Hisp. keeles saksa keelt 6petamas!

Niisiis, j2rjekordne n2dal on seljataga. Ja ma olen ennast l6puks kokku v6tnud, et maha istuda ja k6ik selle n2dala olulisemad tegemised/juhtumised/kohtumised kirja panna. Tunnen, kuidas inimesed siin muutuvad mulle aina l2hedasemaks, paigad kallimaks ja mina ise kogenumaks. Kogenumaks nii keele valdkonnas, oskuses inimestega siin suhelda, asju ajada, orienteeruda linnas, teada, mida ja kus syya, bussisysteemis ja veel paljus muus.

Eelmise n2dala neljap2ev. Hommikul valmistasin tunde ette. Siis olesklesin niisama. Kui teised koolist saabusid, andsin paar tundi inglise keelt. Lisaks otsustasin, et reedel s6idan Ocotlani. Hofile, Amberile ja Vincentile kylla. Mu telefoni krediit sai otsa, niisiis jooksin 6htul kohta otsima, kust seda juurde osta, sest teadsin, et j2rgmine p2ev on mul kindlasti vaja mitmeid kordi helistada. K2rmesti t6ttasin telefoni esinduse juurde, aga see oli suletud just viis minutit tagasi ja enam mind sisse ei lastud. L6puks sain teada, et krediiti on v6imalik juurde laadida ka yhes apteek-poes. Eks ma siis palusin ilusti, et mulle krediiti juurde v6imaldataks. Kuna ma aga ei ole kunagi pidanud oma telefonile krediiti juurde laadima, siis ma ei teadnud kuidas see systeem tootab. N2iteks, et ma vaja oma telefoni numbrit, et seda teha. Seda mul loomulikult ei olnud.
Nii ma siis seal seletasin, et ei ole mul ja et kas kuidagi teisiti ei saa, kui mu k6rvale astus yks kena ja korraliku v2limusega ylikonnapykstes ja hoolsalt triigitud s2rgis mees. Ta v6is olla kuskil 25 aastane. Teatas, et v6ib mind aidata. Et ma helistagu tema telefonile ja n6nda saamegi mu numbri teada. Aga kahjuks oli mu krediit ikka t2itsa otsas kui otsas, niisiis ma ei saanud kohe yldse v2lja helistada. L2ks aega ja l2ks m6tlemist, kuni see ylikonnapykstes ja triiks2rgis mees nuputas v2lja plaani, kuidas me mu numbri siiski teada saaks. Helistasin tema telefonilt yhele minu tuttavale ja palusin, et too minu numbri mulle saadaks. Jah, toimis. Aega l2ks, aga asja sai. Seej2rel t2nasin viisakalt seda ylikonnapykstes ja triiks2rgis meest, kellega olin vahepeal j6udnud juba rohkem tutvust teha. Ta teatas, et r66m oli temapoolne ja siis palus minult, et kas oleks v6imalik ka temal minu number endale saada. Eks ma siis kade ei olnud. Andsin. M6tlesin, et oli t2itsa tore ylikonnapykstes ja valges triiks2rgis mees.

Noo ja siis nyyd. P2eval ega ool ei saa rahu. Ma pole vist kunagi kellegilt nii palju s6numeid saanud, kui viimase n2dala jooksul. Vastan ma siis m6nele v6i ei vasta, eks ta kirjutab ikka. Ma ikka algul olin s6bralik ja kirjutasin ilusasti vastu. Aga kui keegi sulle saadab iga p2ev: tere hommikust, head p2eva, head 6htupoolikut, head ood, siis l6puks tyytab ikka 2ra kyll. Ma nyyd ei tea, mis tollega ette v6tta. Aga eks ma m6tlen miskit v2lja.

