L2ksin reisile. Alustasin eelmisel reedel sellega, et s6itsin 17 tundi bussis. Kolm tundi Mexico Citysse ja sealt 14 tundi Palenquesse, mis asub Chiapases.
S6it oli ikka t6esti pikk, aga yleelatav, j2llegi t2nu nendele mugavatele pikamaa bussidele.
Sain endale bussis s6bra ka, Eleazar on tema nimi, ta on Veracruzist p2rit aga 6pib Mexico Citys.
Sain tema peal oma kaarditrikke harjutada. Sellest on saanud nyyd mu uus hobi. Ja ma ei taha kyll kelkida, aga mul on edu! Inimeste silmad l2hevad h2mmastusest suureks ja suud vajuvad lahti, n2hes kuidas ma j2llegi nende kaardi l2bi imenippide 2ra arvan. See on nii l6bus. Kui minust ei saa n2itleja, siis saab minust ehk mustkunstnik.

Palenques pidin veel ligikaudu kolm tundi ootama, enne kui teised Tuxtlast kohale j6udsid. L6puks oli kamp koos. Martha buss j6udis ka veel ning olidki k6ik olemas. Mina, Martha, Rafa, Jan, Fery, Martin, Yu, Ari, Mari ja Cinthya.
Niisiis v2ike lyhitutvustus. Jan, Fery, Martin, Yu, Ari ja Mari on samuti vabatahtlikud.
Martha tootab Siijuve(meie vastuv6ttev organisatsioon) kontoris.
Rafa ja Cinthya on Chiapase koordinaatorid. Need, kes aitavad vabatahtlikke, kes tootavad Chiapases.

Palenques oli tohutult niiske 6hk. Tundsin seda esimese asjana kui bussist v2ljusin. Ymberringi laius troopika, troopilised puud, p66sad, lilled, linnud, loomad. Palenque ise on pisike linn ja mitte just millegi poolest eriti kuulus, t2htsad on aga linna l2histel asuvad pyramiidid ja lyhikese s6idu kaugusel asuvad Misol-Ha ning Agua Azul. Meie oobimiskoht asus s6na otseses m6ttes keset dzunglit, oobisime pisikestes majakestes. Pisikesed teerajad viisid majade juurde, paljudel majakestel olid palmipuulehtedest katused. Tuba ise kyll ei olnud midagi erilist, pigem veidi vana ja v2sinud ilmsega, aga see-eest ymbrus varjutas selle oma ilusse. Vannitoa aknast avanes vaade k6rgetele puudele, lopsakate lehtede ja v22tidega. Lyhikese jalutusk2igu kaugusel, majutuskoha alal, asus kohvik. Samuti loodusesse mattunud ja samas ylim6nus koht.

Juba lyhikese ajaga olid k6ik riided seljas m2rjad, sest 6huniiskus oli n6nda suur. Aga sellest ei olnud hullu, sest v2ljas oli soe. Peale asjade 2ra panemist, s6ime kohvikus hommikust ja l2ksime siis pyramiide vaatama. Need asusid vaid 10 minuti s6idu kaugusel meie oobimiskohast.
Nood olid muidugi ylivinged- k6rged, majesteetlikud, aastasadu vanad, mattunud sygavale vihmametsade keskele. Tegime palju pilte, varsti luban, et panen need ka yles, aga pean k6igepealt pildid fotokast arvutisse laadima.
Olime t2htsamatele pyramiididele ringi peale teinud, kui j2rsku kerkis tugev tuul, taevas l2ks hetkega pilve ja hakkas sadama tugevat troopilist vihma. Jooksime nii kuis jaksasime kuid l2bim2rjaks saime ikkagi. N6nda l2bim2rgadena siis saabusime tagasi oma majakestesse. Puhkasime veidi ja l2ksime siis 6htul j2llegi kohvikusse. Kuna elekter oli 2ra, siis olid k6ikidel laudadel kyynlad, k6ik n2gi v2ga hubane ja m6nus v2lja. Peagi astusid lavale esinejad, mis andis meile v6imaluse tantsida gumbia, salsa ning hoogsa trummimuusika saatel.
Oeh, te oleks pidanud neid trummipoisse n2gema. Paljaste ylekehadega, kyynlavalgel, sokolaadipruunid ja k6igest j6ust trumme tagumas. MMM. Muud ma ei ytle. Hiljem n2itan aga pilti ka! Veel tehti tuleshowd. Yks naine keerutas p6levaid t6rvikuid enda ymber nii osavalt ja kiiresti, et see pani k6iki imestuma, h2mmastama ja lummas meid t2ielikult. Mind v2hemalt kyll. Igatahes oli supertore 6htu. Muy chido! Nagu Mehhikos oeldaks selle peale.

