L2ksin reisile. Alustasin eelmisel reedel sellega, et s6itsin 17 tundi bussis. Kolm tundi Mexico Citysse ja sealt 14 tundi Palenquesse, mis asub Chiapases.
S6it oli ikka t6esti pikk, aga yleelatav, j2llegi t2nu nendele mugavatele pikamaa bussidele.
Sain endale bussis s6bra ka, Eleazar on tema nimi, ta on Veracruzist p2rit aga 6pib Mexico Citys.
Sain tema peal oma kaarditrikke harjutada. Sellest on saanud nyyd mu uus hobi. Ja ma ei taha kyll kelkida, aga mul on edu! Inimeste silmad l2hevad h2mmastusest suureks ja suud vajuvad lahti, n2hes kuidas ma j2llegi nende kaardi l2bi imenippide 2ra arvan. See on nii l6bus. Kui minust ei saa n2itleja, siis saab minust ehk mustkunstnik.

Palenques pidin veel ligikaudu kolm tundi ootama, enne kui teised Tuxtlast kohale j6udsid. L6puks oli kamp koos. Martha buss j6udis ka veel ning olidki k6ik olemas. Mina, Martha, Rafa, Jan, Fery, Martin, Yu, Ari, Mari ja Cinthya.
Niisiis v2ike lyhitutvustus. Jan, Fery, Martin, Yu, Ari ja Mari on samuti vabatahtlikud.
Martha tootab Siijuve(meie vastuv6ttev organisatsioon) kontoris.
Rafa ja Cinthya on Chiapase koordinaatorid. Need, kes aitavad vabatahtlikke, kes tootavad Chiapases.

Palenques oli tohutult niiske 6hk. Tundsin seda esimese asjana kui bussist v2ljusin. Ymberringi laius troopika, troopilised puud, p66sad, lilled, linnud, loomad. Palenque ise on pisike linn ja mitte just millegi poolest eriti kuulus, t2htsad on aga linna l2histel asuvad pyramiidid ja lyhikese s6idu kaugusel asuvad Misol-Ha ning Agua Azul. Meie oobimiskoht asus s6na otseses m6ttes keset dzunglit, oobisime pisikestes majakestes. Pisikesed teerajad viisid majade juurde, paljudel majakestel olid palmipuulehtedest katused. Tuba ise kyll ei olnud midagi erilist, pigem veidi vana ja v2sinud ilmsega, aga see-eest ymbrus varjutas selle oma ilusse. Vannitoa aknast avanes vaade k6rgetele puudele, lopsakate lehtede ja v22tidega. Lyhikese jalutusk2igu kaugusel, majutuskoha alal, asus kohvik. Samuti loodusesse mattunud ja samas ylim6nus koht.

Juba lyhikese ajaga olid k6ik riided seljas m2rjad, sest 6huniiskus oli n6nda suur. Aga sellest ei olnud hullu, sest v2ljas oli soe. Peale asjade 2ra panemist, s6ime kohvikus hommikust ja l2ksime siis pyramiide vaatama. Need asusid vaid 10 minuti s6idu kaugusel meie oobimiskohast.
Nood olid muidugi ylivinged- k6rged, majesteetlikud, aastasadu vanad, mattunud sygavale vihmametsade keskele. Tegime palju pilte, varsti luban, et panen need ka yles, aga pean k6igepealt pildid fotokast arvutisse laadima.
Olime t2htsamatele pyramiididele ringi peale teinud, kui j2rsku kerkis tugev tuul, taevas l2ks hetkega pilve ja hakkas sadama tugevat troopilist vihma. Jooksime nii kuis jaksasime kuid l2bim2rjaks saime ikkagi. N6nda l2bim2rgadena siis saabusime tagasi oma majakestesse. Puhkasime veidi ja l2ksime siis 6htul j2llegi kohvikusse. Kuna elekter oli 2ra, siis olid k6ikidel laudadel kyynlad, k6ik n2gi v2ga hubane ja m6nus v2lja. Peagi astusid lavale esinejad, mis andis meile v6imaluse tantsida gumbia, salsa ning hoogsa trummimuusika saatel.
Oeh, te oleks pidanud neid trummipoisse n2gema. Paljaste ylekehadega, kyynlavalgel, sokolaadipruunid ja k6igest j6ust trumme tagumas. MMM. Muud ma ei ytle. Hiljem n2itan aga pilti ka! Veel tehti tuleshowd. Yks naine keerutas p6levaid t6rvikuid enda ymber nii osavalt ja kiiresti, et see pani k6iki imestuma, h2mmastama ja lummas meid t2ielikult. Mind v2hemalt kyll. Igatahes oli supertore 6htu. Muy chido! Nagu Mehhikos oeldaks selle peale.

