Niinii, nüüdseks olen ma juba ammu kodus, isegi Folgil on juba vahepeal jõutud ära käia, aga kuna viimane nädal aega mu reisist jäid interneti kasutamise võimaluse puudumisel kirja panemata, siis teen seda nüüd. Mis siis, et nii palju hiljem. Aga siis on vähemalt tehtud.
Pooleli jäi kirjutamine alates 17.juulist, niisiis sealt ma alustangi.
17.07.08 neljapäev, 22km
See päev oli (nagu ka teised päevad) füüsiliselt väga raske. Võrreldes eelmise päevaga oli kilomeetreid läbida kõvasti rohkem. Aga pole hullu, ma võin etteruttavalt juba ütelda, et järgmisel kahel päeval tõusid need numbrid veelgi. Tee oli igavam kui eelmistel päevadel, kuna kõndisime sisemaale, kus enam ookeani ei paistnud. Mulle aga nii meeldib, kui ookean paistab! Enne oli ookean ja mäed, nüüd olid vaid mäed. Muidugi olid need ka väga uhked, aga ikkagi. Ja lisaks hakkasime aina enam parme ja sääski kohtama, jällegi kuna ookeani polnud.
Kõndisimme maastikul, mis oma puude poolest meenutas mitmeti eesti metsa. Kuused, kased, männid+sääsed, aga samas avanesid metsa vahelt kohati vaated, mida ikka Eestis naljalt ei leidu. Mitte et ma Eestimaa loodust siin praegu maha teeksin! Sugugi mitte, ka meil on väga palju ilusaid kohti!
Tee oli suhteliselt inimtühi, mõni üksik maja vaid. Ühe maja hoovis oli kuskil 50 aastane vanamees. Timm oli parasjagu eest ära kimanud, niisiis ma kõndisin sealt uljalt üksinda mööda. Vanamees tuli minuga jutustama. Algul mõtlesin, et näe kui sõbralik onu(kõik on üldiselt palverändurite vastu seal äärmiselt sõbralikud) aga siis ilmnes, et ta üritas mind ära meelitada. Seletas seal hispaania keeles, kui ilus ma tema meelest olen ja et kas ma sööma ei taha tulla, kindlasti olen ma tüdinud ja näljane! Ei! Ma tänasin viisakalt kutse eest ja kappasin ruttu minema.
Meil oli oma ergutushüüe! See tekkis sel päeval. HATŠA! Me hüüdsime seda iga kord kui mäest alla jooksime. Jah, sel päeval me tõesti jooksime päris palju. Kaua sa ikka kõnnid, lõppude lõpuks, joostes jõuab ju kiiremini kohale. Päris lõbus oli ka, oma suurte kottidega seal metsas mööda pisikesi jalgradu mäest alla joosta ja hatša-hatša karjuda. Ja ma olen kindel, et tänu sellele me jõudsime tol päeval vähemalt tunni võrra kiiremini oma ööbimiskohta.
Üks mäkketõus oli hullumeelne. Me kõndisime ülesmäge järgemööda 40 minutit ilma kordagi puhkamata. Ma ei suutnud uskuda, kuidas võib üks tee nii pikalt minna. Aga üles jõudes oli nii hea tunne.
Ööbisime Markina-Xemeini nimelises väikeses linnakeses. Seal oli parasjagu just mingi festival käimas, nii et enne magama vajumist sai veel natuke pidu ka nautida. Käisime põrkeautodega sõitmas! Seal olev albergue oli sootuks tasuta, nii et saime tol päeval eriti odavalt läbi.
Ma ei tea, kas ma olen teile üldse lähemalt alberguede süsteemi seletanud? Võib-olla ei ole, eks ma siis teen seda praegu. Albergue tähendab hisp. keeles ulualust ja Santiago de Compostela palverännutee äärsetesse linnadesse on rajatud alberguesid, et ränduritel oleks kohad, kus odavalt või tasuta ööbida. Niisiis rändasime meiegi ühest alberguest teise, ühest väikesest linnakesest järgmisesse.
18.07.08 reede, 25 km
Lehmakaka, sokukaka, hobusekaka, lambakaka-tõsiselt palju kakat. Aga me harjusime sellega ära. See oli nii peaaegu iga päev, kuna iga päev läbisime kohti, kus pikutasid lambad või kõlistasid oma kaelakelli kitsed või ammusid lehmad.
Hommikul tegime pärast linnast välja jõudmist aasa peal peatuse ja kuivatasime õhtul pestud riideid(mis ei olnud jõudnud ära kuivada) ning võtsime päikest. Arvasime, et olime viimased teele asujad ja ilmselt oleksimegi olnud kui ühed meie reisikaaslased ei oleks jõudnud vahepeal rajal ära eksida. Vist ka seda ei ole ma teile seletanud, mille järgi me üldse orienteerusime. Iga paarisaja meetri tagant olid kollased nooled või siis Santiago de Compostela kirjaga postid(millel olid nooled), mis näitasid kuhu peab liikuma. Väga hea süsteem ja märgid olid tõesti tihedalt pandud, nii et ära ei eksinud me põhimõtteliselt kordagi.
Igatahes tagasi tulles nüüd nende matkakaaslaste juurde, siis nendeks olid kaks hispaanlannat (ja tol hetkel veel ka üks mees), kes ei olnud ühte kollast silti märganud. Nüüd tulid nad teiselt poolt tagasi, ilmnes et nad olid kohe päris pikalt mööda valet teed kõndinud. Meie jäime sel hetkel neist küll sinna maha päevitama, aga hiljem jõudsime neile järele, niisiis kõndisime päris pika maa nendega koos. Nad olid kaks muusikaõpetajat, kes kavatsesid teekonna algusest lõpuni läbida. Põhjatee algus asub Irunis (paarkümmend km enne S.Sebastiani) ja läheb välja kuni Santiago de Compostelani. See teeb kokku ligikaudu 800 km!!(Võrdluseks, et meie lõppresultaat oli 120 km). Nad olid võtnud endale veidi üle kuu aja, et see teekond läbida. See saab neile olema tohutult raske, aga samas nad tundusid väga pealehakkajad naised, nii et ma arvan, et nad võivad sellega täitsa hakkama saada.
Tee oli nagu ikka mägine, üles-alla kõnd. Sel päeval läbisime rohkem pisikesi linnakesi, nii et sai oma joogipudelit koguaeg värske veega täita. Ilm oli PALAV, päike säras üleni sinises taevas. Ma arvan, et seda koguts higi, mis oleme selle reisi jooksul välja higistanud, võiks lugeda liitrites. Tõesti. Kuna meie särgid olid iga päev nii läbimärjad, et neid võis välja väänata.