Oosel aga hakkas vihma sadama ja vihma sadas ka hommikul kui 2rkasime. Ja n6nda t6otas j2tkata ka terve p2eva. N6nda siis v6eti yhiselt vastu otsus, et Agua Azul ja Misol-Ha j22vad seekord 2ra, sest sellise ilmaga ei saaks neid 6igesti nautida. Olin kyll kurb, kuid mind troostis m6te, et kui ma nyyd Cancuni l2hen, siis saan v6ta bussi k6igepealt Palenquesse ja need ikkagi 2ra n2ha, sest Palenque j22b Tuxtlast Cancuni minnes teepeale. Terve pyhap2eva s6itsime bussiga, v2ljas muudkui sadas ja sadas. 6htuks j6udsime Tuxtlasse. Isegi siin oli yllatavalt jahe, sest tavaliselt peaks siin alati v2ga palav olema. L2ksime Rafa juurde, kus enamik meist sel korral ka oobis. Kuna me polnud terve p2eva mitte midagi teinud, siis otsustasime, et see tuleb tasa teha, niisiis korraldasime suure peo. Magama l2ksime alles kella 6 paiku hommikul.

Esmasp2eval k2isin ma San Christobalis. Martha, Rafa ja Ariga. San Christobal asub yle 2000 m k6rgusel merepinnast, samas kui Tuxtla j22b vaid 500 meetri kanti. Samas on sinna Tuxtlast vaid poole tunni bussis6idu tee. (See aga l2heb j2rsult m2kke). San Christobalis oli v2ga kylm. Seal on alati v2ga kylm, sest see asub nii k6rgel. Aga mulle seal v2ga meeldis. See oli esimene paik, kus n2gin Mehhikos sygist. Jah, ehtsat sygist. Lehed olid v2rvilised ja osad langenud. V2ljas oli jahe. Ehtne sygis. Linn ise on v2ike, aga v2ga popp turistide seas. Jah, peat2naval v6ibki rohkem turiste kui kohalikke kohata. K2isime kohalikul turul, kust v6is leida suurep2rast indiaanlaste k2sitood. Ahjaa, ja turul n2gin kahte soomlast. Miski asi maksis kymme peesot, niisiis, kuulsin neid "kymme" lausumas. Nonii, kohe oli k6rv kikkis ja sellele j2rgnes terve soomekeelne s6nadevaling, niisiis v6isin olla veendunud, et tegu on t6esti meie naabritega. Missiis, et nad olid v6hiv66rad ja isegi mitte eestlased, aga ikkagi kodule l2hedalt p2rit, seet6ttu oli nii hea neid n2ha. R22kisime veidi juttu ja l2ksime siis igayks oma teed. Aga hea tunne j2i sisse.
Siis k2isime kohvikus istumas(sest v2ljas kiskus juba t6esti v2ga kylmaks). Istusime ja asjasime juttu. Mitu tundi kohe. L6puks aga oli aeg tagasi poorduda. Tuxtlasse j6udes olin nii v2sinud, et j2in kohe magama. Ma olen siin yldse kuidagi kummaliselt tihti v2sinud. Iga p2ev pean l6unauinakuid tegema. Siin on siiski teine kliima, ja enamasti p2eval v2ga palav, ehk siis seet6ttu. Yldiselt v6ib Mehiko kliimat iseloomustada s6naga- etteaimamatu. Sest t2pselt nagu San Christobalis v6id sa kylmast l6diseda, siis j2rgmine hommik Tuxtlas(maini veel kord-poole tunni tee kaugusel. Nagu Tallinn-Keila) v6id sa p2ikeserabanduse saada.

Teisip2ev. Hommikul k2isin Mari ja tema s6branna Liziga soomas ja linnapeal. Nad on m6lemad belglased ja siin vabatahtlikud. Nad saabusid aga alles hiljuti, t2psemalt viis n2dalat tagasi.
Seej2rel plaanisin loomaaeda minna, sest Tuxtla on tuntud oma uhke loomaaia poolest, aga j2tsin selle siiski teiseks korraks, sest eelistasin paaritunnilist l6unauinakut. 2rkasin yles kella 4 paiku ja m6tlesin, mis nyyd teha. Jan oli mulle just s6numi saatnud, niisiis m6tlesin veidi ja otsustasin, et l2hen juba samal 6htul tema projekti. Mudiu pidin alles j2rgmisel p2eval minema.
S6itsin Coitasse. See asub tunni aja kaugusel Tuxtlast.

Ainuke vaba koht bussis paistis olevat yhe magava vanamehe k6rval. Niisiis libistasin end temast mooda ja istusin akna all asuvale istekohale. Vanamees 2rkas yles ja hakkas minuga jutustama. Kust sa p2rit oled, sa oled kena tydruk jne jne. Jutt, mida nad siin alati sinuga r22givad. Siis vajus ta uuesti magama. Yhel hetkel aga t6stis oma k2e minu p6lve peale. T6stsin selle koha sihikindlalt sealt 2ra, vaikselt liibus ta aga ikka mulle l2hemale. N6nda ma siis olin seal nurka surutud nilbe, ilmselt ka purjus vanamehe ja akna vahel. L6puks aga j6udsime 6nneks ikka Coitasse. Jan pidi mulle vastu tulema, aga ta ei olnud veel kohale j6udnud. Niisiis nilbe vanamees j2i minuga juttu puhuma. Kysis, et keda ma ootan ja kas ma ei tahaks temaga koos tema juurde minna. Ta v6iks mind oma poegadele tutvustada ja..ja yldse oleks jube tore. Ma keeldusin mitu korda viisakalt aga ta k2is ikka muudkui peale. See oli peaaegu koomiline. Tihtipeale leidub siin mehi, kes sulle "Hola Gyerita" h6ikavad v6i vilistavad, aga ei juhtu v2ga tihti, et nad nii j2rjekindlad on. L6puks aga 6nneks siiski saabus Jan ja ma p22sesin oma 60-aastase v6rgutaja kyysist.

