil katsetasime, et kas positiivne m6tlemine siis t6esti toimib. Leppisime kokku, et sisendame, et peagi tuleb meie putkast ostma klient, kes meile 50 krooni tippi j2tab. Ja arvake mis, m6ne aja p2rast tuli yks mees, ta ei ostnud mitte midagi aga s6nas vaid, et j2tab meile hea meelega niisama tippi. Pistis meie topsi kaks 25-list. Tuleb vaid uskuda!



L6puks tahaksin teile p6hjalikumalt tutvustada minu uue kodu elanikke.

V6tame nad 6ige ykshaaval l2bi.

Jose- On 18. R22gib inglise keelt p2ris h2sti. Minule on ta siinsetest poistest miskip2rast k6ige sympaatsem. Mitte, et ta mulle meeldiks, selles m6ttes, ta on lihtsalt sympaatne. Ta tundub pealtn2ha t6sine ja asjalik, aga hetkedel mil sa seda k6ige v2hem ootad, v6lub ta sind oma yle n2o laiutava naeratusega.

Judith- On 21. Yks tydrukutest, kellega ma yhes toas elan. Ka tema on yks minu lemmikutest. Alguses oli ta yks esimesi, kes minuga rohkem suhtlema hakkas, kes alati huvi tunneb, mis ma teen ja kuidas mul l2heb. Ta 6pib ylikoolis algklasside 6petajaks. See aasta on tema viimane aasta El Puentes elada, j2rgmine aasta astub ta juba iseseisvasse ellu. Ka tema on t2itsa v6imeline inglise keeles suhtlema. Tema novio on Oscar, kellest ka varsti l2hemalt r22gin.

Irene- On 21. Nagu ma aru olen saanud, siis 6pib temagi sama ametit, mis Judith. Temagi elab minu toas. Ta on v2ga asjalik, ehk vahel sarkastiline. Ta on vist ainuke, kellest ma t6esti tunnen, et ta on minust vanem. Judithi ja Chavega mul seda tunnet ei ole.

Chave- On 21. Minu toast. Tema on t6esti h2sti ilus tydruk. Tema indiaani n2ojooned on huvitavad ja omap2rased. Temal on miskit Julioga. Siin k6ik on kellegagi paaris!

Omar- On 18. Lubas mulle maja v6tmed teha esimesel n2dalal. Iga p2ev kysisin talt, et kas siis oled j6udnud need 2ra teha ja iga p2ev ta vastas, et t2na ei j6udnud aga et homme teen. L6puks peale kahte n2dalat tegi mulle juhataja need v6tmed 2ra. Aga muidu on ta tore poiss.

Julio- On 18. Tema kolis Puentesse alles 3 kuud tagasi, nagu ka m6ned teised, keda peagi tutvustan. Julio on ehtne ilus-poiss. Enesekindel ja muudkui naeratab k6igile tydrukutele. Ta on p2rit Veracruzist ja seet6ttu tantsib h2sti salsat. Ma kyll ei ole veel n2inud aga kuulnud olen nii m6neltki poolt.

Reyna- On 19. Ta on Jose 6de. Ta on veidi h2belik, aga samas v2ga s6bralik. Tal on ilusad v2ga pikad mustad juuksed. Inglise keele tundides on ta yks pyydlikeim, kuigi v2ga palju ta veel ei tea.

Martha- On 15. Temaga saan ma v2ga h2sti l2bi. 6petasin talle kitarri ja muidu hoiab ta ka mulle koguaeg l2hedale. Lisaks meeldib talle v2ga k6iki mu asju laenata, eriti vaimustuses on ta mu kaamerast, sellega v6ibki ta kl6psutama j22da. Siis meeldivad talle veel mu riided ja l2pakas ja pleier ja kitarr ja noh...k6ik mu asjad.

Rocio- On 15. Armsa naeratusega tydruk. Ta r22kis mulle hiljuti, et ta 10 aastane vend on v2ga haige, tyyfuses. See oli esimene kord kui keegi neist mulle midagi sellist usaldas r22kida ja oli ka esimene kord kui mul sydames valust kihvatas.

Mariela- On 15. Ka tema yritas veidi kitarri 6ppida. Marthaga on nad head s6brantsid. Inglise keeles on nood, kes veel 15 aastased praegu p2ris n6rgad, aga loodan, et suudan nende keelt kasv6i veidikene paremaks muuta. M6tlesin v2lja plaani, et kleebime yle terve maja v2ikestele m2rkmepaberitele asjade nimed inglise keeles. Ahjaa, ja temal muide on miskit Josega.

Andres- On 15. Poistest on ta noorim. Ka selline vaikne kuju. Ma ei ole temaga veel suuremat jutule saanud. Aga asjalik paistab ta kyll ja malet meeldib talle m2ngida.

Carlos- On 17. Kui ta r22gib, siis voolavad s6nad ta suust selliste j2rskude valingutena. Tadada...tadada..tadada. Ta on v2ga viisakas. Alati t2nab ja palub ja teavitab.

Oscar- On 19. Tal oli hiljuti synnip2ev, eelmisel 6htul enne synnip2eva lauldi talle "Mañanitasid" ja seej2rel toodi v2lja tort. Selle asemel, et aga seda rahumeelselt sooma hakata, tehti sellega yle maja koogis6da. Seda ilusat valget vahukooretorti v6is leida inimeste peast, k2telt, jalgadelt, riietelt, seintelt, p6randalt ja ehk laestki. K6ik koristati hiljem muidugi kohe korralikult 2ra.
Nagu juba enne mainisin, tema on Judithi novio. Aa, ja ta m2ngib kitarri! Tema m2ngib v2ga h2sti, ehk avaneb v6imalus temaga millalgi koos m2ngida.

Dulce Maria- On 15. Dulce t2hendab hispaania keeles "magus". Tal on armas nimi. Tema isegi on armas. Tihti vaatab ta sulle sellise kysiva pilguga otsa, et mis nyyd? Ja sellise kysiva pilguga vaatan ka mina tihti teda, sest tema hisp. keelt on mul vahel v2ga raske m6ista. Ta r22gib v2ga kiiresti ja ehk veidi segaselt.

Ja siis on meie juhataja Leo- Vanust ma t6esti ei tea, aga v6ib olla kusagil 45 ringis. Vormikas hyperenergiline t2di. Kannab alati suuri p2rlk6rvar6ngaid. Kui ta naerab, siis on seda teise linna otsa kuulda. Mul on tema suhtes vastandlikud tunded, vahel on mul tunne, et ta on v2ga tore aga vahel ma ei m6ista teda ka. Algul kui ma alles siia yritasin sisse elada, siis ta ei olnud just eriti abiks, pidin koguaeg ise minema kysima ja peale k2ima. Sellep2rast veidi pettusin temas. Aga samas on ta muretu ja energiline hoiak noortele endale v2ga toeks ja mul on tunne, et nad k6ik hoiavad teda v2ga.

Hisp. keeles saksa keelt 6petamas!