Avastasime veel ühe nipi, kuidas on hea tempot hoida. Mäest üles minnes tuleb panna pleierilt peale mõni eriti ergas lugu ja siis marssida. Annab tohutult energiat juurde. Kahju, et meil ainult üks pleier kahe peale kaasas oli, niisiis see, kes parasjagu marssis(muusikat kuulas), pidi mäkke jõudes oma kaaslast päris kaua järele ootama, sest noh, temal ju ei olnud seda muusikaenergialaengut, et kiiresti kõndida.
Jõudsime lõpuks oma ööbimiseks mõeldud linna kohale, Gernika-Lumo oli selle koha nimi. Peagi aga ilmnes, et sealne albergue ei töötanud hetkel ja lähim uus albergue tuleb alles 7 km pärast. Ei, tänan. Me otsisime hosteli.
Saime täitsa normaalse toa, enam-vähem hinna eest. Huvitav intsident aga juhtus selle pansioni ukse ees, kui parasjagu omanikku ootasime, et see meid sisse tuleks laskma. Nimelt üks võõras mees astus ligi ja teatas meile, et me mingil juhul sinna pansionisse ei läheks. See on kole ja räpane. Seal on kohutavalt lärmakas ja ebameeldiv. Üldse on see üks kohutavalt halb paik peatumiseks. Tema soovitab meile hoopis ühte teist pansioni, mis asub vaid 50 m kaugemal. Siis aga tuli meie pansionipidaja ja ütles, et tulge sisse, võõras mees karjus veel järele, et kui meile seal ei meeldi, eks tulgu me kohe ära! Ja meie seal kahevahel siis ei osanud suurt midagi öelda. Hahaa, tegelt oli koht täiesti normaalne, puhas tuba, vannituba ja isegi telekas oli. Ilmselt oli tol mehel siis isiklik vimm selle pansioni vastu või oli see teine "soovitatud pansion" tema enda oma. Nalja sai aga igal juhul.
19.07.08 laupäev, 30 km
Magasime hommikul mõnuga(kella 10ni), sest et muidu seda alberguedes ju teha ei saanud. Sealt aetakse kõik inimesed juba 8 paiku välja(Kuigi tavaliselt sealgi me venitasime aega peaaegu üheksani).
Niisiis oli kätte jõudnud päev, kus meid ootas ees 30 km, see oli meie viimane päev kõndimist. Bilbaoni. Alguses oli olnud meie eesmärk lihtsalt ära kõndida 100 km, aga süües kasvab ju isu, kõndides tahe, niisiis mõtlesime, et Bilbao on selline uhke sihtpunkt kuhu maani peaks ikka ära kõndima. Sinna oli kokkuvõttes siis 120 km San Sebastianist.
Väga huvitav äratamissüsteem on nendes pisikestes hispaania väikelinnades. Nimelt kõnnivad hommikul mööda tänavat 4-5 inimesest koosnevad orkestri grupid ning pasundavad/trummivad kõik vähegi veel unised inimesed täitsa ülesse. Kohtasime seda nii Markina-Xemeinis kui ka Gernika-Lumos. M-Xis äratati kell 9, G-Lis kell 10, aga tookord oli laupäev ka, nii et ehk siis halastatakse veidi.
Teepeal kohtusime jälle juba sõpradeks saanud hispaania muusikaõpetajatega ning kõndisime koos. Tee ise ei olnudki algul nii raske, kuivõrd aga igavavõitu, sest päris pikalt tuli kõndida mööda maantee äärt. Samas oli see jalgadele ka kergendus, niisiis kui oleks pidanud 30 km läbi mägede kappama, siis ma ei tea kas oleksime sellega ikka hakkama saanud. Nüüd aga kulges umbes pool maad mööda suhteliselt lamedat ja siledat maanteed.
Viimased 7 km olid kõige raskemad. Sest just seal 23 km asus albergue, kus meil oleks olnud ka võimalik peatuda. Timm aga tahtis kangesti lõpuni kõndida ja mina siis läksin ta plaaniga lõpuks kaasa. Lisaks kõigele olid see 7 km mitte sugugi sile tee, vaid kujutas endast väga järsku tõusu ja sama järsku langust. See oli tegelikult vaid üks mägi, mis meil tuli vallutada. Ajaprobleem oli meil tegelikult ka, kuna hommikul olime nii kaua jokutanud aga albergue Bilbaos pidavat kuulu järgi sulguma juba kell 9. Kell oli kusagil pool 7. Aga mis seal ikka, andsin Timmile järele ja ütlesin, et teeme siis ära. Kartsime tõesti hiljaks jääda, niisiis enamus teest me läksime pooleldi jooksujalul (minu puhul "jänesekapakul" nagu Timm minu kiirkõndimistmeetodit nimetas).
Kohale me aga lõpuks jõudsime ja lausa tund aega varem. Juhhuuu, tehtud!
Ja saimegi hakkama, olime eesmärgini jõudnud, olime Bilbaos. Tunne oli hea.
Ööbisime albergues, mis oli ehitatud spordihoone külge, niisiis magala oli tehtud spordisaali. Magasin nari ülemisel korrusel ja laeni oli maad veel ligi 15 meetrit. Päris huvitav oli. Lisaks oli seal saalis ka ping-pongi laud. Super! Võtsime oma reketid jälle välja ja mängisime õhtul veel pinksi. Ma arvan, et me oleme nüüdseks juba täitsa profid! Üle pika aja saime süüa ka sooja toitu, mikrokas soojendatud pitsat! Teate, see maitses nii taevalikult.
Teekond, mille läbisime, oli vaid jupike tegelikust rännakust, mida paljud inimesed seal ette võtavad. 120 km 800 km-st on vaid ümaralt üks seitsmendik. Aga meile selleks korraks piisas. Paljud jätkavad oma teed pärast mõnda aega uuesti, ma ei tea, kas meie seda teeme, võibolla kunagi. Oleks ju võimas tunne küll jõuda selle eesmärgini, mida juba aastasadu tuhanded inimesed on järginud.
Tagasitulekust koju(mis kestis lausa 4 päeva) kirjutan ma homme, täna rohkem ei viitsi. Niigi kustus mul eile kõik see tekst, mis siia täna sai kirja pandud ära, nii et pidin selle uuesti trükkima. Oli täitsa väsitav töö.
Monday, July 28, 2008
Wednesday, July 16, 2008
yletades m2gesid, yletame ennast.
Tere!! Ei ole mitu p2eva arvuti taha saanud, niisiis nyyd istun ja kl6bistan siin kohe m6nuga. Ma ikka olen arvutis6ltlane kyll, kohe kui kaks p2eva arvuti taha ei saa, muutun n2rviliseks ja kammin t2navaid, et leida netipunkti v6i siis v2hemalt turismiinfopunkti, kust kysida, kuidas leida kyll teed arvuti taha.