Jani projekti nimi on "Hogar Infantil". "Laste varjupaik".
See asub otse yhe k6rge-k6rge m2e jalamil, miljoni dollari vaatega kohas, veidikene Coitast v2ljas, kuid k6ndimistee kaugusel. Juba kohe algusest peale m6istsin, kui v2ga tal vedanud on. Koht oli superilus, lapsi oli kyll jube palju(ligikaudu 80) aga nad k6ik olid r66msameelsed ja s6bralikud. Alguses muidugi saatsid mind tuhat uudistavat ja kahtlustavat pilku, aga kui olin nendega veidi l2hemalt tutvust teinud, leidsid nad 6nneks, et ma olen t2itsa "chido chava". Oobisin ma yhes toas ameeriklasest vabatahtliku Michellega.
J2rgmisel hommikul 2rkasin juba varakult, t2hendab k6ik 2rkasid varakult, sest neile oli see yks tavaline kooli/toop2ev. S6ime kella 7.30 paiku hommikust ja l2ksime siis Janiga jalutama. P2evavalguses n2gi kogu koht muidugi veel maalilisem v2lja. K6rge m2eahelik, majakesed, kus lapsed elavad, karjamaad ymberringi, lehmad neil ammumas. Ronisime veidi k6rgemale m2e otsa, kust avanes eriti ilus vaade. Istusime ja lihtsalt olime. Nautisime hetke.
Kell 10 oli Janil inglise keele tund, niisiis ma l2ksin seda vaatama. Huvitav on n2ha, kuidas teised oma inka tunde annavad, sest minagi ju selle ametiala esindaja praegu.
Hiljem k2isin ka Fery tundi vaatamas(Fery tootab jah ka samas projektis). Kui Janil on k6ik rohkem plaanip2rane, siis Fery on suur improviseerija. Ta ei teadnud tunni alguses yldse millest ta r22kima hakkab ja tund l6ppes hoopis sellega, et m2ngisime s6na 2raarvamism2ngu lihtsalt hispaania keeles ja r22kisime maailmast. Aga vahel on n6nda ka tore. Igatahes oli m6nus nende tundides olla. Vaatasin ka kuidas nad oma pastorelaks harjutasid.

6htul n2itasin lastele oma kaarditrikke ja m2ngisin Jani ning yhe v2ikese mehhiklasega korvpalli. 6petasin nad "Seitset" m2ngima. Kolm m2ngu neljast ma v6itsin! Hahaa, mu korvpalli m2ngimise anne on avaldumas. Enne magamaminekut l2ksime istusime Janiga veidi aega veel yleval, arvuti taga, vaatasime pilte ja videosid yksteise kodudest, s6pradest, perekondadest. Neljap2eva hommikul toimus Coitas suur paraad. K6ik koolid olid ette valmistanud tantsukavad, mida siis publikule esitati. See oli v2ga palav p2ev, p6letasin oma n2ogi 2ra. Peaaegu k6ik "Hogar Infantil"is elavad lapsed k2ivad ka Coitas koolis, niisiis olid nemadki seal tantsimas. Peale paraadi l6ppu j2tsin lastega n2gemiseni ja Jani ning Feryga peatse(homse) j2llej2gemiseni ning istusin bussi peale. 6htul k2isime Tuxtlakatega klubis.

T2na. Ma 2rkasin kell 9. L2ksime Marthaga Canyon Sumiderot vaatama. Ja ma ytlen ausalt, see on siiamaani k6ige maalilisem ja kaunim paik, mida oma Mehhikos viibimise aja jooksul n2inud olen. Istusime Chiapa de Corzos pisikese turistipaadi peale, mis meid siis kanjonit l2hemalt vaatama viis. Keset kanjonit voolab j6gi. Selle seinad aga ulatuvad kohati enam kui 1000 meetri k6rgusele. Vaatepilt mis avaneb on lihtsalt vapustav. Lisaks n2gin ma esimest korda elus krokodilli looduslikus keskkonnas, 6igemini kohe mitut. Kui 6igesti m2letan siis viite. Nood lesisid laisalt kaldal, liigutamata. Meid aga s6idutati neile p2ris l2hedale, niisiis saime neid uurida ja pildistada. Iguaani n2gin puu otsas. Ja siis neid suure nokaga linde. Yldse leidus seal igasugu erinevaid uhkeid linde. N6nda siis s6itsime seal kanjoni vahel kaks ja pool tundi paadiga ringi. J2in selle hommikupoolikuga v2ga-v2ga rahule.