Niisiis, j2rjekordne n2dal on seljataga. Ja ma olen ennast l6puks kokku v6tnud, et maha istuda ja k6ik selle n2dala olulisemad tegemised/juhtumised/kohtumised kirja panna. Tunnen, kuidas inimesed siin muutuvad mulle aina l2hedasemaks, paigad kallimaks ja mina ise kogenumaks. Kogenumaks nii keele valdkonnas, oskuses inimestega siin suhelda, asju ajada, orienteeruda linnas, teada, mida ja kus syya, bussisysteemis ja veel paljus muus.

Eelmise n2dala neljap2ev. Hommikul valmistasin tunde ette. Siis olesklesin niisama. Kui teised koolist saabusid, andsin paar tundi inglise keelt. Lisaks otsustasin, et reedel s6idan Ocotlani. Hofile, Amberile ja Vincentile kylla. Mu telefoni krediit sai otsa, niisiis jooksin 6htul kohta otsima, kust seda juurde osta, sest teadsin, et j2rgmine p2ev on mul kindlasti vaja mitmeid kordi helistada. K2rmesti t6ttasin telefoni esinduse juurde, aga see oli suletud just viis minutit tagasi ja enam mind sisse ei lastud. L6puks sain teada, et krediiti on v6imalik juurde laadida ka yhes apteek-poes. Eks ma siis palusin ilusti, et mulle krediiti juurde v6imaldataks. Kuna ma aga ei ole kunagi pidanud oma telefonile krediiti juurde laadima, siis ma ei teadnud kuidas see systeem tootab. N2iteks, et ma vaja oma telefoni numbrit, et seda teha. Seda mul loomulikult ei olnud.
Nii ma siis seal seletasin, et ei ole mul ja et kas kuidagi teisiti ei saa, kui mu k6rvale astus yks kena ja korraliku v2limusega ylikonnapykstes ja hoolsalt triigitud s2rgis mees. Ta v6is olla kuskil 25 aastane. Teatas, et v6ib mind aidata. Et ma helistagu tema telefonile ja n6nda saamegi mu numbri teada. Aga kahjuks oli mu krediit ikka t2itsa otsas kui otsas, niisiis ma ei saanud kohe yldse v2lja helistada. L2ks aega ja l2ks m6tlemist, kuni see ylikonnapykstes ja triiks2rgis mees nuputas v2lja plaani, kuidas me mu numbri siiski teada saaks. Helistasin tema telefonilt yhele minu tuttavale ja palusin, et too minu numbri mulle saadaks. Jah, toimis. Aega l2ks, aga asja sai. Seej2rel t2nasin viisakalt seda ylikonnapykstes ja triiks2rgis meest, kellega olin vahepeal j6udnud juba rohkem tutvust teha. Ta teatas, et r66m oli temapoolne ja siis palus minult, et kas oleks v6imalik ka temal minu number endale saada. Eks ma siis kade ei olnud. Andsin. M6tlesin, et oli t2itsa tore ylikonnapykstes ja valges triiks2rgis mees.

Noo ja siis nyyd. P2eval ega ool ei saa rahu. Ma pole vist kunagi kellegilt nii palju s6numeid saanud, kui viimase n2dala jooksul. Vastan ma siis m6nele v6i ei vasta, eks ta kirjutab ikka. Ma ikka algul olin s6bralik ja kirjutasin ilusasti vastu. Aga kui keegi sulle saadab iga p2ev: tere hommikust, head p2eva, head 6htupoolikut, head ood, siis l6puks tyytab ikka 2ra kyll. Ma nyyd ei tea, mis tollega ette v6tta. Aga eks ma m6tlen miskit v2lja.

Reede hommik, 2rkasin 4.30(hommikul), et ennast valmis seada. K2isin k2rmelt pesemas, pakkisin koti ja lahkusin kodust poole kuue paiku. Bussi ei tulnud, niisiis v6tsin takso. Autobussijaamast pidi buss Guadalajarasse v2ljuma kell 6.30, olin bussijaamas veidi peale kuute. Ostsin pileti ja valmistasin end selleks 5 tunniseks bussis6iduks ette. Ostsin poest veidi syya ja vaatasin, kas k6ik on ikka kaasas. Jalutasin siis rahulikult bussi juurde. Kell 6.10 olin juba bussis. M6tlesin, et n2e nyyd pean siis veel 20 minutit ootama. Aga kyll mu yllatus oli suur, kui buss juba kell 6.15 oma uksed sulges ja teele asus. Jah, kellaajad on miski, mida Mehhikos eiratakse. Lihtsalt eiratakse. See v6ib olla ka yheks p6hjuseks, miks k6ik avalikud kellad linnas n2itavad valet aega, miks k6ik kellad minu kodus n2itavad valet aega(ah ei, valetan, koogis olev seinakell on k6igest paar minutit maas, aga elutoas olev kell on n2iteks pool tundi maas, kuid keegi ei paista sellest erilist numbrit tegevat, noh las ta siis olla). Aga m6elge nyyd kui ma oleks bussijaama j6udnud 6.20, siis ma ei olekski bussile saanud ja j2rgmine buss l2ks alles keskp2eval. Niisiis t2nasin 6nne, et ma varem kohal olin ja lubasin endamisi, et ka j2rgmisel korral seda teen.

Selleks, et s6ita Ocotlani, pidin k6igepealt s6itma Guadalajarasse, mis on suurlinn(suuruselt teine Mexico City j2rel, ligi 7 miljoni elanikuga) ja siis sealt v6tma kohaliku bussi l2hedalasuvasse Ocotlani. Kuna mul aga on yks tuttav Guadalajaras, siis otsustasin k6igepealt temaga kokku saada. Alejandro. Temaga kohtusin eelmisel suvel Tallinnas, oma infotelgi-hosteli too k2igus ja kuna me saime juba tookord enam kui h2sti l2bi, siis olin t6esti elevil, et mul avaneb v6imalus teda veelkord kohata. Ta tuli mulle bussijaama j2rgi. Ohoo, uhke audi ja otse- toolt-tulnud-ylikonnapykste-ja-triiks2rgiga. Jah, tema aga on kohe kindlasti meeldivam ja igal juhul v2hem pealetykkivam ylikonnapyks kui too poemees. S6itsime terve p2eva mooda linna ringi. Ta n2itas mulle linna, viis mind muuseumisse ja turule tortasid sooma(mis olid kusjuures siiamaani k6ige hiiglaslikumad ja samas ka k6ige maaitsvamad tortad, mida siiamaani soonud olen.) Veetsime t6esti toreda p2eva, mina sain Guadalajarast rohkem teada, tema aga sai v6imaluse mulle oma linna tutvustada samamoodi nagu mina seda talle kunagi Tallinnaga tegin. Kella 7 paiku j2tsime bussijaamas n2gemiseni- jah, 6igemini homseni, sest ta otsustas j2rgmisel p2eval oma s6braga samuti Ocotlani tulla.

