Ja j2llegi on moodunud juba terve n2dal sellest kui siia viimati midagi kirjutasin. Ajal on tiivad.
N6nda siis oli eelmine n2dal yks k6ige toorohkemaid n2dalaid mu siinoleku aja jooksul. Aga eks ma pean ilmselt 2ra harjuma, sest p2evakeskuse too muudab mu p2evaplaani ikka k6vasti tihedamaks.
Kuigi see moodustab ametlikult vaid 3,5 tundi p2evast, siis on ta t2pselt keset p2eva, ja sinna minek v6tab aega, tagasitulek sa
muti ja l6puks tuleb igaks korraks tunnid ka ette valmistada. Niisiis olengi end j2rsku avastanud igap2evase kiire too keskelt. Kui varem l2ksin p2eval parki istuma, et raamatut lugeda ja kuidagi aega mooda saata, siis need p2evad on nyyd l2bi. Hahaa.
Aga v6imatu on neid lapsi mitte kalliks pidama hakata. Tean, et nendega tegelemine on vaevan6udev ja eriti algul pean ma k6vasti pingutama, aga kui olen ykskord nende usalduse ja austuse v6itnud, on r66mu ja uhkustunne seda suurem.
Nii armas on n2ha, kuidas iga kord minu saabudes v2hemalt 20 hoovis m2ngivat mudilast minu juurde jookseb, et mind tervitada,"Hola maestra, hola maestra!" h6igates. (Tere 6petaja, tere 6petaja!") Siis nad hyppavad mu otsa ja rippuvad mu kyljes, yritades iga hinna eest t2helepanu v6ita. Igayhel on midagi ytlemist v6i midagi vaja teatada. Samas aga tunnis on nende t2helepanu v6itmiseks vaja tuhat imevigurit teha, sest nad on kohutavalt pysimatud ja vahel mul ei 6nnestu ka pea peal seistes seda saavutada. Eks ma olengi siin laiemale yldsusele "maestra" nime all tuntud. Isegi mu oma organisatsioonis kutsuvad enamik neist mind siiamaani pidevalt 6petajaks. Vahel teeb see mulle ikka p2ris nalja. Aga mis seal ikka, eks ta on ju tegelikult t6si ka! :p
Raske on muidugi 70-ent last yheselt iseloomustada. Nad on siiski k6ik v2ga erinevad ja ma ei tunne neid ka veel nii h2sti. Olen ikkagi vaid yhe n2dala seal tootanud! V6in vaid neid oma esmamuljete p6hjal kirjeldada.
Kui m6ned neist tunduvad nagu tavalised lapsed, kes m2ngivad, naeravad, vahepeal jonnivad ja siis m2ngivad edasi, siis osade puhul on ikka selgelt n2ha, et nad tulevad perekondadest, kus neid keegi eriti ei kasvata ja kus juba v2ikesest peale antakse lastele halba eeskuju.
N2iteks sain eelmisel n2dalal v2ikeselt 7-aastaselt poisij6mpsikalt jalaga. Kaks korda. Ja see ei ole sugugi ebatavaline, ma olen korduvalt ja korduvalt juba n2inud, kuidas nad yksteist loovad.Olgu nad yksk6ik, mis vanuses. Tydrukud poisse ja poisid tydrukuid. Siis on paljudel kombeks ikka keskmist s6rme n2idata ja ropendada. J2llegi juba p2ris pisikesed oskavad ka k6ige ropemaid s6nu v2lja kuulutada. K6ige rohkem on aru saada, et rasketest perekondadest tulevad need, kes mul erigrupis on. Nood, kellega on mul iga p2ev tund. Neid on kokku ainult 6-7 tykki, aga oleneb p2evast on tavaliselt kohal vaid kusagil 4.
Tunnid toimuvad meil yhes pisikeses klassiruumis. Esimesel kahel korral ei kuulanud nad mind ikka kohe yldse. Jooksid klassist pidevalt v2lja ja hyppasid isegi aknast v2lja. Siis tulid tagasi, karjusid yle minu ja peksid yksteist pabertorudega. Siis l6id yksteist niisama. Siis tegid erinevaid roppe v6i seksistlikke liigutusi. Jah, neid teevad nad ka t6esti tihti, hirmutavalt tihti. Ja mitte ainult poisid. Tydrukud ka. Missiis, et ta on 10-aastane ja n2eb v2lja nagu v2ike ingel, aga siis j2rsku hakkab ta oma keskkohta seksistlikult keerutama ja kisub oma s2rki yles, et teistele ennast paljastada. Jah, ei j22 midagi muud yle kui j2reldada, et midagi on perekonnas ikka v2ga valesti.