Praegu aga olen ma Tuxtlas, oobin Rafa juures, ilmselt kuni pyhap2evani. Siis s6idan korraks Palenquesse, et Agua Azuli ja Misol-Had n2ha ning sealt edasi Tulumi. Tulumist Cancuni ja siis Queretarosse lennukiga tagasi. Aeg l2heb nii ruttu, mul on j22nud vaid 9 p2eva ringi seigelda, niisiis pean kiirustama, et k6ik 2ra n2ha, mida n2ha tahan.
Aga nyyd l2hen. Varsti tulevad Jan ja Fery Tuxtlasse ja siis saame teistega ka kokku. Ei tea veel, mis t2na 6htul teeme, aga ehk l2heme Marimba parki istuma. See on yks ilus ja suur park, mitmete kohvikute ja marimba muusikaga. Ja siis homme muuseumi. Ja ylehomme pean oma Chiapase s6pradega j2llen2gemiseni j2tma ja siis j2tkan juba seiklemist yksinda.

Igatahes, tervitusi Eestimaale! Kuulsin, et teil tuli lumi maha! Lund ma igatsen ikka veidi kyll. Veider tunne, et juba varsti detsember k2es, aga ma k2in lyhikeste pykste v2el ringi ja topin p2ikesekreemi n2kku, samal ajal kui keskv2ljakutel kuuski yles pannakse.

Besos,
Maaja

T2na hommikul 2ratas mu telefon mind j2llegi kell 6. Kell 7 oli tund tehases. P2rast s6itsin koos Cesariga bussiga koju. Jah, raske on nende tehasepoistega, sest nad pidevalt kutsuvad mind v2lja, aga mul on niigi v2he aega ja selle tahaks oma s6pradega, mitte nendega veeta.

Kell 12 ruttasin j2llegi p2evakeskusesse ja veetsin kolm tundi lastega.

Jagasime pastoraali tekstid laiali ja rollid 2ra. Loodan t6esti, et k6ik ilusti oma tektsid nyyd siis ikka p2he ka saavad, sest teksti on p2ris palju, nende jaoks v2hemalt on seda palju.



Kui eile olid t6esti yhed eba6nnestunud tunnid, alustades sellega, et keegi mind ei kuulanud ja l6petades sellega, et mu pusa 2ra peideti, siis t2na oli juba palju parem p2ev. Nende tujud on muutlikud nagu ilm. Vivianne ja Alejandra, kaks tydrukut minu eriklassist olid eile t2iesti v6imatud. Lollitasid, kiusasid, l6id yksteist ja jooksid klassist v2lja(ning tagasi ei tulnudki). T2na aga v6is neid t6elisteks ingliteks pidada, nad kuulasid korralikult, tegid k6ike kaasa ja 6ppisid teksti. Ma armastan neid p2evi kui nad sellised on. Selleks aga, et nende huvi s2ilitada, l2heb mul t6esti kogu oma energiat tarvis ja seet6ttu olen alati nii l2bi kui sealt tagasi tulen. Samas aga tulin t2na ma t6esti heas tujus sealt tagasi. Nii hea meel oli, et tunnid l2ksid ilusasti. Tekstid said jaotatud ja rollid ka. Isegi harjutada saime juba veidi. Mul on usku, et saame detsembriks ikka yhe korraliku j6uluetendusega hakkama. Vaatasin juba v2lja ka, et kus seda teha saaksime. V2ljas turnimispuude vahel!



Vivianne, Alejandra ja Katalina panin siis ingleid m2ngima. Raske muidugi on, kuna nad lugeda eriti ei oska. Katalina n2iteks on 14 aastane aga veerib t2hti nagu minu 6-aastane 6de. Sellegipoolest ma kirjutasin nende teksti neile trykit2htedes v2lja ja jagasin k2tte. Seda ei ole palju, niisiis loodan, et nad saavad selle ikka ilusasti p2he, sest n2ha on, et nad tegelikult tahavad kaasa teha. Nad on v2ga toredad tydrukud, lihtsalt veidi rasketes oludes kasvanud, seet6ttu yritan m6ista kui nad vahel v2ga ootamatult v6i siis lihtsalt halvasti k2ituvad. Samamoodi on poistega. Nende t2helepanu on muidugi veel raskem v6ita, paar korda on aga ikka juba 6nnestunud. T2nagi suutsin yheks hetkeks k6ik yhte ja sama m2ngu korralikult koos m2ngima panna! Olin enda yle nii uhke:p



Reedel l2hen siis viisat tegema. Praegu olen ametlikult ikka veel turist. Reedel aga saab minust loodetavasti ametlik ja mitteimmigrandist vabatahtlik. T2na tegin oma passist koopia. Kujutate ette, nad tahavd igast lehest eraldi koopiat. Niisiis tuli see lehepatakas peaaegu 30 lehekyljeline.



M6ndasid asju on lihtsalt v6imatu leida. Kui k6ikv6imalikku sooki, jooki, saapapuhastusteenust, riideid ja aknapesu pakutakse sulle igal t2navanurgal, siis mingil arusaamatul p6hjusel on m6ningaid asju t2iesti v6imatu leida. Otsisin endale ujumisriideid. Ja see oli v6imatu missioon! K2isin l2bi k6ik poed vanalinnas ja mitte yhestki ei leidnud. K6ik ytlesid, et praegu ei ole hooaega ja seet6ttu ei ole. Siis l2ksin turule, sealtki ei leidnud midagi, K6ik vaid suunasid mind edasi kuhugi mujale. Aga seal "mujal" ei olnud ka kunagi mitte midagi. Niisiis, olingi kaks p2eva ujumisriiete otsingutel, ilma yhtegi paari ujumisriideid n2gemata. T2na s6itsin bussiga yhte suuremasse poodi, kus siis l6puks n2gin esimest paari t6elisi rannariideid. Neid olid seal kokku 10ne ringis. Aga nood maksid ligikaudu 700-800 krooni(ma ei saa aru kyll miks, sest midagi erilist nende juures ei olnud), niisiis j2idki mul nad l6puks ostmata. Selle asemel ostsin kilo banaane, nelja krooni eest! Nyyd pean aga lihtsalt oma vanad ujukad veidi kasutusk6lblikumaks muutma, sest nad ikka n2evad v2ga vanad ja r2baldunud v2lja. 6mblen uued paelad vms. Sest , ulalala, m2letate ma l2hen ju Cancuni!