Meil on seljataga imelised p2evad. T2is seiklusi, kannatusi, suurep2raseid ja lihtsalt v6rratuid vaateid ning p2ikest, palju p2ikest.
R22gin siis meie tegemistest p2evade kaupa.
14.07.08 Esmasp2ev, esimene p2ev k6ndimist, 15 km
Alustasime siis oma teed San Sebastianist. Seljakotid tundusid algul nii rasked, et peale esimest kilomeetrit m6tlesime, et 2kki l2heks tagasi, pikutaks hoopis rannas ja oobiks hostelis ning s6idaks paari p2eva p2rast Barcasse tagasi. Nii see ikkagi ei l2inud.
Hakkasime vaikselt k6ndima, algul kottide all 2gades, hiljem m2gede all 2gades. P2ris Pyreneedes me ikkagi ei ole, sest need l6ppevad kusagil S.Sebastiani kandis, me aga k6nnime teisele poole. Maastik on aga sellegipoolest tohutult m2gine, siledat maad p6him6tteliselt ei olegi. Teed viivad ainult m2est yles ja j2rgmisest alla. M2ed ise on kusagil Munam2e kuni kahe Munam2e k6rgused. Kohati kitsad rajad, kohati asfaltteed. Aga peaaegu mitte kunagi suured autoteed v6i tiheda asustusega alad. Paarist v2iksemast linnast v6i kylast kyll vahel k6nnime l2bi. Hispaania keele oskus tuleb siin ikka tohutult kasuks, sellep2rast et kohalikud ikka t6siselt ei r22gi inglise keelt. Niisiis peab kogu oma keeleoskuse k2iku laskma.
Niisiis, l2bisime esimesel p2eval kusagil 15 km, aga uskuge, see ei ole sama, mis Kloogaranda k6ndimine, see on midagi hoopis muud. Samas aga on see pingutud seotud nii suure rahulolu ja naudinguga nende suurep2raste vaadete ees, mis avanevad, et see on seda t2ielikult v22rt.
Sel p2eval k6ndisime teed ainult kahekesi, tee peal n2gime vaid kahte sama rada k6ndivat inimest, kahte hispaanlannat, kellega siiamaani paralleelselt yhes tempos oleme liikunud.
L6unat k2isime soomas yhes suurep2rases v2ikeses kylabaaris/restoranis. Ega mingit menyyd meile ette ei antud, lasti lihtsalt valida, viie roa vahel, mida me soovime eelroaks ja viie roa vahel, mida soovime pearoaks. K6rvale nimetati veel valik jooke. Eelroogadeks paella mereandidega(seda s6in mina ja see on siiamaani olnud parim toit, mida ma siin yldse soonud olen!) ja tuunikala salati. Pearoaks s6ime mingit fileeliha koos friikartulitega. K6rvale v6tsime veini. See oli ka huvitav, et veini ei toodud sulle mitte yks klaasit2is, vaid naine tuli kohe terve pudeliga. Toidud saabusid ka kohe, nii et mingit tyytut ootamist ei olnud. K6ik maitses suurep2raselt ja l2ks tegelikult maksma v2ga v2he, arvestades kui palju syya me saime. Seal tundsin ma esimest korda, et oleme tyypilisest turistidele m6eldud alast v2lja p22senud ja saame kohalikku elu n2ha. Jah, nii see on yldiselt ka l2inud.
Teel kohtasime mitmeid kariloomi, lehmi, lambaid, kitsesid, samuti yhte v2ga s6bralikku eeslit, kelle juures pikemalt peatusime ja pai tegime. Ta ei tahtnud yldse, et me lahkuksime, k6ndis aia taga meiega muudkui kaasa. Kui teiselt poolt aed vastu tuli, siis j2i meist sinna kurbade
silmadega maha.
L6puks j6udsime oma oobimiskohta, Orio kylla, kus asus ilus v2ike albergue(n6nda nimetatakse neid palver2ndurite oobimiskohti). 10 eurot yks oo. Ja see oli tegelikult veel yks k6ige kallimaid alberguesid, sest osad neist on yldse tasuta v6i siis maksavad paar eurot. Vaade mis selle majakese eest avanes, oli samuti v6rratu.
Huvitav oli, et kuigi kogu tee l2ks mooda mere22rset ala, siis mere endani see tegelikult kordagi ei viinud. Niisiis ujuda me sel p2eval ei saanud. Orios oleks kyll v6inud k2ia, aga olime esimesel p2eval nii v2sinud, et vajusime lihtsalt kohe magama ja magasime hommikuni.
15.07.08, teisip2ev, 16 km
Hommikut s6ime albergues. Tutvusime seal kahe belglasega, Daan ja Annalies, kes olid sama teed l2bimas. Nad pakkusid v2lja, et v6iksime sellel p2eval koos k6ninda. Nii me tegimegi. Ja tegelikult n6nda tegime ka t2na. Saame nendega h2sti l2bi, niisiis oleme tegelikult need m6lemad p2evad pidevalt koos h2nginud. Nad on 24 aastased meditsiini yli6pilased. Yks neist, Daan, temast saab lastearst ja Annaliesist perearst. Tunnen, et olen ka meditsiini alal palju tarkusi viimaste p2evade jooksul juurde saanud.
N2iteks sain teada, et see m2rk, mis meil k6igil eestlastel k2e peal on, sellest systist, mis meile v2iksena tehti, see ei ole yldse tegelikult vajalik. Seda haigust p6him6tteliselt ei ole enam maailmas yldse ja t2nap2eval selle vastu enam ei vaktsineeritagi. L22ne-Euroopas l6petati selle systi tegemine juba mitukymmend aastat tagasi, niisiis meie oleme lihtsalt need 6nnetud, kes veel millegip2rast endale selle systi(ja sellega kaasneva eluaegse m2rgistuse) saanud on.
Teisel p2eval oli juba hulka lihtsam k6ndida. Kui esimesel 6htul jalad valutasid, siis eile 6htul mitte. Muidugi yks p6hjuseid oli ka see, et eilne tee oli lihtsalt senistest k6ige kergemini k6nnitav. See l2ks enamasti mooda suhteliselt siledalt kulgevat asfaltteed ja l2bi mitme linnakese. Saime vahepeal poes k2ia ja puhata. Soomas k2isime ka.
Super ilus oli muidugi j2lle igal pool.
Eilse p2eva tipphetk aga oli tegelikult oobimiskohta saabumine. Oobisime Zumaia nimelises linnas ja tuli v2lja, et albergue asetseb nunnakloostris. Niisiis, me oobisime nunnakloostris! Te ei kujuta ette kui kift see seest oli, meile tegi kohalik mees seal tuuri ka. Ja lisaks oli olemas suur kook, sise6u, aed, mitu korrust.