Oosel aga hakkas vihma sadama ja vihma sadas ka hommikul kui 2rkasime. Ja n6nda t6otas j2tkata ka terve p2eva. N6nda siis v6eti yhiselt vastu otsus, et Agua Azul ja Misol-Ha j22vad seekord 2ra, sest sellise ilmaga ei saaks neid 6igesti nautida. Olin kyll kurb, kuid mind troostis m6te, et kui ma nyyd Cancuni l2hen, siis saan v6ta bussi k6igepealt Palenquesse ja need ikkagi 2ra n2ha, sest Palenque j22b Tuxtlast Cancuni minnes teepeale. Terve pyhap2eva s6itsime bussiga, v2ljas muudkui sadas ja sadas. 6htuks j6udsime Tuxtlasse. Isegi siin oli yllatavalt jahe, sest tavaliselt peaks siin alati v2ga palav olema. L2ksime Rafa juurde, kus enamik meist sel korral ka oobis. Kuna me polnud terve p2eva mitte midagi teinud, siis otsustasime, et see tuleb tasa teha, niisiis korraldasime suure peo. Magama l2ksime alles kella 6 paiku hommikul.

Esmasp2eval k2isin ma San Christobalis. Martha, Rafa ja Ariga. San Christobal asub yle 2000 m k6rgusel merepinnast, samas kui Tuxtla j22b vaid 500 meetri kanti. Samas on sinna Tuxtlast vaid poole tunni bussis6idu tee. (See aga l2heb j2rsult m2kke). San Christobalis oli v2ga kylm. Seal on alati v2ga kylm, sest see asub nii k6rgel. Aga mulle seal v2ga meeldis. See oli esimene paik, kus n2gin Mehhikos sygist. Jah, ehtsat sygist. Lehed olid v2rvilised ja osad langenud. V2ljas oli jahe. Ehtne sygis. Linn ise on v2ike, aga v2ga popp turistide seas. Jah, peat2naval v6ibki rohkem turiste kui kohalikke kohata. K2isime kohalikul turul, kust v6is leida suurep2rast indiaanlaste k2sitood. Ahjaa, ja turul n2gin kahte soomlast. Miski asi maksis kymme peesot, niisiis, kuulsin neid "kymme" lausumas. Nonii, kohe oli k6rv kikkis ja sellele j2rgnes terve soomekeelne s6nadevaling, niisiis v6isin olla veendunud, et tegu on t6esti meie naabritega. Missiis, et nad olid v6hiv66rad ja isegi mitte eestlased, aga ikkagi kodule l2hedalt p2rit, seet6ttu oli nii hea neid n2ha. R22kisime veidi juttu ja l2ksime siis igayks oma teed. Aga hea tunne j2i sisse.
Siis k2isime kohvikus istumas(sest v2ljas kiskus juba t6esti v2ga kylmaks). Istusime ja asjasime juttu. Mitu tundi kohe. L6puks aga oli aeg tagasi poorduda. Tuxtlasse j6udes olin nii v2sinud, et j2in kohe magama. Ma olen siin yldse kuidagi kummaliselt tihti v2sinud. Iga p2ev pean l6unauinakuid tegema. Siin on siiski teine kliima, ja enamasti p2eval v2ga palav, ehk siis seet6ttu. Yldiselt v6ib Mehiko kliimat iseloomustada s6naga- etteaimamatu. Sest t2pselt nagu San Christobalis v6id sa kylmast l6diseda, siis j2rgmine hommik Tuxtlas(maini veel kord-poole tunni tee kaugusel. Nagu Tallinn-Keila) v6id sa p2ikeserabanduse saada.