Reede hommik, 2rkasin 4.30(hommikul), et ennast valmis seada. K2isin k2rmelt pesemas, pakkisin koti ja lahkusin kodust poole kuue paiku. Bussi ei tulnud, niisiis v6tsin takso. Autobussijaamast pidi buss Guadalajarasse v2ljuma kell 6.30, olin bussijaamas veidi peale kuute. Ostsin pileti ja valmistasin end selleks 5 tunniseks bussis6iduks ette. Ostsin poest veidi syya ja vaatasin, kas k6ik on ikka kaasas. Jalutasin siis rahulikult bussi juurde. Kell 6.10 olin juba bussis. M6tlesin, et n2e nyyd pean siis veel 20 minutit ootama. Aga kyll mu yllatus oli suur, kui buss juba kell 6.15 oma uksed sulges ja teele asus. Jah, kellaajad on miski, mida Mehhikos eiratakse. Lihtsalt eiratakse. See v6ib olla ka yheks p6hjuseks, miks k6ik avalikud kellad linnas n2itavad valet aega, miks k6ik kellad minu kodus n2itavad valet aega(ah ei, valetan, koogis olev seinakell on k6igest paar minutit maas, aga elutoas olev kell on n2iteks pool tundi maas, kuid keegi ei paista sellest erilist numbrit tegevat, noh las ta siis olla). Aga m6elge nyyd kui ma oleks bussijaama j6udnud 6.20, siis ma ei olekski bussile saanud ja j2rgmine buss l2ks alles keskp2eval. Niisiis t2nasin 6nne, et ma varem kohal olin ja lubasin endamisi, et ka j2rgmisel korral seda teen.

Selleks, et s6ita Ocotlani, pidin k6igepealt s6itma Guadalajarasse, mis on suurlinn(suuruselt teine Mexico City j2rel, ligi 7 miljoni elanikuga) ja siis sealt v6tma kohaliku bussi l2hedalasuvasse Ocotlani. Kuna mul aga on yks tuttav Guadalajaras, siis otsustasin k6igepealt temaga kokku saada. Alejandro. Temaga kohtusin eelmisel suvel Tallinnas, oma infotelgi-hosteli too k2igus ja kuna me saime juba tookord enam kui h2sti l2bi, siis olin t6esti elevil, et mul avaneb v6imalus teda veelkord kohata. Ta tuli mulle bussijaama j2rgi. Ohoo, uhke audi ja otse- toolt-tulnud-ylikonnapykste-ja-triiks2rgiga. Jah, tema aga on kohe kindlasti meeldivam ja igal juhul v2hem pealetykkivam ylikonnapyks kui too poemees. S6itsime terve p2eva mooda linna ringi. Ta n2itas mulle linna, viis mind muuseumisse ja turule tortasid sooma(mis olid kusjuures siiamaani k6ige hiiglaslikumad ja samas ka k6ige maaitsvamad tortad, mida siiamaani soonud olen.) Veetsime t6esti toreda p2eva, mina sain Guadalajarast rohkem teada, tema aga sai v6imaluse mulle oma linna tutvustada samamoodi nagu mina seda talle kunagi Tallinnaga tegin. Kella 7 paiku j2tsime bussijaamas n2gemiseni- jah, 6igemini homseni, sest ta otsustas j2rgmisel p2eval oma s6braga samuti Ocotlani tulla.

Ocotlanis tuli Amber mulle oma uue kasu-vennaga vastu. Nii tore oli j2lle k6iki neid n2ha. Amberit ja Hofit ja Vincenti, keda polnud lausa eellaagrist saati n2inud. Ocotlanis oli parasjagu just k2imas suured festivalpidustused, niisiis olin just 6igel ajal tulnud. Kaks n2dalat septembri l6pus peavad ocotlanlased pidu, sest legendi j2rgi olevat selle aja paiku Kristus end kord Ocotlanis ilmutanud. Niisiis pidutsesime meiegi. Lausa kaks p2eva j2rjest. Teisel p2eval k2isime Vincenti ja Amberiga veidi linna peal jalutamas, vaatasime paraadi ja istusime koos Vincenti s6pradega kohvikus. Yhel neist oli seal kitarr kaasas ja siis Vincent muidugi teavitas neid sedamaid, et ka Maaja m2ngib kitarri. Mulle ei j2etud aga teist v6imalust kui paar lugu esitada. Laulsin eesti keeles. Eks alati on vist julgem laulda keeles, millest tead, et kuulajad aru ei saa. Laulu l6ppedes vaatasin enda ymber ringi ja avastasin, et olin t6mmanud kogu kohviku t2helepanu. L6puakordidele j2rgnes t2nulik ja innustav aplaus, niisiis laulsin nii m6negi loo veel. Uhke tunne oli, nagu oleks kohe kontsert olnud.