Aga sellegipoolest tunnen, et vaikselt hakkavad nad mind juba omaks v6tma ja kuulama! V6tsin kahel viimasel korral oma kaamera tundi kaasa, see neile v2ga meeldis. Pildistada meeldis. Ja videot teha. Ja poosetada ka meeldis. Niisiis tegin nendega kompromissi, et igayks, kes enne kaamera ees ise n2itles, ehk koos minuga harjutusi kaasa tegi, sai siis p2rast fotoka enda k2tte ka v6tta. N6nda sain nad l6puks harjutusi kaasa tegema. V2hemalt osaliselt.
Tahan neile pastorelas ka s6nalise osa anda, niisiis t2na suutsi
m isegi paar lauset teksti p2he saada. Palju juttu ma neile aga anda ei saa, sest kuigi nad on enamjaolt 10-aastased, siis ei oska nad lugeda. V6i siis loevad v2ga kehvasti. Niisiis peame lihtsalt teksti tundides p2he 6ppima.
Aga ma usun nendesse, nad saavad sellega kindlasti l6puks hakkama, sest n2ha on, et neil tegelikult tahtmist 6ppida ja teha on, lihtsalt nende kaitsehoiak ei luba seda alati v2lja n2idata.
T2na oli mul yks tund ka p2ris v2ikestega. 3-4 aastastega. Nad on nii nupsikud! Ma t6lkisin "Kes aias, kes aias.." hispaania keelde ja siis 6petasin neid seda laulma/tanstima. Yllatuslikult tegid nad isegi p2ris t2helepanelikult ja tegid korralikult kaasa, kuigi oleks v6inud arvata, et neid on just k6ige raskem koos hoida. Samas aga tahtsid nad k6ik, et ma neid t6staksin ja keerutaksin ja hypitaksin. N6nda olin tunni l6puks ikka p2ris l2bi ja hiljem oli ju vee
l tund mu v2ikeste s6pradega eriklassist. Kui viimaks koju j6udsin lohistasin jalgu j2rgi. Olin hommikul ka juba kell 6 t6usnud, sest kell 7 oli inglise keele tund tehases.
N6nda siis aga kell 4 p2eval oli Josega inglise keel, otsustasin temaga m6ningaid tekste lugeda. Leidsin hiljuti yhe v2ga hea 6piku koos huvitavate aga samas ka keeleliselt harivate tekstidega. Jose siis luges, mina parandasin kohati. Ta t6lkis ja ma aitasin. Siis luges ta j2llegi, mul vajus yks silm kinni. Rutuga sundisin end seda j2lle avama. Siis Jose t6lkis, mul aga vajus teine silm kinni ja esimene j2rgnes sellele ka. J2in keset tundi magama!
M6ne hetke p2rast 2rkasin aga siiski 6nneks yles. N2gin, kuidas Jose mulle otsa vaatab ja muigab. Mind ennast ajas ka p2ris muigama. H2bi oli nagu ka veidi. Rohkem aga siiski naljakas. Kujutasin ette, mis ma ise teeksin, kui keset aktiivset t6lkimistood Turruga, Turru j2rsku magama j22ks. P2rast 1 tundi Josega, ootas siiski 3 tykki teistega veel ees. Aga sain nendega enda yllatuseks ilma yhegi enama unepausita hakkama.
Aga nagu L2tita, ei saa ma l2bi netita! N6nda siis olen nyyd veel siin. Aga l2hen kohe magama ka, uus p2ev ootab ees.
Ootan aga v2ga n2dalavahetust. Siis s6idan kaheks n2dalaks reisima!Chiapasesse ja p2rast Cancuni. T6otab tulla p6nev ja seiklusterohke!
Sellel n2dalavahetusel k2isime jalgpalli vaatamas, suurel-suurel staadiumil. Koos Erika ja tema s6bra Rauliga. Queretaro meeskonna v2rvideks olid sinine, must ja valge! Nagu oleks eestlaste keskele sattunud. Kahjuks aga meie meeskond kaotas- no pole hullu. Mul oli ikka kodune tunne, sest eestlased ka ju ikka tavaliselt kaotavad. Kui v2ljusime, siis sattusime just selle ukse juurde, kust pallurid ise v2lja tulid. Erika tahtis f2nnipilte. Ma ei ole kunagi neid paluma l2inud. Aga seekord m6ltesin, et mis seal ikka, l2heme teeme siis 2ra. Kahe kena jalgpalluripoisiga tegime pilti. Erika oli taevas, minule tegi nalja, et ta nii 6nnelik oli. Kokkuv6ttes oli aga p2ris l6bus!