Nunnad ise seal aga enam ei elanud, nad oli dumbes kuu aega tagasi v2lja kolinud. Viimased aastad oli seal tegelikult elanud veel ainult neli nunna. Sellises hiiglaslikus ehitises! K2isime ka altariruumis. Seal oli kohutavalt hea akustika, niisiis v6isime seal proovida laulda. Seal k6las sama h2sti kui selles vinges tunnelis S. Sebastianis! Ma ei kujuta ette, millised helid seal siis tekivad, kui terve koor korraga laulab.
Igatahes oli meil suurep2rane 6htu. Linna j6udsime tegelikult juba kella kolme paiku(sest me alustame iga p2ev v2ga vara, umbes 8 ajal), niisiis oli meil palju vaba aega. K2isime rannas ja ostsime poest syya. Tegime endale ise 6htusoogi nunnakoogis ja nautisime seda kloostri sise6ues. J6ime veini ning ajasime juttu.
16.07.08 kolmap2ev 13 km, aga k6ige raskem!
T2na oli t6siselt k6ige raskem p2ev. L2bisime kyll k6ige vhem kilomeetreid, aga tee ise oli v2ga yles-alla l2bi m2gede minev. Kohutavalt j2rsud t6usud ja veel j2rsemad langused. Kohati isegi veidi ekstreemne. T2na viis tee yhes kohas ka mereni, niisiis saime seal kaljude vahel ringi k2ia ja ka l6unat syya. Peatusi tegime aga t2na kyll k6ige rohkem ja higi voolas ojadena. P2ike k6rvetas ikka m6nusalt ja vesi oli ka otsas. Lisaks ei olnud selle teel6igu 22res mitte yhtegi asustatud paika, tee l2ks lihtsalt l2bi m2gede, mooda pisikesi radasid. Nyyd oleme siin Deba linnas, kus oobime j2llegi yhes albergues, otse ranna k6rval. Siin on v2ga hea rand, suurte lainetega ja puhta liivaga.
K6ige raskem p2ev aga ootab meid tegelikult ees hoopis homme. Oeldakse, et see on yks k6ige raskemini l2bitavaid l6ike kogu sellel rajal. See saab samuti olema l2bi m2gede, aga mitte mooda mere22rset teed, vaid sisemaal, niisiis ei ole seal ka tuult. Ja seal ei ole samuti linnasid vastu tulemas. K6igele lisaks on see jupp 22 kilomeetrit pikk! Kui me t2na l2bisime 13 ja olime t2itsa l2bi, siis ma kohe tahan n2ha millised me homme 6htul oleme. Samas on aga tuju hea ja vaim valmis. Ootan lausa p6nevusega, kuidas me sellega siis hakkama saame. Homme v6ibolla aga loome oma belgia s6pradest m6neks ajast lahku, kuna meil on veidi erinevad tempod. T2na nad j2id meist vahepeal ka p2ris palju maha. Lisaks tahavad nad vist homme v2ga vara alustada, meie aga sooviks ikka v2hemalt 8ni magada. Aga eks 6htul saame j2rgmises albergues j2lle kokku!
Aga hea kyll, ma nyyd siis l2hen, olengi siin juba liiga kaua aega veetnud. L2heme nyyd Timmiga ja ostame endale midagi syya ning seej2rel on plaanis belglastega randa jalutama minna.
Adios mis amigos!
Maaja
Meil on seljataga imelised p2evad. T2is seiklusi, kannatusi, suurep2raseid ja lihtsalt v6rratuid vaateid ning p2ikest, palju p2ikest.
R22gin siis meie tegemistest p2evade kaupa.
14.07.08 Esmasp2ev, esimene p2ev k6ndimist, 15 km
Alustasime siis oma teed San Sebastianist. Seljakotid tundusid algul nii rasked, et peale esimest kilomeetrit m6tlesime, et 2kki l2heks tagasi, pikutaks hoopis rannas ja oobiks hostelis ning s6idaks paari p2eva p2rast Barcasse tagasi. Nii see ikkagi ei l2inud.
Hakkasime vaikselt k6ndima, algul kottide all 2gades, hiljem m2gede all 2gades. P2ris Pyreneedes me ikkagi ei ole, sest need l6ppevad kusagil S.Sebastiani kandis, me aga k6nnime teisele poole. Maastik on aga sellegipoolest tohutult m2gine, siledat maad p6him6tteliselt ei olegi. Teed viivad ainult m2est yles ja j2rgmisest alla. M2ed ise on kusagil Munam2e kuni kahe Munam2e k6rgused. Kohati kitsad rajad, kohati asfaltteed. Aga peaaegu mitte kunagi suured autoteed v6i tiheda asustusega alad. Paarist v2iksemast linnast v6i kylast kyll vahel k6nnime l2bi. Hispaania keele oskus tuleb siin ikka tohutult kasuks, sellep2rast et kohalikud ikka t6siselt ei r22gi inglise keelt. Niisiis peab kogu oma keeleoskuse k2iku laskma.
Niisiis, l2bisime esimesel p2eval kusagil 15 km, aga uskuge, see ei ole sama, mis Kloogaranda k6ndimine, see on midagi hoopis muud. Samas aga on see pingutud seotud nii suure rahulolu ja naudinguga nende suurep2raste vaadete ees, mis avanevad, et see on seda t2ielikult v22rt.
Sel p2eval k6ndisime teed ainult kahekesi, tee peal n2gime vaid kahte sama rada k6ndivat inimest, kahte hispaanlannat, kellega siiamaani paralleelselt yhes tempos oleme liikunud.
L6unat k2isime soomas yhes suurep2rases v2ikeses kylabaaris/restoranis. Ega mingit menyyd meile ette ei antud, lasti lihtsalt valida, viie roa vahel, mida me soovime eelroaks ja viie roa vahel, mida soovime pearoaks. K6rvale nimetati veel valik jooke. Eelroogadeks paella mereandidega(seda s6in mina ja see on siiamaani olnud parim toit, mida ma siin yldse soonud olen!) ja tuunikala salati. Pearoaks s6ime mingit fileeliha koos friikartulitega. K6rvale v6tsime veini. See oli ka huvitav, et veini ei toodud sulle mitte yks klaasit2is, vaid naine tuli kohe terve pudeliga. Toidud saabusid ka kohe, nii et mingit tyytut ootamist ei olnud. K6ik maitses suurep2raselt ja l2ks tegelikult maksma v2ga v2he, arvestades kui palju syya me saime. Seal tundsin ma esimest korda, et oleme tyypilisest turistidele m6eldud alast v2lja p22senud ja saame kohalikku elu n2ha. Jah, nii see on yldiselt ka l2inud.