Kella kuue paiku saabusid Alejandro ja tema s6ber Ruudi. Ruudi on kirurg, kuigi tema iseloomust ja k2itumisest ei oleks seda eales arvata v6inud. Ta oli tohutult jutukas, viskas pidevalt kildu, suitsetas, j6i, huilgas, tegi lolle n2gusid, sebis tydrukuid ja vajus kell 6 hommikul auto tagaistmele magama. Kusjuures veel j2rgmisel p2eval pidi ta juba kedagi lahti l6ikama. Aga oma too yle oli ta v2ga uhke ning t6esti andekas oli ta samuti. Lisaks m2ngib ta tohutult h2sti kitarri! Ta tundub mulle t2pselt yks sellistest inimestest, kes v6ib olla t6eline peohing aga samas ka v2ga t6sine toorabaja. Alejandro ise 6pib finantsjuhtimist. Tulevane 2rimees. Neid 2rimehi siin ikka leidub jah, palju. K6ik teevad muudkui 2ri! Aga eks t6si on, et sellega on v6imalus oma peret k6ige paremini kindlustada.
6htu veetsime suurel vaba6hualal, koos sadade teiste mehhiklastega, mariaachide muusika saatel mehhiko tantsukesi tatsudes, jutustades ning pilte tehes. Sellest 6htust jah on palju pilte, ma millalgi panen yles.

J2rgmisel hommikul k2isime yhes huvitavas kohas. Selle nimi on mul kyll juba meelest l2inud aga koha t2htsus seisneb j2rgmises: Yhes kindlas punktis seistes, on v6imalik kuulda omaenese h22le kaja, justkui oleks sa ymbritsetud metallkapsliga. Kui olete kunagi lausunud midagi plekktynnis, siis m6istate, milline heli seda saadab. Vot samasugune heli oli seal. Ainus vahe, et seal seisid sa keset v2lja, 6ues. Seletuseks v2ideti, et seda paika ymbritsevad v2ga tugevad m2gnetv2ljad. Ja selliseid paiku pidavat maailmas olema vaid kaks- see ja yks veel. Me saime asetada omale m6ne v22rtusliku eseme seal asuva ringi keskele, et sellele positiivset energiat ammutada. Hiljem kallistasime ringi ymbritsevaid kivist sambaid, millest igayhel m6ni tervendav j6ud oli.
K2isime veel krevetitostadasid soomas ja eks siis oligi aeg koju minna. Ruudi ja Alejandro t6id mu Guadalajarasse 2ra ja sealt istusin Queretaro bussi peale.

Esmasp2eval tuldi sellest inglise keele instituudist minu jutule. Kaks naist. Ylimalt s6bralikud ja toredad. Juba esimesel kohtumisel teadsin, et nendega v6in end v2ga vabalt tunda. Leppisime kokku, et eks ma siis hakkan seal m6ningaid tunde andma. Minu teenitud palk l2heb minu organisatsioonile, niisiis saan neid ka finants olukorra poole pealt veidi toetada. Eks eda ei ole palju, aga midagi siiski. Teisip2eva hommikul l2ksin sinna kohale. See on v2ike maja, jah ehk on instituut selle jaoks liiga suur s6na, pigem on ta lihtsalt v2ike erakool. Aga see n2gi v2lja v2ga armas ja keskond t6esti 6ppimist soodustav. V2ikesed klassiruumid, palju huvitavat materjali keele 6petamiseks ja kasulikud palatid seintel. Kokku k2ib seal hetkel vist vaid kuskil 20 inimest. Enamus on t2iskasvanud, kes siis too k6rvalt eratunde v6tavad. Lisaks paar last.
Leppisime siis kokku, keda ma 6petama hakkan. K6igepealt annan 2-4 korda kuus tunde yhes terast tootvas firmas ja yllatus-yllatus 6petan ligi 40 aastaseid mehi inglise keelt r22kima! Siiamaani naeran sellel m6ttel peatudes. Mida kyll Turmen m6tleks kui sellest kuuleks. Elu on ikka t2is yllatusi! Siis ilmselt hakkavad olema veel m6ned tyunnid koolis kohapeal m6nedele inimestele.