Aga hea kyll, on viimne aeg magama minna. Jepikajee!! L6puks ometi! Buenas noches, cuidence, besos,
Maaja
N6nda siis oli eelmine n2dal yks k6ige toorohkemaid n2dalaid mu siinoleku aja jooksul. Aga eks ma pean ilmselt 2ra harjuma, sest p2evakeskuse too muudab mu p2evaplaani ikka k6vasti tihedamaks.
Kuigi see moodustab ametlikult vaid 3,5 tundi p2evast, siis on ta t2pselt keset p2eva, ja sinna minek v6tab aega, tagasitulek sa
muti ja l6puks tuleb igaks korraks tunnid ka ette valmistada. Niisiis olengi end j2rsku avastanud igap2evase kiire too keskelt. Kui varem l2ksin p2eval parki istuma, et raamatut lugeda ja kuidagi aega mooda saata, siis need p2evad on nyyd l2bi. Hahaa.Aga v6imatu on neid lapsi mitte kalliks pidama hakata. Tean, et nendega tegelemine on vaevan6udev ja eriti algul pean ma k6vasti pingutama, aga kui olen ykskord nende usalduse ja austuse v6itnud, on r66mu ja uhkustunne seda suurem.
Nii armas on n2ha, kuidas iga kord minu saabudes v2hemalt 20 hoovis m2ngivat mudilast minu juurde jookseb, et mind tervitada,"Hola maestra, hola maestra!" h6igates. (Tere 6petaja, tere 6petaja!") Siis nad hyppavad mu otsa ja rippuvad mu kyljes, yritades iga hinna eest t2helepanu v6ita. Igayhel on midagi ytlemist v6i midagi vaja teatada. Samas aga tunnis on nende t2helepanu v6itmiseks vaja tuhat imevigurit teha, sest nad on kohutavalt pysimatud ja vahel mul ei 6nnestu ka pea peal seistes seda saavutada. Eks ma olengi siin laiemale yldsusele "maestra" nime all tuntud. Isegi mu oma organisatsioonis kutsuvad enamik neist mind siiamaani pidevalt 6petajaks. Vahel teeb see mulle ikka p2ris nalja. Aga mis seal ikka, eks ta on ju tegelikult t6si ka! :p
Raske on muidugi 70-ent last yheselt iseloomustada. Nad on siiski k6ik v2ga erinevad ja ma ei tunne neid ka veel nii h2sti. Olen ikkagi vaid yhe n2dala seal tootanud! V6in vaid neid oma esmamuljete p6hjal kirjeldada.
Kui m6ned neist tunduvad nagu tavalised lapsed, kes m2ngivad, naeravad, vahepeal jonnivad ja siis m2ngivad edasi, siis osade puhul on ikka selgelt n2ha, et nad tulevad perekondadest, kus neid keegi eriti ei kasvata ja kus juba v2ikesest peale antakse lastele halba eeskuju.
N2iteks sain eelmisel n2dalal v2ikeselt 7-aastaselt poisij6mpsikalt jalaga. Kaks korda. Ja see ei ole sugugi ebatavaline, ma olen korduvalt ja korduvalt juba n2inud, kuidas nad yksteist loovad.Olgu nad yksk6ik, mis vanuses. Tydrukud poisse ja poisid tydrukuid. Siis on paljudel kombeks ikka keskmist s6rme n2idata ja ropendada. J2llegi juba p2ris pisikesed oskavad ka k6ige ropemaid s6nu v2lja kuulutada. K6ige rohkem on aru saada, et rasketest perekondadest tulevad need, kes mul erigrupis on. Nood, kellega on mul iga p2ev tund. Neid on kokku ainult 6-7 tykki, aga oleneb p2evast on tavaliselt kohal vaid kusagil 4.
Tunnid toimuvad meil yhes pisikeses klassiruumis. Esimesel kahel korral ei kuulanud nad mind ikka kohe yldse. Jooksid klassist pidevalt v2lja ja hyppasid isegi aknast v2lja. Siis tulid tagasi, karjusid yle minu ja peksid yksteist pabertorudega. Siis l6id yksteist niisama. Siis tegid erinevaid roppe v6i seksistlikke liigutusi. Jah, neid teevad nad ka t6esti tihti, hirmutavalt tihti. Ja mitte ainult poisid. Tydrukud ka. Missiis, et ta on 10-aastane ja n2eb v2lja nagu v2ike ingel, aga siis j2rsku hakkab ta oma keskkohta seksistlikult keerutama ja kisub oma s2rki yles, et teistele ennast paljastada. Jah, ei j22 midagi muud yle kui j2reldada, et midagi on perekonnas ikka v2ga valesti.