Ocotlanis tuli Amber mulle oma uue kasu-vennaga vastu. Nii tore oli j2lle k6iki neid n2ha. Amberit ja Hofit ja Vincenti, keda polnud lausa eellaagrist saati n2inud. Ocotlanis oli parasjagu just k2imas suured festivalpidustused, niisiis olin just 6igel ajal tulnud. Kaks n2dalat septembri l6pus peavad ocotlanlased pidu, sest legendi j2rgi olevat selle aja paiku Kristus end kord Ocotlanis ilmutanud. Niisiis pidutsesime meiegi. Lausa kaks p2eva j2rjest. Teisel p2eval k2isime Vincenti ja Amberiga veidi linna peal jalutamas, vaatasime paraadi ja istusime koos Vincenti s6pradega kohvikus. Yhel neist oli seal kitarr kaasas ja siis Vincent muidugi teavitas neid sedamaid, et ka Maaja m2ngib kitarri. Mulle ei j2etud aga teist v6imalust kui paar lugu esitada. Laulsin eesti keeles. Eks alati on vist julgem laulda keeles, millest tead, et kuulajad aru ei saa. Laulu l6ppedes vaatasin enda ymber ringi ja avastasin, et olin t6mmanud kogu kohviku t2helepanu. L6puakordidele j2rgnes t2nulik ja innustav aplaus, niisiis laulsin nii m6negi loo veel. Uhke tunne oli, nagu oleks kohe kontsert olnud.

Kella kuue paiku saabusid Alejandro ja tema s6ber Ruudi. Ruudi on kirurg, kuigi tema iseloomust ja k2itumisest ei oleks seda eales arvata v6inud. Ta oli tohutult jutukas, viskas pidevalt kildu, suitsetas, j6i, huilgas, tegi lolle n2gusid, sebis tydrukuid ja vajus kell 6 hommikul auto tagaistmele magama. Kusjuures veel j2rgmisel p2eval pidi ta juba kedagi lahti l6ikama. Aga oma too yle oli ta v2ga uhke ning t6esti andekas oli ta samuti. Lisaks m2ngib ta tohutult h2sti kitarri! Ta tundub mulle t2pselt yks sellistest inimestest, kes v6ib olla t6eline peohing aga samas ka v2ga t6sine toorabaja. Alejandro ise 6pib finantsjuhtimist. Tulevane 2rimees. Neid 2rimehi siin ikka leidub jah, palju. K6ik teevad muudkui 2ri! Aga eks t6si on, et sellega on v6imalus oma peret k6ige paremini kindlustada.
6htu veetsime suurel vaba6hualal, koos sadade teiste mehhiklastega, mariaachide muusika saatel mehhiko tantsukesi tatsudes, jutustades ning pilte tehes. Sellest 6htust jah on palju pilte, ma millalgi panen yles.

J2rgmisel hommikul k2isime yhes huvitavas kohas. Selle nimi on mul kyll juba meelest l2inud aga koha t2htsus seisneb j2rgmises: Yhes kindlas punktis seistes, on v6imalik kuulda omaenese h22le kaja, justkui oleks sa ymbritsetud metallkapsliga. Kui olete kunagi lausunud midagi plekktynnis, siis m6istate, milline heli seda saadab. Vot samasugune heli oli seal. Ainus vahe, et seal seisid sa keset v2lja, 6ues. Seletuseks v2ideti, et seda paika ymbritsevad v2ga tugevad m2gnetv2ljad. Ja selliseid paiku pidavat maailmas olema vaid kaks- see ja yks veel. Me saime asetada omale m6ne v22rtusliku eseme seal asuva ringi keskele, et sellele positiivset energiat ammutada. Hiljem kallistasime ringi ymbritsevaid kivist sambaid, millest igayhel m6ni tervendav j6ud oli.
K2isime veel krevetitostadasid soomas ja eks siis oligi aeg koju minna. Ruudi ja Alejandro t6id mu Guadalajarasse 2ra ja sealt istusin Queretaro bussi peale.

Esmasp2eval tuldi sellest inglise keele instituudist minu jutule. Kaks naist. Ylimalt s6bralikud ja toredad. Juba esimesel kohtumisel teadsin, et nendega v6in end v2ga vabalt tunda. Leppisime kokku, et eks ma siis hakkan seal m6ningaid tunde andma. Minu teenitud palk l2heb minu organisatsioonile, niisiis saan neid ka finants olukorra poole pealt veidi toetada. Eks eda ei ole palju, aga midagi siiski. Teisip2eva hommikul l2ksin sinna kohale. See on v2ike maja, jah ehk on instituut selle jaoks liiga suur s6na, pigem on ta lihtsalt v2ike erakool. Aga see n2gi v2lja v2ga armas ja keskond t6esti 6ppimist soodustav. V2ikesed klassiruumid, palju huvitavat materjali keele 6petamiseks ja kasulikud palatid seintel. Kokku k2ib seal hetkel vist vaid kuskil 20 inimest. Enamus on t2iskasvanud, kes siis too k6rvalt eratunde v6tavad. Lisaks paar last.
Leppisime siis kokku, keda ma 6petama hakkan. K6igepealt annan 2-4 korda kuus tunde yhes terast tootvas firmas ja yllatus-yllatus 6petan ligi 40 aastaseid mehi inglise keelt r22kima! Siiamaani naeran sellel m6ttel peatudes. Mida kyll Turmen m6tleks kui sellest kuuleks. Elu on ikka t2is yllatusi! Siis ilmselt hakkavad olema veel m6ned tyunnid koolis kohapeal m6nedele inimestele.

Ja siis- k6ige viimaseks j2tsin k6ige suurema uudise- kolm n2dalat annan tunde yhele naisele, kes peagi Saksamaale s6idab ja 6petan talle saksa keelt! Seda loomulikult siis hispaania keeles, kuna tema inglise keel ei ole ilmselt piisav, et k6iki asju oleks v6imalik talle inglise keeles seletada. See, mida talle 6petama pean, piirdub muidugi k6ige lihtsamate asjadega, sest ta ei ole kunagi varem saksa keelt 6ppinud, aga ikkagi- minu saksa keel on k6ik praeguseks juba unustusse vajunud. Ma nyyd viimased kaks 6htut olen siis yritanud asju meelde tuletada, aga ega see lihtne ei ole, sest minu jaoks on uus keel praegu hispaania keel, niisiis k6ik mida yritan meelde tuletada ilmub mu m2lusoppidest v2lja hoopis hisp. keelsena. Jah, miks ma n6ustusin? Ma ise ka ei tea, ilmselgelt ei ole ma hea keelduja. Esimesel korral ma kyll yritasin, siis aga j2in n6usse, j2rgmine p2ev teatasin arglikult uuesti, et ma ikka ei ole kindel, peale aga nende paluvaid pilke ja veenmist, et see ei ole sugugi raske, j2in siiski n6usse. Eks n2is, kuidas need siis v2lja hakkavad kukkuma. 6nneks on mul olemas t2itsa saksa soost Jan, kellelt iga hetk n6u v6in kysida, aga tunnis olen ju siiski yksi.