Et lastel oleks lapsep6lv..

Ja j2llegi on moodunud juba terve n2dal sellest kui siia viimati midagi kirjutasin. Ajal on tiivad.

N6nda siis oli eelmine n2dal yks k6ige toorohkemaid n2dalaid mu siinoleku aja jooksul. Aga eks ma pean ilmselt 2ra harjuma, sest p2evakeskuse too muudab mu p2evaplaani ikka k6vasti tihedamaks.
Kuigi see moodustab ametlikult vaid 3,5 tundi p2evast, siis on ta t2pselt keset p2eva, ja sinna minek v6tab aega, tagasitulek samuti ja l6puks tuleb igaks korraks tunnid ka ette valmistada. Niisiis olengi end j2rsku avastanud igap2evase kiire too keskelt. Kui varem l2ksin p2eval parki istuma, et raamatut lugeda ja kuidagi aega mooda saata, siis need p2evad on nyyd l2bi. Hahaa.

Aga v6imatu on neid lapsi mitte kalliks pidama hakata. Tean, et nendega tegelemine on vaevan6udev ja eriti algul pean ma k6vasti pingutama, aga kui olen ykskord nende usalduse ja austuse v6itnud, on r66mu ja uhkustunne seda suurem.
Nii armas on n2ha, kuidas iga kord minu saabudes v2hemalt 20 hoovis m2ngivat mudilast minu juurde jookseb, et mind tervitada,"Hola maestra, hola maestra!" h6igates. (Tere 6petaja, tere 6petaja!") Siis nad hyppavad mu otsa ja rippuvad mu kyljes, yritades iga hinna eest t2helepanu v6ita. Igayhel on midagi ytlemist v6i midagi vaja teatada. Samas aga tunnis on nende t2helepanu v6itmiseks vaja tuhat imevigurit teha, sest nad on kohutavalt pysimatud ja vahel mul ei 6nnestu ka pea peal seistes seda saavutada. Eks ma olengi siin laiemale yldsusele "maestra" nime all tuntud. Isegi mu oma organisatsioonis kutsuvad enamik neist mind siiamaani pidevalt 6petajaks. Vahel teeb see mulle ikka p2ris nalja. Aga mis seal ikka, eks ta on ju tegelikult t6si ka! :p

Raske on muidugi 70-ent last yheselt iseloomustada. Nad on siiski k6ik v2ga erinevad ja ma ei tunne neid ka veel nii h2sti. Olen ikkagi vaid yhe n2dala seal tootanud! V6in vaid neid oma esmamuljete p6hjal kirjeldada.

Kui m6ned neist tunduvad nagu tavalised lapsed, kes m2ngivad, naeravad, vahepeal jonnivad ja siis m2ngivad edasi, siis osade puhul on ikka selgelt n2ha, et nad tulevad perekondadest, kus neid keegi eriti ei kasvata ja kus juba v2ikesest peale antakse lastele halba eeskuju.

N2iteks sain eelmisel n2dalal v2ikeselt 7-aastaselt poisij6mpsikalt jalaga. Kaks korda. Ja see ei ole sugugi ebatavaline, ma olen korduvalt ja korduvalt juba n2inud, kuidas nad yksteist loovad.Olgu nad yksk6ik, mis vanuses. Tydrukud poisse ja poisid tydrukuid. Siis on paljudel kombeks ikka keskmist s6rme n2idata ja ropendada. J2llegi juba p2ris pisikesed oskavad ka k6ige ropemaid s6nu v2lja kuulutada. K6ige rohkem on aru saada, et rasketest perekondadest tulevad need, kes mul erigrupis on. Nood, kellega on mul iga p2ev tund. Neid on kokku ainult 6-7 tykki, aga oleneb p2evast on tavaliselt kohal vaid kusagil 4.
Tunnid toimuvad meil yhes pisikeses klassiruumis. Esimesel kahel korral ei kuulanud nad mind ikka kohe yldse. Jooksid klassist pidevalt v2lja ja hyppasid isegi aknast v2lja. Siis tulid tagasi, karjusid yle minu ja peksid yksteist pabertorudega. Siis l6id yksteist niisama. Siis tegid erinevaid roppe v6i seksistlikke liigutusi. Jah, neid teevad nad ka t6esti tihti, hirmutavalt tihti. Ja mitte ainult poisid. Tydrukud ka. Missiis, et ta on 10-aastane ja n2eb v2lja nagu v2ike ingel, aga siis j2rsku hakkab ta oma keskkohta seksistlikult keerutama ja kisub oma s2rki yles, et teistele ennast paljastada. Jah, ei j22 midagi muud yle kui j2reldada, et midagi on perekonnas ikka v2ga valesti.