Aga sellegipoolest tunnen, et vaikselt hakkavad nad mind juba omaks v6tma ja kuulama! V6tsin kahel viimasel korral oma kaamera tundi kaasa, see neile v2ga meeldis. Pildistada meeldis. Ja videot teha. Ja poosetada ka meeldis. Niisiis tegin nendega kompromissi, et igayks, kes enne kaamera ees ise n2itles, ehk koos minuga harjutusi kaasa tegi, sai siis p2rast fotoka enda k2tte ka v6tta. N6nda sain nad l6puks harjutusi kaasa tegema. V2hemalt osaliselt.
Tahan neile pastorelas ka s6nalise osa anda, niisiis t2na suutsi
m isegi paar lauset teksti p2he saada. Palju juttu ma neile aga anda ei saa, sest kuigi nad on enamjaolt 10-aastased, siis ei oska nad lugeda. V6i siis loevad v2ga kehvasti. Niisiis peame lihtsalt teksti tundides p2he 6ppima.Aga ma usun nendesse, nad saavad sellega kindlasti l6puks hakkama, sest n2ha on, et neil tegelikult tahtmist 6ppida ja teha on, lihtsalt nende kaitsehoiak ei luba seda alati v2lja n2idata.
T2na oli mul yks tund ka p2ris v2ikestega. 3-4 aastastega. Nad on nii nupsikud! Ma t6lkisin "Kes aias, kes aias.." hispaania keelde ja siis 6petasin neid seda laulma/tanstima. Yllatuslikult tegid nad isegi p2ris t2helepanelikult ja tegid korralikult kaasa, kuigi oleks v6inud arvata, et neid on just k6ige raskem koos hoida. Samas aga tahtsid nad k6ik, et ma neid t6staksin ja keerutaksin ja hypitaksin. N6nda olin tunni l6puks ikka p2ris l2bi ja hiljem oli ju vee
l tund mu v2ikeste s6pradega eriklassist. Kui viimaks koju j6udsin lohistasin jalgu j2rgi. Olin hommikul ka juba kell 6 t6usnud, sest kell 7 oli inglise keele tund tehases.N6nda siis aga kell 4 p2eval oli Josega inglise keel, otsustasin temaga m6ningaid tekste lugeda. Leidsin hiljuti yhe v2ga hea 6piku koos huvitavate aga samas ka keeleliselt harivate tekstidega. Jose siis luges, mina parandasin kohati. Ta t6lkis ja ma aitasin. Siis luges ta j2llegi, mul vajus yks silm kinni. Rutuga sundisin end seda j2lle avama. Siis Jose t6lkis, mul aga vajus teine silm kinni ja esimene j2rgnes sellele ka. J2in keset tundi magama!
M6ne hetke p2rast 2rkasin aga siiski 6nneks yles. N2gin, kuidas Jose mulle otsa vaatab ja muigab. Mind ennast ajas ka p2ris muigama. H2bi oli nagu ka veidi. Rohkem aga siiski naljakas. Kujutasin ette, mis ma ise teeksin, kui keset aktiivset t6lkimistood Turruga, Turru j2rsku magama j22ks. P2rast 1 tundi Josega, ootas siiski 3 tykki teistega veel ees. Aga sain nendega enda yllatuseks ilma yhegi enama unepausita hakkama.
Aga nagu L2tita, ei saa ma l2bi netita! N6nda siis olen nyyd veel siin. Aga l2hen kohe magama ka, uus p2ev ootab ees.
Ootan aga v2ga n2dalavahetust. Siis s6idan kaheks n2dalaks reisima!Chiapasesse ja p2rast Cancuni. T6otab tulla p6nev ja seiklusterohke!
Sellel n2dalavahetusel k2isime jalgpalli vaatamas, suurel-suurel staadiumil. Koos Erika ja tema s6bra Rauliga. Queretaro meeskonna v2rvideks olid sinine, must ja valge! Nagu oleks eestlaste keskele sattunud. Kahjuks aga meie meeskond kaotas- no pole hullu. Mul oli ikka kodune tunne, sest eestlased ka ju ikka tavaliselt kaotavad. Kui v2ljusime, siis sattusime just selle ukse juurde, kust pallurid ise v2lja tulid. Erika tahtis f2nnipilte. Ma ei ole kunagi neid paluma l2inud. Aga seekord m6ltesin, et mis seal ikka, l2heme teeme siis 2ra. Kahe kena jalgpalluripoisiga tegime pilti. Erika oli taevas, minule tegi nalja, et ta nii 6nnelik oli. Kokkuv6ttes oli aga p2ris l6bus!
Aga hea kyll, on viimne aeg magama minna. Jepikajee!! L6puks ometi! Buenas noches, cuidence, besos,
Maaja
No comments:
Post a Comment