T2na hommikul 2rkasin kell 6, et minna sinna tehasesse oma esimest tundi andma. 6nneks tuli Elizabeth(yks selle kooli kahest 6petajast) minuga kaasa ja ilmselt tuleb veel ka j2rgneval paaril korral. Tehasehoone kontoripoolele oli rajatud pisikene 6pituba. Tahvliga ja puha. Saabusidki 6pilased. Seekord oli neid vaid kolm. Enamasti kusagil 6 ringis. Yks mees oli 45 aastane, teised kaks nooremad, 26 ja 22. Viimastega pandi mind kohe esimeses tunnis paari. Too 45-aastane Guillermo teatas tunni l6pus, et mind peab yks neist kahest kindla peale v2lja kutsuma ja hakkas seej2rel telefoninumbreid organiseerima. Oeh, tegelikult oli seal p2ris l6bus. Tegin nendega yhte Present Continuos verbidega s6nam2ngu ja r22kisime niisama endist ja elust. Guillermo oli ylijutukas. Teised kaks on sellised vaiksemad ja h2belikumad aga oi, Guillermole meeldis jutustada. Kuulsin 2ra pool tema elulugu ja seda kuidas eelmisel n2dalal ei olnud neil yldse materjali, millest toota aga see n2dal laos lausa uputab ja k6ik kliendid talle muudkui helistavad, et kus nende kaup on. Kyll on h2da ja kyll on h2da! Aga kokkuv6ttes mulle v2ga meeldis neile tundi anda, mul oli endal ka t6esti l6bus! Ega ei juhtu ikka iga p2ev, et sa leiad end 1. oktoobril kell 7 hommikul Mehhikost, yhest pisikesest tehaseruumist, endast hulka vanemale meestekambale Present Continuoust 6petamas.

Queretaro, Queretaro

Olen siis nyyd siin! Kuhu oli mu p6hieesm2rk ykskord j6uda. Eellaager ja Puebla olid lihtsalt yhed supertoredad lisad mu vabatahtlikule teenistusele.



Kolmap2eva hommikul j2tsin bussijaamas n2gemiseni oma kallite host-6dede Lizi ja Miriamiga. Oli kyll kahju neist lahkuda, kahju lahkuda Pueblast, teistest vabatahtlikest- inimestest, kes olid mulle juba selle lyhikese ajaga headeks s6pradeks j6udnud saada. Aga mis seal ikka, lahkuma pidi. See muidugi ei t2henda, et ma enam neid ei n2eks, sugusi mitte, Puebla on k6igest 4,5 tunni tee kaugusel, kavatsen sinna v2hemalt korra igas kuus j6uda. N2dalavahetuseks.



Hea kyll, nyyd aga siis Queretarost. Bussijaamas ootasin ligi poolteist tundi, muutusin juba veidi n2rviliseks, teadsin, et olin kyll varem kohale j6udnud aga aeg oli tiksunud juba pool tund yle sellest kellaajast, millal pidi keegi mulle kokkulepitult j2rele tulema. J2rsku aga koputas keegi mu seljale, lausudes "señoriita?", jah, see oli Julio Cesar. Poiss, kes mulle vastu pidi tulema.
Tema on yks "El puente de Esperanza" elanikest. 18 aastane.

S6itsime taksoga el puentesse. Nonii, olin p6nevil ja 2revil, milline see koht siis on, millised inimesed. L2ksime sisse. Kui Julio oli mind p2ris s6bralikult vastu v6tnud, siis teised majaelanikud ei teinud mu saabumisest esialgu suuremat numbrit. Igayks ytles korraks tere ja l2ks omi asju edasi ajama. Samamoodi ka juhataja. Saatis mu Julioga kohe linnapeale, panka kaasa minema. K2isime siis seal 2ra. Linn ise on v2ga ilus. V2ikeste parkide, purskkaevude, monumentide, siseaedade, ilup66saste ja muuga. Lisaks ka v2ga puhas. V2hemalt keskuse osa. Ja mina elan keskusest 10 minuti kaugusel(jalutades). See on super!

Tulime tagasi. Siis oli soomine. Ja veel natuke ringivaatamist, kaasaelamine nende koorilaulutunnile ja esimene p2ev oligi 6htusse saadetud. Jah, yllatusena tuli mulle muidugi see, et majas elavad vaid noored, ei olegi mingeid lapsi ega naisi nagu alguses lubatud. Ja jutt sellest, et siin vaid naissoost isikud elavad ja seet6ttu ainult naisvabatahtlikke vajatakse- ei pea ka kohe sugugi paika. Tegelikult elab siin 14 noort ja noh, nyyd siis mina ka. P2evasel ajal k2ib sehkendab siin siis ka juhataja Leo, aga tema l2heb ooseks ikka oma koju. Niisiis 6htusel ajal ja oosel oleme omapead. Noored ise on vanuses 15-21. K6ik on Otomi kogukondadest ja indiaanlased. Algul oli kyll veidi raske nendega kontakti leida ja pean tunnistama, et siiamaani ei ole see mul veel p2ris 6nnestunud, aga ma yritan. Ega nad suuremalt jaolt inglise keelt ei m6ista ja eks ma siis ikka nendega hispaania keeles pean suhtlema. Kui nad aga omavahel kiiresti jutustavad, ei m6ista ma ikka suuremat midagi. Ja niisiis omavahelistest naljadest ja muust taolisest olen veel v2lja j2etud. Aga olgem positiivsed, kyll saabub ka see aeg kunagi.


Jah, nyyd kui ma seda kirjutan, on juba n2dal mu saabumisest moodas. Palju on juhtunud, aga samas nagu ei ole ka. Teisel p2eval pandi paika minu toograafik. Minu (j2rgmiseks) yllatuseks kujutas see endast eranditult ja ainult inglise keele tundide andmist. Siia tulles oli mul ettekujutus, et iga p2ev teen intensiivselt 8 tundi tood ja ammendan oma j6uvarud juba esimeste n2dalatega. Noh, need j6uvarud peavad vist veidi veel ootama, sest mingeid erilisi v2sitavaid kohustusi ei ole mu peale pandud. Jah, ainus fyysiline too, mis on j2etud minu teha, on teisip2eviti oma toa p6rand yle pyhkida ja pesta.

Aga samas 2rge arvake, et neid inglise keele tunde ka nyyd nii lihtne anda oleks, neidki peab ikka ette valmistama ja l2bi vaagima, tundides aga tegema n2gu, et olen k6iketeadja inka professor, sest ei saa ju oma autoriteeti 6petajana langeda lasta. Igal juhul on aga minu tootundide arv n2dalas selgelt yle poole v2iksem, kui see algselt paberites kirjas. Esmasp2eviti tootan ma 3 tundi, teisip2eviti 2, kolmap2eviti 3, neljap2eviti 3 ja reedeti 3. Lisaks on n2dalavahetuseti veel eratunnid, mida ma aga annan vaid siis kui parasjagu siin viibin. Tihtipeale aga kavatsen n2d. vahetuseti kuhugi mujale minna, niisiis need j22vad 2ra(v6i proovime need ymber t6sta n2dala sisse).

Ja mis k6ige huvitavam, on muidugi see, et ma mitte ainult ei 6peta inglise keelt, vaid minust on saanud ka inglise-hispaania keele t6lk. Kasv6i k6ige lihtsamate harjutuste juures, tuleb ju t6lkida, mis mida t2hendab ja eks ma siis v6lun endast v2lja neid hispaaniakeelseid seletusi. Ma yllatan ennast oma originaalsusega iga p2ev. Vahest ma improviseerin muidugi ka k2te ja jalgadega, aga enamasti suudan ikka s6nadega vajalikud asjad 2ra seletada.