Teel kohtasime mitmeid kariloomi, lehmi, lambaid, kitsesid, samuti yhte v2ga s6bralikku eeslit, kelle juures pikemalt peatusime ja pai tegime. Ta ei tahtnud yldse, et me lahkuksime, k6ndis aia taga meiega muudkui kaasa. Kui teiselt poolt aed vastu tuli, siis j2i meist sinna kurbade
silmadega maha.
L6puks j6udsime oma oobimiskohta, Orio kylla, kus asus ilus v2ike albergue(n6nda nimetatakse neid palver2ndurite oobimiskohti). 10 eurot yks oo. Ja see oli tegelikult veel yks k6ige kallimaid alberguesid, sest osad neist on yldse tasuta v6i siis maksavad paar eurot. Vaade mis selle majakese eest avanes, oli samuti v6rratu.
Huvitav oli, et kuigi kogu tee l2ks mooda mere22rset ala, siis mere endani see tegelikult kordagi ei viinud. Niisiis ujuda me sel p2eval ei saanud. Orios oleks kyll v6inud k2ia, aga olime esimesel p2eval nii v2sinud, et vajusime lihtsalt kohe magama ja magasime hommikuni.
15.07.08, teisip2ev, 16 km
Hommikut s6ime albergues. Tutvusime seal kahe belglasega, Daan ja Annalies, kes olid sama teed l2bimas. Nad pakkusid v2lja, et v6iksime sellel p2eval koos k6ninda. Nii me tegimegi. Ja tegelikult n6nda tegime ka t2na. Saame nendega h2sti l2bi, niisiis oleme tegelikult need m6lemad p2evad pidevalt koos h2nginud. Nad on 24 aastased meditsiini yli6pilased. Yks neist, Daan, temast saab lastearst ja Annaliesist perearst. Tunnen, et olen ka meditsiini alal palju tarkusi viimaste p2evade jooksul juurde saanud.
N2iteks sain teada, et see m2rk, mis meil k6igil eestlastel k2e peal on, sellest systist, mis meile v2iksena tehti, see ei ole yldse tegelikult vajalik. Seda haigust p6him6tteliselt ei ole enam maailmas yldse ja t2nap2eval selle vastu enam ei vaktsineeritagi. L22ne-Euroopas l6petati selle systi tegemine juba mitukymmend aastat tagasi, niisiis meie oleme lihtsalt need 6nnetud, kes veel millegip2rast endale selle systi(ja sellega kaasneva eluaegse m2rgistuse) saanud on.
Teisel p2eval oli juba hulka lihtsam k6ndida. Kui esimesel 6htul jalad valutasid, siis eile 6htul mitte. Muidugi yks p6hjuseid oli ka see, et eilne tee oli lihtsalt senistest k6ige kergemini k6nnitav. See l2ks enamasti mooda suhteliselt siledalt kulgevat asfaltteed ja l2bi mitme linnakese. Saime vahepeal poes k2ia ja puhata. Soomas k2isime ka.
Super ilus oli muidugi j2lle igal pool.
Eilse p2eva tipphetk aga oli tegelikult oobimiskohta saabumine. Oobisime Zumaia nimelises linnas ja tuli v2lja, et albergue asetseb nunnakloostris. Niisiis, me oobisime nunnakloostris! Te ei kujuta ette kui kift see seest oli, meile tegi kohalik mees seal tuuri ka. Ja lisaks oli olemas suur kook, sise6u, aed, mitu korrust.
Nunnad ise seal aga enam ei elanud, nad oli dumbes kuu aega tagasi v2lja kolinud. Viimased aastad oli seal tegelikult elanud veel ainult neli nunna. Sellises hiiglaslikus ehitises! K2isime ka altariruumis. Seal oli kohutavalt hea akustika, niisiis v6isime seal proovida laulda. Seal k6las sama h2sti kui selles vinges tunnelis S. Sebastianis! Ma ei kujuta ette, millised helid seal siis tekivad, kui terve koor korraga laulab.
Igatahes oli meil suurep2rane 6htu. Linna j6udsime tegelikult juba kella kolme paiku(sest me alustame iga p2ev v2ga vara, umbes 8 ajal), niisiis oli meil palju vaba aega. K2isime rannas ja ostsime poest syya. Tegime endale ise 6htusoogi nunnakoogis ja nautisime seda kloostri sise6ues. J6ime veini ning ajasime juttu.
16.07.08 kolmap2ev 13 km, aga k6ige raskem!
T2na oli t6siselt k6ige raskem p2ev. L2bisime kyll k6ige vhem kilomeetreid, aga tee ise oli v2ga yles-alla l2bi m2gede minev. Kohutavalt j2rsud t6usud ja veel j2rsemad langused. Kohati isegi veidi ekstreemne. T2na viis tee yhes kohas ka mereni, niisiis saime seal kaljude vahel ringi k2ia ja ka l6unat syya. Peatusi tegime aga t2na kyll k6ige rohkem ja higi voolas ojadena. P2ike k6rvetas ikka m6nusalt ja vesi oli ka otsas. Lisaks ei olnud selle teel6igu 22res mitte yhtegi asustatud paika, tee l2ks lihtsalt l2bi m2gede, mooda pisikesi radasid. Nyyd oleme siin Deba linnas, kus oobime j2llegi yhes albergues, otse ranna k6rval. Siin on v2ga hea rand, suurte lainetega ja puhta liivaga.
K6ige raskem p2ev aga ootab meid tegelikult ees hoopis homme. Oeldakse, et see on yks k6ige raskemini l2bitavaid l6ike kogu sellel rajal. See saab samuti olema l2bi m2gede, aga mitte mooda mere22rset teed, vaid sisemaal, niisiis ei ole seal ka tuult. Ja seal ei ole samuti linnasid vastu tulemas. K6igele lisaks on see jupp 22 kilomeetrit pikk! Kui me t2na l2bisime 13 ja olime t2itsa l2bi, siis ma kohe tahan n2ha millised me homme 6htul oleme. Samas on aga tuju hea ja vaim valmis. Ootan lausa p6nevusega, kuidas me sellega siis hakkama saame. Homme v6ibolla aga loome oma belgia s6pradest m6neks ajast lahku, kuna meil on veidi erinevad tempod. T2na nad j2id meist vahepeal ka p2ris palju maha. Lisaks tahavad nad vist homme v2ga vara alustada, meie aga sooviks ikka v2hemalt 8ni magada. Aga eks 6htul saame j2rgmises albergues j2lle kokku!