Aga sellegipoolest tunnen, et vaikselt hakkavad nad mind juba omaks v6tma ja kuulama! V6tsin kahel viimasel korral oma kaamera tundi kaasa, see neile v2ga meeldis. Pildistada meeldis. Ja videot teha. Ja poosetada ka meeldis. Niisiis tegin nendega kompromissi, et igayks, kes enne kaamera ees ise n2itles, ehk koos minuga harjutusi kaasa tegi, sai siis p2rast fotoka enda k2tte ka v6tta. N6nda sain nad l6puks harjutusi kaasa tegema. V2hemalt osaliselt.
Tahan neile pastorelas ka s6nalise osa anda, niisiis t2na suutsim isegi paar lauset teksti p2he saada. Palju juttu ma neile aga anda ei saa, sest kuigi nad on enamjaolt 10-aastased, siis ei oska nad lugeda. V6i siis loevad v2ga kehvasti. Niisiis peame lihtsalt teksti tundides p2he 6ppima.
Aga ma usun nendesse, nad saavad sellega kindlasti l6puks hakkama, sest n2ha on, et neil tegelikult tahtmist 6ppida ja teha on, lihtsalt nende kaitsehoiak ei luba seda alati v2lja n2idata.

T2na oli mul yks tund ka p2ris v2ikestega. 3-4 aastastega. Nad on nii nupsikud! Ma t6lkisin "Kes aias, kes aias.." hispaania keelde ja siis 6petasin neid seda laulma/tanstima. Yllatuslikult tegid nad isegi p2ris t2helepanelikult ja tegid korralikult kaasa, kuigi oleks v6inud arvata, et neid on just k6ige raskem koos hoida. Samas aga tahtsid nad k6ik, et ma neid t6staksin ja keerutaksin ja hypitaksin. N6nda olin tunni l6puks ikka p2ris l2bi ja hiljem oli ju veel tund mu v2ikeste s6pradega eriklassist. Kui viimaks koju j6udsin lohistasin jalgu j2rgi. Olin hommikul ka juba kell 6 t6usnud, sest kell 7 oli inglise keele tund tehases.

N6nda siis aga kell 4 p2eval oli Josega inglise keel, otsustasin temaga m6ningaid tekste lugeda. Leidsin hiljuti yhe v2ga hea 6piku koos huvitavate aga samas ka keeleliselt harivate tekstidega. Jose siis luges, mina parandasin kohati. Ta t6lkis ja ma aitasin. Siis luges ta j2llegi, mul vajus yks silm kinni. Rutuga sundisin end seda j2lle avama. Siis Jose t6lkis, mul aga vajus teine silm kinni ja esimene j2rgnes sellele ka. J2in keset tundi magama!
M6ne hetke p2rast 2rkasin aga siiski 6nneks yles. N2gin, kuidas Jose mulle otsa vaatab ja muigab. Mind ennast ajas ka p2ris muigama. H2bi oli nagu ka veidi. Rohkem aga siiski naljakas. Kujutasin ette, mis ma ise teeksin, kui keset aktiivset t6lkimistood Turruga, Turru j2rsku magama j22ks. P2rast 1 tundi Josega, ootas siiski 3 tykki teistega veel ees. Aga sain nendega enda yllatuseks ilma yhegi enama unepausita hakkama.
Aga nagu L2tita, ei saa ma l2bi netita! N6nda siis olen nyyd veel siin. Aga l2hen kohe magama ka, uus p2ev ootab ees.

Ootan aga v2ga n2dalavahetust. Siis s6idan kaheks n2dalaks reisima!Chiapasesse ja p2rast Cancuni. T6otab tulla p6nev ja seiklusterohke!
Sellel n2dalavahetusel k2isime jalgpalli vaatamas, suurel-suurel staadiumil. Koos Erika ja tema s6bra Rauliga. Queretaro meeskonna v2rvideks olid sinine, must ja valge! Nagu oleks eestlaste keskele sattunud. Kahjuks aga meie meeskond kaotas- no pole hullu. Mul oli ikka kodune tunne, sest eestlased ka ju ikka tavaliselt kaotavad. Kui v2ljusime, siis sattusime just selle ukse juurde, kust pallurid ise v2lja tulid. Erika tahtis f2nnipilte. Ma ei ole kunagi neid paluma l2inud. Aga seekord m6ltesin, et mis seal ikka, l2heme teeme siis 2ra. Kahe kena jalgpalluripoisiga tegime pilti. Erika oli taevas, minule tegi nalja, et ta nii 6nnelik oli. Kokkuv6ttes oli aga p2ris l6bus!

Aga hea kyll, on viimne aeg magama minna. Jepikajee!! L6puks ometi! Buenas noches, cuidence, besos,
Maaja

Los dias de los Muertos (Surnute Päevad)..