Mul on 4 erinevat gruppi- Basic grupp1, Basic grupp2, Intermedio ja Conversation. Ja lisaks veel osadega eraldi tunnid, kes grupitoos ei osale. Ja noh, siis need n2d. vahetuse eratunnid. Aga asja muudab huvitavaks see, et erinevates tundides k2ivad mul samad inimesed, niisiis on peaaegu k6ik Basic grupp1 ja Intermedio grupi liikmed samad. Ja eks sa siis pyya otsustada, mida neile t2pselt 6petada. Kui Basicus peaksin justkui seletama, et mis on "puu" ja mis on "tool", siis Intermedio peaks endast kujutama juba veidike edasiarenenumaid ylesandeid, nagu seda on Present Continuous ja muud selle s6brad-sugulased. Ja kuna samas leidub Intermedio grupis ka t6esti selliseid, kes oskavad juba veidikene keelt ja kellele need keerulisemad ylesanded on just parajad, siis olengi n6utu, kuidas 6petada nii, et need, kes on tegelikult t6esti vaid algteadmistega, aga on end ka Intermediosse kirja pannud ka midagi aru saaksid. Ma ei taha neid ju solvata ja oelda, et kuulge te 2rge siin olge, te ei oska veel nii palju. Nad on k6ik v2ga innukad 6pilased ja tahavad 6ppida. See on v2ga tore. N2iteks t2na tuli yks nendest minu juurde ja palus, et ma temaga veidikene 6piksin, mul muidu temaga eraldi tundi ei ole, aga t2na ta soovis, et teeksime, sest tal koolis j2i inglise keel 2ra. Kaotatud aeg tuleb aga tagasi teha. Ja ta on 18 aastane, poiss!

Ja lisaks sellele Basic-Intermedio intriigile, on osad neist otsustanud end kirja panna nt Conversation ja Intermedio gruppi v6i siis vahel tulevad ja osalevad kellegi teise grupi tunnis. Siis ongi mul peas k6ik segamini, et kellele ma juba mida olen 6petanud ja kellele mida mitte ja kellele, mida peaks veel 6petama. Ja see on alles mu esimene n2dal! Aga jah, ma pyyan anda endast parima ja nad selle poole aastaga enam-v2hemgi r22kima panna. Juba siis olen ma yhe suure eesm2rgi t2itnud. Ohh, Turru oleks mu yle praegu uhke kui ta teaks! Ma ise kyll t2itsa olen, pole ju end kunagi varem n6nda 6petaja rollis proovile pannud. Ja eriti naljakas on, kui keegi, kes on minust kaks aastat vanem, mind 6petajaks kutsub. 6petaja, kas ma v6in su k6rvaklappe laenata?

Ja nyyd veidi l2hemalt siis majast endast ja selle reeglitest. Reeglid neile endile on p2ris karmid, muidugi k6igist neist ei peeta t2ie kindlusega kinni, aga samas ikkagi m66dukalt. N2iteks m6ned maja reeglid:
1) Iga laup2ev koristatakse terve maja. Pestakse yle k6ik p6randad, laed, seinad, arvutid, potid, pannid, (ka need , mida pole n2dal aega kasutatudki ja mid on t2iesti puhtad).
2) Iga kord kui majast lahkud, pead kirjutama tahvlile, kuhu sa l2hed ja mis kell sa tagasi saabud.
3) Iga p2ev tuleb pesta k6ikide tubade p6randaid ja lisaks loomulikult vannituba.
4) Iga p2ev teevad nad endale ise syya. Ja ka mulle, minule seda kohustust ei ole peale kyll pandud, aga eks ma vahel veidi olen aidanud.
5) Ametlikult tohib telekat vaadata vaid kahel p2eval n2dalas, laup2eval ja pyhap2eval ja sedagi vaid kindlaksm22ratud kellaaegadel. Kolm tundi p2evas. (Seda nad aga rikuvad kyll, olen ise n2inud.)
6) Arvutit tohib kasutada koolitoode tegemiseks, oma kirjasid tohib vaadata vaid yhel p2eval n2dalas ja pooleks tunniks. (Seda ka ikka rikuvad, m6nuga).
7) Iga telefonik6ne tuleb kirja panna ja ka p6hjus, miks helistati.
8) Kellaajad, millal peab kodus olema. N2dala sees ei tohi 6htuti yldiselt yldse v2lja minna. V6i siis kella kymneni, aga ma ei ole neid kordagi n2inud seda kasutamas, k6ik on kodus juba enne kella kaheksat. N2dalavahetuseti v6ivad alaealised viibida v2ljas kuni kella kymneni, t2isealised kuni kella yheni oosel.(Seda v6imalust ma ka eelmine n2dalavahetus kasutasin, hiljem r22gin t2psemalt).
9) Lisaks on neil iga p2ev tohutult kodutood teha, niisiis terve p2rastl6una kulub 6ppimisele. Nende p2evaplaanis leidub ehk 2 tunni jagu "vaba" aega.

Nende p2evaplaan lausa kubiseb kohustustest. Aga samas ei virise keegi nendest selle yle ja k6ik t2idavad oma ylesandeid kohusetundlikult ja hoolega. Eks ma m6istan tegelikult kyll, milleks neile see reziim kui selline on peale pandud ja miks see vajalik on. Ning miks nad tegelikult ka ise tahavad k6ike nii hoolega 6ppida ja teha- et v2lja murda sellest vaesuse tsyklist, milles k6igi nende perekonnad vaevlevad. Minule endale kyll keegi yhtegi oma muret kurtma ei ole tulnud ja pealtn2ha n2ivad nad t2iesti tavalised noored, ma v6in lihtsalt aimata, et p6hjusel, et nad siin elavad, peavad olema tagamaad.

Ma tunnen ennast kohati ikka p2ris loodrina- minul ei ole kuhugile kiiret ega mingeid suuri kohustusi, samal ajal kui nemad(v2hemalt minu silmis) neisse lausa upuvad. Kysisin kyll juhatajalt alguses ikka koguaeg, et mida ma veel v6iksin teha, ta aga ei n2i olevat eriti huvitatud mulle rohkemate ylesannete v2ljam6tlemises. Teatas kyll yhel korral, et v6ibolla hiljem saan hakata ka yhes instituudis inglise keele tunde andma, et siis n6nda organisatsioonile raha koguda. Rohkem aga ei ole ma sellest kuulnud. Jah, minust on saanud keeleteadlane. Muidugi eriti huvitav saab veel olema, kui mind t6esti pannakse instituuti raha eest tunde andma. Muidugi on tore, kui saan veel ka muul viisil aidata, aga t6esti, k6ik see tuleb minu jaoks (veidi) yllatusena. Tegelikult tahaksin teha midagi koos lastega ja ehk juhendada n2iteringi. Pean uurima, ehk on v6imalus vabal ajal olla vabatahtlik veel m6nes lasteaias, koolis v6i taolises organisatsioonis nagu minu oma. Praegu siin olen tydrukutele kyll tsiba kitarri 6petanud ja see on ka v2ga tore, aga n2iteringi..ei tea, kas soandan nendega tegema hakata, ei taha neid yle koormata veel lisategevustega.