Teisip2ev. Hommikul k2isin Mari ja tema s6branna Liziga soomas ja linnapeal. Nad on m6lemad belglased ja siin vabatahtlikud. Nad saabusid aga alles hiljuti, t2psemalt viis n2dalat tagasi.
Seej2rel plaanisin loomaaeda minna, sest Tuxtla on tuntud oma uhke loomaaia poolest, aga j2tsin selle siiski teiseks korraks, sest eelistasin paaritunnilist l6unauinakut. 2rkasin yles kella 4 paiku ja m6tlesin, mis nyyd teha. Jan oli mulle just s6numi saatnud, niisiis m6tlesin veidi ja otsustasin, et l2hen juba samal 6htul tema projekti. Mudiu pidin alles j2rgmisel p2eval minema.
S6itsin Coitasse. See asub tunni aja kaugusel Tuxtlast.

Ainuke vaba koht bussis paistis olevat yhe magava vanamehe k6rval. Niisiis libistasin end temast mooda ja istusin akna all asuvale istekohale. Vanamees 2rkas yles ja hakkas minuga jutustama. Kust sa p2rit oled, sa oled kena tydruk jne jne. Jutt, mida nad siin alati sinuga r22givad. Siis vajus ta uuesti magama. Yhel hetkel aga t6stis oma k2e minu p6lve peale. T6stsin selle koha sihikindlalt sealt 2ra, vaikselt liibus ta aga ikka mulle l2hemale. N6nda ma siis olin seal nurka surutud nilbe, ilmselt ka purjus vanamehe ja akna vahel. L6puks aga j6udsime 6nneks ikka Coitasse. Jan pidi mulle vastu tulema, aga ta ei olnud veel kohale j6udnud. Niisiis nilbe vanamees j2i minuga juttu puhuma. Kysis, et keda ma ootan ja kas ma ei tahaks temaga koos tema juurde minna. Ta v6iks mind oma poegadele tutvustada ja..ja yldse oleks jube tore. Ma keeldusin mitu korda viisakalt aga ta k2is ikka muudkui peale. See oli peaaegu koomiline. Tihtipeale leidub siin mehi, kes sulle "Hola Gyerita" h6ikavad v6i vilistavad, aga ei juhtu v2ga tihti, et nad nii j2rjekindlad on. L6puks aga 6nneks siiski saabus Jan ja ma p22sesin oma 60-aastase v6rgutaja kyysist.

Jani projekti nimi on "Hogar Infantil". "Laste varjupaik".
See asub otse yhe k6rge-k6rge m2e jalamil, miljoni dollari vaatega kohas, veidikene Coitast v2ljas, kuid k6ndimistee kaugusel. Juba kohe algusest peale m6istsin, kui v2ga tal vedanud on. Koht oli superilus, lapsi oli kyll jube palju(ligikaudu 80) aga nad k6ik olid r66msameelsed ja s6bralikud. Alguses muidugi saatsid mind tuhat uudistavat ja kahtlustavat pilku, aga kui olin nendega veidi l2hemalt tutvust teinud, leidsid nad 6nneks, et ma olen t2itsa "chido chava". Oobisin ma yhes toas ameeriklasest vabatahtliku Michellega.
J2rgmisel hommikul 2rkasin juba varakult, t2hendab k6ik 2rkasid varakult, sest neile oli see yks tavaline kooli/toop2ev. S6ime kella 7.30 paiku hommikust ja l2ksime siis Janiga jalutama. P2evavalguses n2gi kogu koht muidugi veel maalilisem v2lja. K6rge m2eahelik, majakesed, kus lapsed elavad, karjamaad ymberringi, lehmad neil ammumas. Ronisime veidi k6rgemale m2e otsa, kust avanes eriti ilus vaade. Istusime ja lihtsalt olime. Nautisime hetke.
Kell 10 oli Janil inglise keele tund, niisiis ma l2ksin seda vaatama. Huvitav on n2ha, kuidas teised oma inka tunde annavad, sest minagi ju selle ametiala esindaja praegu.
Hiljem k2isin ka Fery tundi vaatamas(Fery tootab jah ka samas projektis). Kui Janil on k6ik rohkem plaanip2rane, siis Fery on suur improviseerija. Ta ei teadnud tunni alguses yldse millest ta r22kima hakkab ja tund l6ppes hoopis sellega, et m2ngisime s6na 2raarvamism2ngu lihtsalt hispaania keeles ja r22kisime maailmast. Aga vahel on n6nda ka tore. Igatahes oli m6nus nende tundides olla. Vaatasin ka kuidas nad oma pastorelaks harjutasid.