Aga hea kyll, ma nyyd siis l2hen, olengi siin juba liiga kaua aega veetnud. L2heme nyyd Timmiga ja ostame endale midagi syya ning seej2rel on plaanis belglastega randa jalutama minna.
Adios mis amigos!
Maaja
Monday, July 14, 2008
Ja nyyd t6esti on viimane aeg k6ndima hakata!
14.07.08, esmasp2ev, unine hommik San Sebastianis
Me oleme ikak jorutajad kyll. Juba n2dal aega oleme k6ige muuga tegelenud kui sellega, mis algselt plaanis oli-k6ndimisega. Isegi t2na s6itsime rongijaama bussiga, et tagasi Barcelona s6idu piletid 2ra osta. Mitte, et me veel s6idaks tagasi, aga lihtsalt selleks, et ei juhtuks sama, mis tulles. Nyyd tulime veel korraks arvutisse, et ma saaksin siia blogisse kirjutada ning siis l2heme tagasi hosteli, et oma kotid haarata ja l6puks k6ndima hakata!
...Ega eriti ei viitsi kyll, m6lemad oleme sellised unised ja v2sinud, aga no vahel peab ennast veidikene ikka yletama ka.
R22gin veidikene siis eilsest, 13.07.08, pyhap2ev, esimene p2ev S. Sebastianis.
Hommikul saabus rong siia kell 7.43. Olime oisest rongis6idust kurnatud, sest vaeste turistidena reisisme istmetega vagunis(ylej22nud rongis olid vooditega vagunid.)
Saime rongilt maha ja meid tabas t6eline yllatus- v2ljas oli 14 kraadi ja vihma ladistas! V6rdluseks, et Barcas oli olnud just 32 kraadi. Kas me olime mingil salap2rasel kombel Eestisse tagasi sattunud? Ei, siiski veel mitte. Ilm lihtsalt oli selline. Tuju viis ikka kohe p2ris alla alguses.
Asusime siis oma oobimiskoha poole teele. T2hendab algul me veel ei teadnud, kus me oobime v6i kas yldse kuskil oobime. Yllatav oli n2ha kui palju oli kell 8 hommikul linna peal tervisesportlasi. Nii noori ja vanu lidus igas suunas. Ja v2ljas sadas ja oli 14 kraadi. Hullud. Me Timmiga arvasime, et ju nad harjutavad n2iteks tulevaseks sygisjooksuks, millest k6ik linna elanikud on kohustatud osa v6tma..vms. Peale pikki seiklusi ja tugevat vihmasadu, j6udsime kohalikku noortehostelisse. Ja meil vedas imekombel, et see oli ka koht, kus oli v6imalik r2nduripassi taodelda! Niisiis, kaks yhe hoobiga! Saime normaalse oobimiskoha ja passi ka ilma suurema vaevata k2tte.
Tydrukute ja poiste toad olid eraldi. Umbes 18 voodit toas. Paar humoorikat intsidenti juhtus minuga seal eile ka. Olin tydrukute toas ja r22kisin parasjagu kahe saksa tydrukuga juttu. Yks neist oli just rinnahoidjate v2el ja vahetas pluusi. J2rsku hyppas meie tuppa sisse palja ylakehaga lyhikest kasvu pilusilmne mees, teretas ja hakkas seal yht voodit tegema. Ise yldse v2lja tegemata, et yks meist oli rinnahoidjate v2el ja et see yldse oli tydrukute tuba! Arvasime, et 2kki ta siis ei m6ista inglise keelt ja on toa numbriga eksinud ja ei tea, et mehed on eraldi osas. Me olime t2itsa h2mmelduses, aga samas oli see v2ga naljakas ka. Veel hiljem sain 6htul selle yle naerda, kui j2lle meelde tuli. Tegelikult oli ta olnud ilmselt yhe meie toas elava tydruku poiss, kes siis aitas tal voodit teha vms. Aga lihtsalt see, kuidas ta algul sinna sisse kargas..oi, te oleks pidanud seda ise n2gema, et m6ista:D
Teine intsident juhtus minuga veidi aega p2rast seda. Tahtsin Timmilt hambapastat saada ja l2ksin koputasin meeste toa uksele, pistsin pea ukse vahelt sisse. Arvasin, et n2en Timmi yhes kaugemas toa nurgas olevas voodis ja hakkasin k2ega viipama, et tule korra toast v2lja. Ei tahtnud nagu tuppa sisse ise minna. Timm muudkui vaatas mulle otsa ja ei saanud yldse aru, mida ma teen. Ma hyydsin, et tule korra siia! Ja t6mbasin ukse kinni. Siis hetke p2rast tuli keegi uksest v2lja, aga see ei olnudki Timm, vaid keegi v66ras mees. Tuli v2lja, et ma olin vaid arvanud, et see on Timm, samas kui tegelikult olin ukse vahelt mingit v66rast meest enda juurde kutsunud. Jah, vabandasin ja ytlesin, et pidasin teda oma vennaks. H2bi oli kyll. Teine t6usis lausa voodist teki alt pysti, et mulle ukse peale tulla. Ma arvan, et ta v6is alguses ikka p2ris segaduses olla, mida ma talle seal v66ras keeles nii intensiivselt viipan:D
6htul otsisime rannast pingpongi laua ja m2ngisime j2lle pinksi. Kui tagasi tuleme oleme sellised profid, et v2he ei ole. Jalutasime veel veidi rannas. Aa, p2eval k2isime ujumas ka! Ilm l2ks ikka vaikselt ilusamaks, p2ike tuli v2lja ja kraadid t6usid. Seal oli yks v2ga kift tunnel, kus kajas nii v6rratult, 6htul kui sealt k6ndisime, siis laulsin sealt seest l2bi minnes ja see kaja, mis tekkis oli t6siselt sama v6imas nagu Niguliste kirikus. See oli ausalt yks reisi k6ige meeldej22vamaid hetki minu jaoks. Ma isegi l2ksin sinna uuesti tagasi ja laulsin veel. See pani h22le lihtsalt nii v6rratult k6lama, aga jah, seda peaks t6esti ise kuulma, et m6ista.
Hea kyll, me nyyd siis hakkame liikuma. Kottide j2rgi ja siis ootab ees t6sine m2kket6us. Ma juba uurisin v2lja, kust tee algab. Ja see t6esti algab suure m2kket6usuga! Nii, et soovige meile edu!
Loodan, et teil l2heb ka seal k6igil ilusasti. Emme, ytle, et Agni ikka ylemist korrust l2heks pahteldama! Ja head P2rnut teile, kes te t2na sinna hakkasite liikuma, loodan, et veedate seal m6nusasti aega. Tahaksin ka v2ga teiega olla! M6elge mind siis juurde ja r22kige selle v2ljam6eldud minuga vahepeal, eksju.