Ma elan samas toas koos nelja tydrukuga. Magan nari ylemisel korrusel. Toas on kolm nari, kuues tydruk aga on praegu Portugalis, tuleb kuu aja p2rast. Teised tydrukud 2rkavad kella poole 6 paiku HOMMIKUL! Selleks, et kooli minna. Peab ikka tahtmine olema, ytleks ma selle peale. Muidugi 2rkan minagi veidikeseks yles, kui keegi kell pool kuus oma pead foonitama hakkab ja tuli p6lema pannakse, aga t2nu oma sygavale unele, vajun peagi taas unen2gude maailma ning seet6ttu varajased 2rkajad mind n6nda ei h2iri. Aga jah, nii need asjad siin k2ivad, peab sellega leppima. 6nneks mind keegi nii vara voodist v2lja ei aja, see on t6esti yks asi, millega ma hakkama ei saaks. Mina 2rkan enamasti kella 9 v6i 10 paiku ja kusjuures sedagi vabatahtlikult. Kuna magama l2hevad siin k6ik enamasti vara, kella kymne paiku, siis n6nda minagi ja seet6ttu v6imaldab see mul hommikul varem virguda. Hommikuti olen majas t2itsa yksi, siis naudin oma vabadust ja loen raamatut v6i vaatan arvutist filmi. K2isin pyhap2eval poes ja ostsin endale kaks DVDd, millel m6lemal peal 2 filmi. T2naseks olen jah k6ik 4 juba kyll l2bi vaadanud. Lisaks on mul pooleli synnip2evaks saadud raamat "P2ikeset6us Himaalajas", kuid ka see on otsakorral. Ma ei tea, millega ma n6nda varsti oma vaba aega sisustama hakkan. Eks muidugi tunde valmistan ka hommikuti ette ja pesen pesu v6i teen muud vajalikku. Yhel hommikul k2isin jooksmas ka, aga ausalt oelda eriti ei viitsi. Ootan ikka seda, et yksp2ev v6tan ennast k2tte ja otsin endale mingi salsakursuse. Tohutult tore oleks korralikult tantsima 6ppida. Jooksmiseks v6i niisama m6tisklemiseks on peaaegu et minu tagahoovis imeilus pargike, seal ma siis olen k2inud ikka istumas, kui majast v2lja tahan saada. Esimestel p2evadel k2isin ka palju kesklinnas, aga nyyd viimastel p2evadel ei ole viitsinud minna, mis ma sinna ikka iga p2ev k6mbin.

Need laulukooritunnid on ikka t6esti omap2rased. Neid annab ligi 60ndates vanah2rra, kellel on v6imsam ooperih22l kui Luciani Pavarottil, k6ht on tal soliidselt ees nagu 6hupall. Ja laulud, mis ta on laulmiseks v2lja valinud, pole (v2hemalt minu) k6rvade jaoks muud kui yks yhtlane sumin. K6ik laulud tunduvad t2pselt yhe ja sama viisiga ning on m6eldud laulmiseks just temataolistele ooperih22lega vanah2rradele, mitte aga 15 aastastele tydrukutele. Aga noh, k6ik ikka laulavad vapralt kaasa. Minagi k2isin t2na osa v6tmas. 6petaja ise inimesena on siiski v2ga s6bralik ja avatud, lihtsalt tema 6petamismeetodid on veidi mooda. Ja noh, siis muidugi kui lauldakse, siis ta ikka n2itab oma v6imsat ooperih22lt. Yyrgab k6igist teistest n6nda yle, et kellegi teise h22lt ei ole kuulda ja siis selle peale igayks yritab k6vemini laulda, et v2hemalt oma enda h22lt eristada ja tulemus on see, et k6ik lihtsalt yyrgavad lampi, muusikat v6i helik6rgust v6i rytmi t2hele panemata. Vot sellised on meie laulukooritunnid.

Veidikene n2dalavahetusest. Helistasin Erikale, kelle numbri sain Roylt(kes elab Pueblas). Erika elab Queretaros ja eks ma siis lootsingi, et v6in endale tema n2ol esimese s6bra v2ljastpoolt organisatsiooni leida. Sest t6esti, koguaeg ei jaksa siinsamas, yhes keskkonnas, samade inimeste keskel olla. Vaheldust on vaja. Erikaga leppisin kokkusaamise laup2eva 6htuks. Ta pidi mulle j2rele tulema, koos oma s6brannaga. Jah, Pizza Huti ette veereski uhke valge auto, mehhiko variant Paris Hiltonist sees istumas. Istusin autosse. Algul ehmatasin ikka p2ris 2ra, tibid mis tibid. Tegin suurt suud, kui teatasin, et elan koos vaestest perekondadest p2rit indiaanlastega ja tunnistasid, et tunnevad mulle kaasa. L2ksime vaateplatvormile. Seej2rel yhte baari. Tibid olid nad ikka t6esti, aga mitte siiski nii hullud kui esmapilgul oli paistnud. Kui seletasin neile ka l2hemalt oma projekti eesm2rki ja seda, mida t2hendab vabatahtlik too, siis nad ikka leebusid ja leidsid, et see on midagi kasulikku. Peaaegu esimese kysimusena lendas nende suust, kas mul "novio" ka on. Ja eks noviode teema ymber keerles jutt kogu 6htu. Selle vastu mul suurt midagi ei olnud, sest tunnistan ausalt, eks mulle ka meeldib poistest r22kida. Kusjuures, esitada kysimus" kas sul novio on?" v6hiv66rale, on siin v2ga tavaline n2htus. T6esti. See kuulub justkui kohustusliku tutvumisosa juurde. "Tere! Mis su nimi on? Kust sa p2rit oled? Kas sul poiss on?". Ja seda ei kysi sinult mitte ainult mehed, vaid igast soost ja igas vanuses inimesed.
Tegelikult veetsin Erika ja Lilybetiga t2itsa toreda 6htu. Lisaks arvasid nad minu juba t2itsa oma seltskonda sisse ja plaanisid minu l2hituleviku tihedalt 2ra. Millal me l2heme sinna ja millal t2nna ja millal koos puhkusele ja millal koske vaatama ja millal peame Lilybeti synnip2eva ja millal l2heme Erika vanematega piknikule. Mis ma oskan oelda, enamus mehhiklasi on v2ga kylalislahked. Selleks n2dalavahetuseks kutsusid nad mind kellegi Erika s6bra juurde maale. Ma aga pole kindel, kas l2hen, kuna v2ga tahaksin Ocotlani s6ita. Hofiel t2na synnip2ev ja ta peab seda sel n2d. vahetusel, lisaks tahaksin lihtsalt Amberit ja Hofiet v2ga n2ha. Nemad ikkagi on hetkel mu k6ige paremad s6brad siin mandril.
Ahaa ja veel v2ike vahepala liikluse teemal! Kysisin siis Erikalt, et kaua tal load on olnud. Ta vastas, et tal ei olegi lube. Olin yllatunud, et kuidas siis nii? Ta ytles, et tal lihtsalt noh, veab. Ei j22 vahele. Kysisin, et kaua ta n6nda juba s6itnud on, teatas, et kolm aastat!