6htul n2itasin lastele oma kaarditrikke ja m2ngisin Jani ning yhe v2ikese mehhiklasega korvpalli. 6petasin nad "Seitset" m2ngima. Kolm m2ngu neljast ma v6itsin! Hahaa, mu korvpalli m2ngimise anne on avaldumas. Enne magamaminekut l2ksime istusime Janiga veidi aega veel yleval, arvuti taga, vaatasime pilte ja videosid yksteise kodudest, s6pradest, perekondadest. Neljap2eva hommikul toimus Coitas suur paraad. K6ik koolid olid ette valmistanud tantsukavad, mida siis publikule esitati. See oli v2ga palav p2ev, p6letasin oma n2ogi 2ra. Peaaegu k6ik "Hogar Infantil"is elavad lapsed k2ivad ka Coitas koolis, niisiis olid nemadki seal tantsimas. Peale paraadi l6ppu j2tsin lastega n2gemiseni ja Jani ning Feryga peatse(homse) j2llej2gemiseni ning istusin bussi peale. 6htul k2isime Tuxtlakatega klubis.

T2na. Ma 2rkasin kell 9. L2ksime Marthaga Canyon Sumiderot vaatama. Ja ma ytlen ausalt, see on siiamaani k6ige maalilisem ja kaunim paik, mida oma Mehhikos viibimise aja jooksul n2inud olen. Istusime Chiapa de Corzos pisikese turistipaadi peale, mis meid siis kanjonit l2hemalt vaatama viis. Keset kanjonit voolab j6gi. Selle seinad aga ulatuvad kohati enam kui 1000 meetri k6rgusele. Vaatepilt mis avaneb on lihtsalt vapustav. Lisaks n2gin ma esimest korda elus krokodilli looduslikus keskkonnas, 6igemini kohe mitut. Kui 6igesti m2letan siis viite. Nood lesisid laisalt kaldal, liigutamata. Meid aga s6idutati neile p2ris l2hedale, niisiis saime neid uurida ja pildistada. Iguaani n2gin puu otsas. Ja siis neid suure nokaga linde. Yldse leidus seal igasugu erinevaid uhkeid linde. N6nda siis s6itsime seal kanjoni vahel kaks ja pool tundi paadiga ringi. J2in selle hommikupoolikuga v2ga-v2ga rahule.

Praegu aga olen ma Tuxtlas, oobin Rafa juures, ilmselt kuni pyhap2evani. Siis s6idan korraks Palenquesse, et Agua Azuli ja Misol-Had n2ha ning sealt edasi Tulumi. Tulumist Cancuni ja siis Queretarosse lennukiga tagasi. Aeg l2heb nii ruttu, mul on j22nud vaid 9 p2eva ringi seigelda, niisiis pean kiirustama, et k6ik 2ra n2ha, mida n2ha tahan.
Aga nyyd l2hen. Varsti tulevad Jan ja Fery Tuxtlasse ja siis saame teistega ka kokku. Ei tea veel, mis t2na 6htul teeme, aga ehk l2heme Marimba parki istuma. See on yks ilus ja suur park, mitmete kohvikute ja marimba muusikaga. Ja siis homme muuseumi. Ja ylehomme pean oma Chiapase s6pradega j2llen2gemiseni j2tma ja siis j2tkan juba seiklemist yksinda.

Igatahes, tervitusi Eestimaale! Kuulsin, et teil tuli lumi maha! Lund ma igatsen ikka veidi kyll. Veider tunne, et juba varsti detsember k2es, aga ma k2in lyhikeste pykste v2el ringi ja topin p2ikesekreemi n2kku, samal ajal kui keskv2ljakutel kuuski yles pannakse.

Besos,
Maaja