Hea kyll, tsau!
Me oleme ikak jorutajad kyll. Juba n2dal aega oleme k6ige muuga tegelenud kui sellega, mis algselt plaanis oli-k6ndimisega. Isegi t2na s6itsime rongijaama bussiga, et tagasi Barcelona s6idu piletid 2ra osta. Mitte, et me veel s6idaks tagasi, aga lihtsalt selleks, et ei juhtuks sama, mis tulles. Nyyd tulime veel korraks arvutisse, et ma saaksin siia blogisse kirjutada ning siis l2heme tagasi hosteli, et oma kotid haarata ja l6puks k6ndima hakata!
...Ega eriti ei viitsi kyll, m6lemad oleme sellised unised ja v2sinud, aga no vahel peab ennast veidikene ikka yletama ka.
R22gin veidikene siis eilsest, 13.07.08, pyhap2ev, esimene p2ev S. Sebastianis.
Hommikul saabus rong siia kell 7.43. Olime oisest rongis6idust kurnatud, sest vaeste turistidena reisisme istmetega vagunis(ylej22nud rongis olid vooditega vagunid.)
Saime rongilt maha ja meid tabas t6eline yllatus- v2ljas oli 14 kraadi ja vihma ladistas! V6rdluseks, et Barcas oli olnud just 32 kraadi. Kas me olime mingil salap2rasel kombel Eestisse tagasi sattunud? Ei, siiski veel mitte. Ilm lihtsalt oli selline. Tuju viis ikka kohe p2ris alla alguses.
Asusime siis oma oobimiskoha poole teele. T2hendab algul me veel ei teadnud, kus me oobime v6i kas yldse kuskil oobime. Yllatav oli n2ha kui palju oli kell 8 hommikul linna peal tervisesportlasi. Nii noori ja vanu lidus igas suunas. Ja v2ljas sadas ja oli 14 kraadi. Hullud. Me Timmiga arvasime, et ju nad harjutavad n2iteks tulevaseks sygisjooksuks, millest k6ik linna elanikud on kohustatud osa v6tma..vms. Peale pikki seiklusi ja tugevat vihmasadu, j6udsime kohalikku noortehostelisse. Ja meil vedas imekombel, et see oli ka koht, kus oli v6imalik r2nduripassi taodelda! Niisiis, kaks yhe hoobiga! Saime normaalse oobimiskoha ja passi ka ilma suurema vaevata k2tte.
Tydrukute ja poiste toad olid eraldi. Umbes 18 voodit toas. Paar humoorikat intsidenti juhtus minuga seal eile ka. Olin tydrukute toas ja r22kisin parasjagu kahe saksa tydrukuga juttu. Yks neist oli just rinnahoidjate v2el ja vahetas pluusi. J2rsku hyppas meie tuppa sisse palja ylakehaga lyhikest kasvu pilusilmne mees, teretas ja hakkas seal yht voodit tegema. Ise yldse v2lja tegemata, et yks meist oli rinnahoidjate v2el ja et see yldse oli tydrukute tuba! Arvasime, et 2kki ta siis ei m6ista inglise keelt ja on toa numbriga eksinud ja ei tea, et mehed on eraldi osas. Me olime t2itsa h2mmelduses, aga samas oli see v2ga naljakas ka. Veel hiljem sain 6htul selle yle naerda, kui j2lle meelde tuli. Tegelikult oli ta olnud ilmselt yhe meie toas elava tydruku poiss, kes siis aitas tal voodit teha vms. Aga lihtsalt see, kuidas ta algul sinna sisse kargas..oi, te oleks pidanud seda ise n2gema, et m6ista:D
Teine intsident juhtus minuga veidi aega p2rast seda. Tahtsin Timmilt hambapastat saada ja l2ksin koputasin meeste toa uksele, pistsin pea ukse vahelt sisse. Arvasin, et n2en Timmi yhes kaugemas toa nurgas olevas voodis ja hakkasin k2ega viipama, et tule korra toast v2lja. Ei tahtnud nagu tuppa sisse ise minna. Timm muudkui vaatas mulle otsa ja ei saanud yldse aru, mida ma teen. Ma hyydsin, et tule korra siia! Ja t6mbasin ukse kinni. Siis hetke p2rast tuli keegi uksest v2lja, aga see ei olnudki Timm, vaid keegi v66ras mees. Tuli v2lja, et ma olin vaid arvanud, et see on Timm, samas kui tegelikult olin ukse vahelt mingit v66rast meest enda juurde kutsunud. Jah, vabandasin ja ytlesin, et pidasin teda oma vennaks. H2bi oli kyll. Teine t6usis lausa voodist teki alt pysti, et mulle ukse peale tulla. Ma arvan, et ta v6is alguses ikka p2ris segaduses olla, mida ma talle seal v66ras keeles nii intensiivselt viipan:D
6htul otsisime rannast pingpongi laua ja m2ngisime j2lle pinksi. Kui tagasi tuleme oleme sellised profid, et v2he ei ole. Jalutasime veel veidi rannas. Aa, p2eval k2isime ujumas ka! Ilm l2ks ikka vaikselt ilusamaks, p2ike tuli v2lja ja kraadid t6usid. Seal oli yks v2ga kift tunnel, kus kajas nii v6rratult, 6htul kui sealt k6ndisime, siis laulsin sealt seest l2bi minnes ja see kaja, mis tekkis oli t6siselt sama v6imas nagu Niguliste kirikus. See oli ausalt yks reisi k6ige meeldej22vamaid hetki minu jaoks. Ma isegi l2ksin sinna uuesti tagasi ja laulsin veel. See pani h22le lihtsalt nii v6rratult k6lama, aga jah, seda peaks t6esti ise kuulma, et m6ista.
Hea kyll, me nyyd siis hakkame liikuma. Kottide j2rgi ja siis ootab ees t6sine m2kket6us. Ma juba uurisin v2lja, kust tee algab. Ja see t6esti algab suure m2kket6usuga! Nii, et soovige meile edu!
Loodan, et teil l2heb ka seal k6igil ilusasti. Emme, ytle, et Agni ikka ylemist korrust l2heks pahteldama! Ja head P2rnut teile, kes te t2na sinna hakkasite liikuma, loodan, et veedate seal m6nusasti aega. Tahaksin ka v2ga teiega olla! M6elge mind siis juurde ja r22kige selle v2ljam6eldud minuga vahepeal, eksju.
Hea kyll, tsau!
Saturday, July 12, 2008
M2gede poole teele!
12.07.08 laup2ev, internetipunktis enne pikka rongis6itu
Tere j2lle kallid s6brad! Barcelonas sajab praegu paduvihma, kuidas teil ilm on?