Tegelikult aga usun, et ilmselt veedan Lily ja Erikaga siin veel palju aega, sest hetkel mul eriti muid s6pru siin Qres ei ole. Ei, ei..eksin! Roberto on ka! Tema on Alvaro tuttav, kellega kohtusin Pueblas. Ta aga k2ib siin ylikoolis. Robertoga k2isime pyhap2eval linnapeal ja poes. Temal oli vana pidzaamat osta ja mina tahtsin endale patja. Tema on t6esti tore, oleks kasulik kui saaksin s6prussidemeid soojendada tema ja tema s6pradega siin. Patja oli mul vaja seet6ttu, et siin anti mulle algul yks v2ike ja v2ga k6va diivanipadi pea alla. Aga p2rast paari ood ma ikka m6istsin, et korralik padi on hea une jaoks v2ga oluline. Kui sa ikka pead igal hommikul, kael kange 2rkama, siis see teeb veidi pahuraks kyll. N6nda ma siis l2ksingi poodi ja muretsesin endale suure pehme padja, ymber pani armsa Anu kingitud padjapyyri, k6igi oma kallite s6prade ja perekonnaliikmete piltidega. Nii m6nus on seda hommikuti 2rgates vaadata. K6ik mu kallid karvapallid. (Noh see riimus, pidin seda lihtsalt kirjutama).

Hea kyll, mu jutuvaru hakkab praeguseks otsa saama v6i noh pigem mu s6rmede j6uvaru otsa l6ppema. J2tkan m6ni teine p2ev j2lle. Peamine on, et k6ik on praegu h2sti ja mulle meeldib siin. Mulle meeldib, et saan teha midagi, millest on kellelegi elus v6ibolla v2ga palju kasu, kuid siiski ma loodan, et edaspidi saan ehk teha miskit veel peale inglise keele tundide. Ehk v6tan sellegipoolest ette n2iteringi tunnid, kasv6i kordki n2dalas. Oleks ju l6bus! Eks n2is, eks n2is. Tulevik on lahtine ja p6nev, juba homne on tulevik, niisiis l2hen nyyd p6nevusega magama.

Ps! Selle n2dala tsitaat, raamatust "P2ikeset6us Himaalajas" : "T2htis ei ole see, mida sa m6tled, vaid see, mida sa tunned." Britta Das

Uude linna, uute inimeste keskele

On yhe septembrikuu yks teisip2eva hilis6htu, olen Mehhikos, Pueblas, yhes majas, kus mulle kylalislahkelt on v6imaldatud peaaegu et kolm n2dalat elada, yhes toas, mis mulle on kasutada antud, yhes voodis, yhe teki all ja kl6bistan yhel klaviatuuril, et oma s6pradele m2rku anda, mis teen ja kus teen.

Reede. Oli Viviani ja Amberi synnip2ev. 6htul synnip2evapidu. K2isime Cholulas. Kahes klubis. Tantsisime, jutustasime, s6ime cemitasid(v6i noh mina s6in), j6ime baari kulul tequilat, j2tsime Hofie ja Amberiga j2llen2gemiseni. Nad lahkusid laup2eva hommikul. Hofie oli t6esti v2ga kurb, sest ta leidis viimasel n2dalal siin endale mehhiklase, kes talle v2ga meeldis. Nyyd aga pidi ta 2ra s6itma, ligi 12 tunni kaugusele Pueblast. Ma saan temast t2itsa h2sti aru, sest mina tundsin seda sama p2rast laagrit, kui Jan nii kaugele 2ra s6itis. Teda n2en ma aga ilmselt detsembris kui mitte varem, sest siis plaanime koos Guadalajarasse minna. Aga kui k6ik h2sti l2heb, siis l2hen juba varem talle Chiapasesse kylla. Sinna tahtsin ma nagunii minna, isegi kui teda seal ei oleks, kuna k6ik r22givad kui ilus ja soe seal on, lisaks veel palju iidset maiade kultuuri ja pyramiide ja templeid. Niisiis, ehk oktoobris.

Laup2ev. P2eval puhkasin. Eelmisel 6htul j6udsin koju kella 5 paiku hommikul. Aga ega siis kaua lebotada ei lasta, kell kuus pidime kogunema Siijuve kontori ees, et yhele synnip2evapeole minna. Mina olin muidugi aegsasti kohal, nagu ka teised eurooplased. Aga kordus j2lle sama vana maneer, meie s6brad(mitte kyll k6ik, aga need, kes teadsid kuhu minema peab) saabusid kaks tundi hiljem. &ues oli juba vahepeal j6udnud pimedaks minna. Eks siis kella 8 paiku hakkasime l6puks liikuma. Pidu toimus Pueblast v2ljas, yhes suvila moodi majas. Basseiniga ja puha. Kylalistele pakuti taco arabesid(mis mulle v2ga maitsevad!), oli palgatud kaks inimest, kes siis k6igile n2ljastele kibekiirelt neid valmistasid. K2ed k2isid t6esti nagu masinal! Kuna reedel oli mul liiga palju riideid kaasas olnud, siis sel 6htul m6tlesin veidi kergemalt riietuda. Vale valik! Sest fiesta oli 6ues, ilm l2ks jahedaks ja peagi hakkas hoopiski sadama. V2ga kaua me seal aega ei veetnud, s6itsime Pueblasse tagasi ja maandusime yhe Alvaro s6bra juures. See oli alles uhke elamine. Nagu muuseum, k6ikv6imalike kujukeste, skulptuuride, maalide, kristalllyhtrite ja muuga. Vahed yhiskonnaklasside vahel on Mehhikos t6esti v2ga suured. Siin leidub tohutult palju vaeseid, neile kontrastiks aga ka v2ga rikkaid. Linnade 22realadel ja maakohtades on olukord muidugi v2ga nukker. Kohati ei ole majades yldse elektrit v6i vett, televisioonist v6i internetist r22kimata.

Pyhap2ev. Oli yks huvitav p2ev. Selle veetsin oma perega. Kella kaheks l2ksime yhe v2ikese tydruku ristimisj2rgsele peole. Too sai yhe aastaseks. Suurem enamus mehhiklastest on katoliiklased, m6ningal m22ral leidub ka teisi religioone aga yldiselt k6ik mehhiklased on usklikud. Ja need v2hesed, kes ei kuulu ametlikult yhessegi usku, usuvad ikkagi Neitsi Guadalupess, kes on siin ikka v2ga k6rge au sees. Tema pilte v6ib leida igast poest, autost, majast, bussist. Yks huvitav ristimispeo traditsioon on, et lapse vanemad viskavad maha terve hunniku komme ja mynte ja siis k6ik ylej22nud peavad kiiresti endale v6imalikult palju neist krabama. See pidavat 6nne ja rikkust tooma. P2rast ristimispidu, kus me ei teinud eriti midagi muud peale soomise ja siis selle "krabamism2ngu", suundusime edasi j2rgmisse kohta.