..on üks huvitav püha, mida Mehhikos tähistada armastatakse ja mida on siin juba v2ga pikka aega ka tehtud. See kestab kaks päeva, 1.novembrist- 2.novembrini. Neil päevadel mälestatakse kaotatud lähedasi. Pannakse nende auks püsti ajutised altarid, koos erinevate meenete ja toidu ning joogiga. Atarile pannakse asju, mis surnule meeldisid. Niisiis kui surnu armastas Coca-Colat juua, siis võid alatrilt ka Coca pudeli leida. Indiaanlased veedavad terve 1.novembri öö surnuaial. See on nende traditsioon. Nad söövad ja joovad ja palvetavad oma lähedaste haual ja seejärel magavad seal kuni hommikuni. Ka mul õnnestus seda näha.
Lisaks vanadele traditsioonidele on üritusel muidugi ka kommertslik pool. Igalpool müüakse surnupealuu kujulisi kujukesi, maiustusi ja muid esemeid. Veidi on kogu see püha muidugi kokku sulanud ka Ameerika Halloweeniga, niisiis ei puudu ka kõrvitsapead ja õudust äratavad maskid. Mehhiko Surnute Püha ei ole ikkagi päris sama, mis meie hingedepäev, kuigi see jääb samasse aega ja ehk tagamõte on ama. Mälestada surnuid. Kui aga Eestis tehakse seda vaikselt, küünalt hauale pannes, siis siin peetakse seda pidustustega, paraadide, muusika, kaunistuste ja lihtsalt pidutsemisega. Mehhiklastele meeldib uskuda, et sel päeval tulevad nende lähedased üheks päevaks maale tagasi ja nad tahavad seda koos nendega tähistada. Kuna peaaegu kõik mehhiklased on katoliiklased, siis neile meeldib uskuda, et surm ei ole midagi halba, vaid pigem pääsemine paremasse paika. Mis muidugi ei tähenda, et lähedaste surm mehhiklasi ei kurvastaks, muidugi kurvastab, aga usk ehk annab neile uut lootust ja jõudu. Niisiis, Surnute Pühal nad pidutsevad.

Meie läksime seda pidustust tähistama Patzcuarosse, mis vähemalt Lonelyplaneti väitel on üks parimaid kohti, kus sedapüha tähistada. Jah, tõsi on, et paljudel turistidel/matkajatel on vist Lonelyplanet varutud, sest linn oli tõesti tohutult rahvast ja eelkõige välismaalastest rahvast täis. Sellegipoolest oli koht väga kena. Linn ise ei ole suur, seal elab vaid ligikaudu 50 000 inimest. Huvitav on ka, et see asub enam kui 2100 m kõrgusel merepinnast. Päevasel ajal oli seal siiski väga soe, vaid õhtul läks päris jahedaks.
Esimesel päeval kolasime niisama ringi, käisime söömas ja turul. See on lihtsalt uskumatu kui odav siin käsitöö on. Jah, sest seda teevad enamasti vaesed inimesed, kelledele on oluline, et nad midagigi teeniksid, seetõttu langetatakse hinnad nii madalale, sest konkurentsi on palju.
Niisiis sain ma endale käsitööna tehtud maski 30 krooni eest ja sama hinnaga savist ja klaasist tehtud vaasi.

Patzcuaro asub järve lähedal. Järve keskel on mitu saart. Üks neist kannab Janitzio nime ja on neistehk kõige kuulsam. Dia de Muertose ajal, on see muidugi eriti ülerahvastatud. Meie aga muidugi läksime ja andsime oma kohalolekuga oma panuse ka. Selle pisikese saarekese kohta oli seal tõesti palju rahvast. Saar ise oli üleni betoneeritud tänavakestega, niisiis mitte just looduslik vaatepilt. Aga ilus oli seal sellegipoolest. Käisime surnuaial, kus (ülerahvastatud) vahekäikude kõrval haudadel võis näha indiaanlasi palvetamas või magamas. Siis tantsisime natuke kohalikul korvpalli väljakul trummimuusika saatel ja tulime sealt tulema. Sest korvpalli väljak oli tõesti ainus koht sel saarel, kus sa said oma käsi välja sirutada. Mujal polnud sellekski ruumi.
Tagasi mandril. Kuulsime kelleltki, et ühes lähedalasuvas linnakeses toimub püramiidide juures reiv(suure välidisko moodi üritus). Võtsime takso ja läksime kohale. Kuna meid oli 6, siis sõitsime pidevalt seitsmekesi(koos taksojuhiga) autos. Oli huvitav.
Diskot ega imskit aga Tzintzuntzanis ei olnudki. Jalutasime veidi püramiidide vahel aga kuna oli nii tohutult külm ja kell juba palju(nelja paiku hommikul), siis suundusime tagasi hotelli magama.

Järgmisel päeval lebotasime terve päeva. Kõik olid eilsest väsinud. Hommikul küll käisin koos Andreaga jumalateenistusel kaasas. Andrea(kes on sama vana kui mina, 19) käib iga pühapäev kirikus. Eriti oluline on see muidugi aga pühade ajal. Ja selliseid noori on siin palju. Huvitav oli jälgida kuidas siinne jumalateenistus välja näeb. Ebatavaline oli minu jaoks, et koorile mängis oreli asemel taustaks muusikat kitarriga. Ja kirikuõpetaja oli Toomas Hendrik Ilvese näoga.
Peale lõunat sõitsime uuesti järve äärde, vaatasime päikeseloojangut ja tegime corpsingu pilte. See oli ehk mu lemmik paik kogu selle reisi jooksul. Seal järve ääres, kui päike loojus, kalurid olid järvel, taustal mängis Mehhikole tüüpiline muusika ja meie tegime corpsingu pilte.
Õhtul aga jäin ma palavikku, niisiis eriti ei tahtnud välja minna. Kuna oli päis külm, siis otsustasimegi tuppa jääda. Istusime sees ja mängisime "tõde ja tegu".