Ja siis- k6ige viimaseks j2tsin k6ige suurema uudise- kolm n2dalat annan tunde yhele naisele, kes peagi Saksamaale s6idab ja 6petan talle saksa keelt! Seda loomulikult siis hispaania keeles, kuna tema inglise keel ei ole ilmselt piisav, et k6iki asju oleks v6imalik talle inglise keeles seletada. See, mida talle 6petama pean, piirdub muidugi k6ige lihtsamate asjadega, sest ta ei ole kunagi varem saksa keelt 6ppinud, aga ikkagi- minu saksa keel on k6ik praeguseks juba unustusse vajunud. Ma nyyd viimased kaks 6htut olen siis yritanud asju meelde tuletada, aga ega see lihtne ei ole, sest minu jaoks on uus keel praegu hispaania keel, niisiis k6ik mida yritan meelde tuletada ilmub mu m2lusoppidest v2lja hoopis hisp. keelsena. Jah, miks ma n6ustusin? Ma ise ka ei tea, ilmselgelt ei ole ma hea keelduja. Esimesel korral ma kyll yritasin, siis aga j2in n6usse, j2rgmine p2ev teatasin arglikult uuesti, et ma ikka ei ole kindel, peale aga nende paluvaid pilke ja veenmist, et see ei ole sugugi raske, j2in siiski n6usse. Eks n2is, kuidas need siis v2lja hakkavad kukkuma. 6nneks on mul olemas t2itsa saksa soost Jan, kellelt iga hetk n6u v6in kysida, aga tunnis olen ju siiski yksi.

T2na hommikul 2rkasin kell 6, et minna sinna tehasesse oma esimest tundi andma. 6nneks tuli Elizabeth(yks selle kooli kahest 6petajast) minuga kaasa ja ilmselt tuleb veel ka j2rgneval paaril korral. Tehasehoone kontoripoolele oli rajatud pisikene 6pituba. Tahvliga ja puha. Saabusidki 6pilased. Seekord oli neid vaid kolm. Enamasti kusagil 6 ringis. Yks mees oli 45 aastane, teised kaks nooremad, 26 ja 22. Viimastega pandi mind kohe esimeses tunnis paari. Too 45-aastane Guillermo teatas tunni l6pus, et mind peab yks neist kahest kindla peale v2lja kutsuma ja hakkas seej2rel telefoninumbreid organiseerima. Oeh, tegelikult oli seal p2ris l6bus. Tegin nendega yhte Present Continuos verbidega s6nam2ngu ja r22kisime niisama endist ja elust. Guillermo oli ylijutukas. Teised kaks on sellised vaiksemad ja h2belikumad aga oi, Guillermole meeldis jutustada. Kuulsin 2ra pool tema elulugu ja seda kuidas eelmisel n2dalal ei olnud neil yldse materjali, millest toota aga see n2dal laos lausa uputab ja k6ik kliendid talle muudkui helistavad, et kus nende kaup on. Kyll on h2da ja kyll on h2da! Aga kokkuv6ttes mulle v2ga meeldis neile tundi anda, mul oli endal ka t6esti l6bus! Ega ei juhtu ikka iga p2ev, et sa leiad end 1. oktoobril kell 7 hommikul Mehhikost, yhest pisikesest tehaseruumist, endast hulka vanemale meestekambale Present Continuoust 6petamas.