"Babyshowerile". Eestis ma ei ole seda traditsiooni kohanud, aga Ameerikast on see ilmselt mehhiko kultuuri sulandunud. Enne kui naine synnitab, korraldatakse tema auks pidu.
Seda pidu oli t6esti l6bus! Kohal tohtisid viibida ainult naised (pere meesliikmed oldi k6rvaltuppa pandud) ja aega sisustati erinevate m2ngudega. Alguses pidid k6ik arvama, et kas synnib poiss v6i tydruk ja siis vastavalt valikule jagati meid kahte meeskonda. Naisi oli seal t6esti igast vanusest. Alates viieaastastest kuni 75ni v2lja. Ja k6ik nad olid neist m2ngudest n6nda hasartis! N2iteks pidime kiiruse peale lusikat l2bi riiete toppima, krepppaberist nukuriideid valmistama, muna kloppima, lusikat suus hoides muna naabri suus olevasse lusikasse poetama jne. Lisaks tehti kohe algul selgeks, et keegi ei tohi istuda jalg yle p6lve(see toob halba 6nne, siis ei pruugi lapsi saada.) See, kes aga 2ra unustas, pidi endale t2iskasvanu suuruses pampersid jalga panema. Osadest m2ngudets ma osa ei v6tnud, sest ei saanud keelest piisavalt aru v6i ei viitsinud aru saada ja siis sisustasin oma aega lastega m2ngides. Tegin neile oma v6lutrikki- kuidas mynt k2e sisse l2heb. Tydrukud olid sellest nii vaimustuses, et pidin seda l6puks oma 25 korda kordama. Enne 2raminekut "panin" neile veel viimast korda myndi k2e sisse ja siis ytlesin, et kahjuks enam v2lja ei saa v6tta, et j2rgmisel korral kui n2eme siis ehk v6tan. Oi, kui elevile ja paanikasse nad sattusid. Neli plikatirtsu jooksis mul j2rgi ja n6udis, et ma myndid nende k2te seest v2lja v6taks. Aga me pidime minema hakkama ja ma j2tsin nad teadmisega, et nad on k6ik yhe peeso v6rra rikkamad.

6hul k2isin Lizi ja tema s6pradega salsabaaris. Nood olid professionaalsed salsatantsijad. Lihtsalt suu j2i lahti neid tantsimas vaadates. Tohutult tahaks n6nda liikuda osata. See innustas mind veelgi enam Queretaros endale salsakursusi otsima.

Esmasp2ev. P2ev moodus kodus. Panin pilte arvutisse. Tootlesin neid. Ja lisasin facebooki, orkutisse. Ei kujutanud ise ettegi, et mul v6ib selleks peaaegu terve p2ev kuluda. Kuna esmasp2ev oli 6htu vastu Iseseisvusp2eva, siis tuli j2lle peole minna. Saime kell 9 Josepha ja Benjaminiga Siijuve kontori ees kokku, Miriam(minu teine host-6de) ja tema poisss6ber saatsid mind. Nad on siin selle koha pealt yldse v2ga hoolitsevad, ei tule k6ne allagi, et ma yksi 6htul bussiga keskusesse s6idan. Alati nad "acompañarme"! Aga see on armas.
Igatahes..me l2ksime linna keskusesse, kus toimus suur laat, olid esinejad ja tohutu mass inimesi mehhiko lipu v2rvidega ehitud. Tegime kiire tiiru ja vaatasime ringi. Siis aga kohtusime teiste vabatahtlike ja m6ningate mehhiko s6psudega ning l2ksime yhte klubi moodi kohta. Seal veetsimegi oma 6htu. Huvitav, aga mulle hakkavad juba mehhiko poplaulude s6nad p2he j22ma. K6igis klubides m2ngitakse pidevalt neid samu, niisiis ma juba kohati oskan kaasa laulda! See on nii vahva! Tegelikult olen ma ise nii yllatunud, et olen siin jaksanud n6nda palju klubitada, sest Eestis ma just v2ga tihti, st peaaegu et mitte kunagi, neis ei k2i. Jah, aga eks see on praegu selline alguse asi ka. See n2dal hakkab juba too ja ega siis ei ole aega koguaeg pidutada. Praegu see siin rohkem selline puhkuse moodi algus olnud. Esmasp2evalgi j6udsin koju alles kella 5 paiku, k2isime veel Luisiga enne kojutulekut cemitasid soomas. Cemita on mehhiko versioon hamburgerist aga see on palju maitsvam! Ma r22gin, kui n6nda j2tkan, tulen koju 15 kilo raskemana.
Terve esmasp2eva v6is kuulda pyssipaukude moodi laksatusi. Peaaegu igas mehhiko kodus on selline spetsiaalne paugupyss, mida nad idevalt, aga eriti pyhade ajal, paugutavad. Pyhakute auks. Ja pyhakuid on palju! Eile oli t6esti hullumeelne, terve hommiku k2is selline paugutamine, et v6is arvata, et t2naval on s6da lahti. 6htul aga lasti erinevaid versioone ilutulestiku alla kuuluvatest toodetest. Ja siis muidugi paugukaid. V2ikesed viieaastased poisip6ngerjad paugutasid ja syytasid tulekerasid siin samas minu t2naval nii et v2he ei ole. Ohutusn6uded on siin jah peaaegu et olematu n2htus. Seda v6ib muidugi eriti m2rgata liikluses.

S6idetakse-
1)ilma turvavoodeta(enamasti neid lihtsalt ei olegi autodes)
2) purjus peaga- minu mehhiko s6ber Roy, teatas minu kysimise peale, et kas mingil m22ral v6ib siis promille veres olla, et promillidest ei tea ta midagi, aga noh, kolm 6lut on normaalne ja isegi ku j22d vahele, siis maksad pisut altk2emaksu ja s6idad edasi. Ja altk2emaks on siin t6esti tavaline n2htus.
3) alati rohkem inimesi autos kui on lubatud. Eile n2iteks s6itsime 7kesi P6rnikas. Varem ei oleks ma elusees arvanud, et see on v6imalik, aga ise l2bi tehes veendusin, et ikka on kyll.

Aga igas autos on v2ikene rist, see kaitseb mehhiklasi avariide eest.

Veel yks huvitav n2htus siin Pueblas on gaasiballoonide autod. Need on igal hommikul 2ratuskella eest. Kella 9, 10 paiku hommikul v6ib alati kuulda seda yhte ja sama juba armsaks sanud k6rvulukustavat meloodiat, kui gaasiballooniauto su majast moodub. Ja ta teeb seda mitu korda hommiku v2ltel. Aga v2hemalt yhte see kindlustab, keegi ei maga poole p2evani. Seda muidugi kindlustab ka naabermajas elav kukk, kes hommikuti su yles kireb. Aga mulle meeldib, siin on k6ik nii improvisatsiooniliselt vinge.

Mehhiklased on lyhikest kasvu. Ikka 95% neist j22b minu kasvule alla. Seep2rast v6idan ma t2naval ikka alati palju t2helepanu. Ka bussis, sest mu pea on peaaegu bussi lae vastas, jah, vahel ta ongi selle vastas. Ma arvan, et mu pikkuse ymber on siin nende paari n2dala jooksul rohkem juttu olnud, kui varem kogu mu elu jooksul kokku. Aga see on naljakas. Eelmisel n2dalal, k2isin ja m66tsin siis ennast Plaza Doradas 2ra, et teaks siis t2pselt sellele nii sagedasti esitatavale kysimusele vastata. Olen 183 cm. Siin on kaubamajades sellised kaalud-pikkusem66tjad. Kodudes neil enamasti kaalusid ei olegi. K6ik k2ivad end kaubamajas m66tmas-kaalumas.

Aga hea kyll, juttu on kirja pandud palju ja rohkemgi veel. Ma j22n nyyd magama. Homme tuleb vara t6usta. 7.30 lahkub mu buss Pueblast ja v6tab suuna Queretaro poole.