Niisiis võtame kokku. Oli tore reis. Mulle igaljuhul meeldis.



Nüüd aga veidi mu eelmisest nädalavahetusest, millest mul samuti kirjutamata jäi. Kohtusin ühe poisiga. Christian on tema nimi. Ta elab siinsamas Queretaros. Leidsin ta üles couchsurfing.com lehekülje kaudu. Tuli välja, et ta käis sel suvel Eestis, niisiis tahtsin temaga kokku saada. Ja saingi. Veetsin tõesti toreda laupäeva õhtu Eesti kohta vestleldes. Nii tore oli kohata kedagi, kes on Eestit näinud, kes tundis piltidelt ära Oleviste kiriku ja Viru värava. Tundsin, et olen justkui kodule lähemal.


Ja lõpuks siis ka mu uuest tööst. Eelmisel nädalal käisin endale lisatööd otsimas. Kuna mul siin on tõesti palju vaba aega, siis otsustasin, et tahan ennast veel rakendada. Ja teha midagi laste heaks. Tänavalaste heaks. Ja teha midagi seoses näitlemisega. Teha ehk näiteringi.
Ja näe, leidsingi sobiva koha. "Centro del dia" (Päevakeskus) on valitsuse poolt ülal peetud organisatsioon, kust võib leida lapsi vanuses 3-17, kes on varem töötanud tänavatel(enamasti erinevaid nipet-näpet asju müües), et oma perekondadele lisaraha teenida. Nüüd on nad aga siia toodud, et nad ei veedaks terveid oma päevi tänavatel. Siin saavad nad koolis käia või siis väiksemad lihtsalt mängida, samuti süüa, pesta ja arstiabi, sellegipoolest õhtuti lähevad nad kõik oma koju ja enne koju minekut ehk töötavad ka tänaval, aga vähemalt ei jää nad hariduseta ja saavad iga päev korralikult kõhu täis. Seal on praegu ligi 200 last. Näiteringi hakkan mina tegema ligikaudu 70nega neist. Aga neljal päeval nädalas ja 4 tundi päevas, niisiis nad on jaotatud umbes 15 liikmelistesse gruppidesse ja ma ei pea korraga ohjeldama neid kõiki.

Niisiis täna andsin seal oma esimesed kaks tundi. Ja ma pean ausalt tunnistama, et mul tuleb ennast kõvasti ületama hakata, kui soovin neile midagi õpetatud saada. Väga raske oli nende tähelepanu köita a neid ennast kuulama panna. Kui väikestega (6-8) oli veel kuidagi võialik midagi teha, kuigi nemadki jooksid koguaeg laiali, siis vanematega(8-11), oli see täiesti võimatu. Ma arvan, et selle ajaga ei teinudki me vist korralikult ühtegi harjutust. Nemad on ka erigrupp, kes on raskema käitumisega, mis muudab olukorra minu jaoks veel rohkem proovile panevamaks. Nendega aga hakkab mul tund olema iga päev(st kõik neli päeva nädalas kui seal käin). Ma väga loodan, et suudan välja mõelda, kuidas neid ohjeldada! Mul tuli meelde nii palju seiku oma põhikooli ajast, kui keegi õpetajat ei kuulanud, mina kaasaarvatud ja nüüd ma tõesti mõistan kui raske ja proovilepanev võis neil seal klassi ees olla.

Mul aga paluti, et ma aitaksin lavastada või siis õigemini lavastaksin valmis jõuludeks ühe pastorela. Pastorela kujutab endast piibliteemalist lühinäidendit ja nende esitamine on Mehhikos vägagi levinud. Euroopas teame pastoraali, mis on maaelu ülistav karjaselaul, niisiis palun mitte sellega segamini ajada. Siinne pastorela on näidend, mis kujutab endast enamasti karjaste teekonda Petlemma, et vastsündinud Jeesuse-beebile kingitusi viia. Neid aga takistavad deemonid ja kuradid. Lõpuks nad siiski ikkagi leiavad oma tee Jeesus-lapseni.

Seda sama paluti minult lavastada ka Puentes(minu organisatsioonis), niisiis tuleb mul nüüd jõuludeks kahe pastoraaliga hakkama saada. Arvestades, et ma ei ole elusees ühtegi patoraali ise näinud, siis on see igaljuhul väljakutse. Aga üritan endast parima anda. Ahjaa, ja nüüd hakkasime lisaks ka Puentes regulaarselt teatritundi tegema, kaks korda nädalas. Niisiis, kui enne oli mul nii palju vaba aega, et ei osanud sellega midagi peale hakata, siis nüüd vaata, et leiaks aega, et oma asjadega ühele poole saada. Aga ma ei kurda. Ise ma valisin selle tee vabatahtlikult, niisiis käin selle ka korralikult lõpuni.