Ei tegelikult on ha, t sajab, v2rskendav vahelduseks. Eelmistel p2evadel on selline palavus ja p6ud olnud. Oleme praegu netipunktis, v2hem kui kahe tunni p2rast v2ljub meie oine rong San Sebastiani.
Niisiis, v2hekene eilsest 6htust. Viimati ma kirjutasin, et v6ibolla peame rannas magama. Seda 6nneks siiski ei juhtunud. Me helistasime oma korteriomanikele, 6igemini ainult yhele neist, Adrianile, ja kysisime kas v6ime tagasi tulla ja veel yhe oo seal veeta. Ta ytles, et muidugi v6ime.
Oi, kui te teaks kui lahe mees Adrian on ja kui kena! Tan bonito! Kujutage nyyd ette, et te oobiks korteris, kus elab teie oma Jude Law. Ta kyll ei ole Jude Law n2gu, aga need, kes teavad, kui v2ga mulle Jude Law meeldib, siis v6ite ette kujutada, kellega ma teda siin yhele pulgale asetan. Jah, kahjuks on tal leivad yhes kapis (tahtsin lihtsalt seda v2ljendit kasutada:D) Haizeaga, muidu v6iks ta kyll elusalt 2ra syya.
Igatahes tulime me oma kodinatega kesklinnast Sants Estaciosse tagasi ja paigutasime ned oma vanasse tuppa. Olime nii v2sinud, et tuppa astudes heitsime pikali ja j2im m6lemad automaatselt magama. Kella 22 ajal ma 2rkasin ja proovisin korra vel Wojtekit k2tte saada ja seekord oli ta oma teelefoni sisse lylitanud. Nad olid oma korteris koos oma ylej22nud prantsuse s6pradega. Tegelikult on lugu nii, et Remy ja Wojtek elavad praegu ikkagi Prantsusmaal ja tulid siia puhkusele aga need ylej22nud prantslased on tulnud suveks siia praktikale. Igatahes olid nad k6ik seal ja pidasid pidu. Kutsusid meidki. Peale m6ningast kaalumist otsustasime minna. J6udsime sinna alles 2 paiku oosel.
Enamus neist olid just klubisse minema hakkamas. Mina ei viitsinud minna, teadagi, et mulle klubid ei meeldi. Timm loomulikult tahtis, nii et tema l2ks. Kahjuks ta ei saanud aga sisse, kuna tal olid shortsid jalas, nii et Remy v6ttis talle takso ja ta tuli tagasi. Remy on yldse yks ytlemata tore mees, see kuidas ta Timmi p2rast eile muretses oli v2ga armas. Ta maksis talle isegi taksos6idu kinni. Ka eelmisel korral kui see telefoni jama oli, siis k2is ta veel tykk aega neid vargaid otsimas. Remy suhtles Timmiga t2pselt nagu noorema vennaga, ise on ta tegelikult juba 31. Nad vahetasid isegi Msnid, et hiljem ka suhelda.
L6puks j2ime sinna nende korterisse magama ja 2rkasime hommikul kella seitsme paiku, et koju s6ita. J2tsime nendega siis selleks korraks hyvasti ja tulime. Nende lennuk l2ks t2na hommikul kell 11.
Koju j6udes magasime veel m6nuga kella poole kolmeni, kuni l6puks yles viitsisime t6usta. L2ksime siia samasse oma kanti jalutama. Leidsime yhe laheda pargi. Seal oli igasugu noortele m6eldud tegevusi, kossuplatsid, pingpongi lauad, m2nguv2ljak, noortekeskus asus samuti pargis.
Ja siis seal oli ka yks kuradi lium2gi, kust ma seelikuga alla otsustasin lasta. V2ga loll otsus. Seelik tuli yls ja ma libisesin palja naha peal sealt alla. Nahk l2ks k6ik marraskile ja on v2ga valus. Lisaks rikkusin oma pluusi 2ra, sellel on nyyd roosteplekid peal.
Aga noh, igal reisil tuleb ka tagasilooke ette, muidu see ei oleks ju 6ige reis.
Ostsime l2hedal asuvast poest pingpongi reketid ja m2ngisime peaaegu kaks tundi pinksi. Ostsime l2hedalolevast kohvikust v6ileibu ja kohvi. 40 senti j2i puudu, kohvikupidaja tegi v2lja.
Vaikselt hakkas vihma sadama ja kell sai ka juba palju. Tulime tagasi korterisse ja pakkisime asjad. Ning nyyd istume siis siin netipunktis.
Aa, eile olin ma veel yhe hirmsa intsidenti tunnistajaks. N2gin kuidas yhelt mehelt kott v2givaldeslt 2ra rooviti. Kell oli 12 paiku 6htul, ma l2ksin korraks poodi. Istusin siis seal l2hedal ja puhkasin veidi jalga. Kusjuures see oli t2iesti avalik koht, inimesi k6ndis igal pool. J2rsku tulid kaks mustanahalist ja t6mbasid yhe mehe t2navale pikali. Yks hoidis k2test ja teine kiskus koti 2ra. Mingid naised l2ksid l2hemale, et appi minna, aga millegip2rast t6mbusid tagasi. Ehk oli neil siis nuga k2es vms. Sest see mees ise ka enam vastu ei hakanud, k6ndis hoopis teises suunas minema. See k6ik toimus kuskil 50 meetrit minust. Ja see juhtus nii kiiresti, et ma ei j6udnud silmagi pilgutada, kui see juba l2bi oli. Ja m6lemad pooled oma teed l2ksid. Igatahes v6tsin ma p2rast pipragaasi kohe t2itsa pihku, kui koju l2ksin. Vargaid ja roovleid on siin linnas ikka t6sti palju.
Aga hea kyll, kell on juba palju, liigume nyyd rongi peale. Hommikul poole kaheksa paiku peaksime kohale j6udma. Ilusasse Vaikse ookeani 22rsesse linna San Sebastiani, Baskimaale.
Kirjutamiseni,
Maaja
Tere j2lle kallid s6brad! Barcelonas sajab praegu paduvihma, kuidas teil ilm on?
Ei tegelikult on ha, t sajab, v2rskendav vahelduseks. Eelmistel p2evadel on selline palavus ja p6ud olnud. Oleme praegu netipunktis, v2hem kui kahe tunni p2rast v2ljub meie oine rong San Sebastiani.
Niisiis, v2hekene eilsest 6htust. Viimati ma kirjutasin, et v6ibolla peame rannas magama. Seda 6nneks siiski ei juhtunud. Me helistasime oma korteriomanikele, 6igemini ainult yhele neist, Adrianile, ja kysisime kas v6ime tagasi tulla ja veel yhe oo seal veeta. Ta ytles, et muidugi v6ime.
Oi, kui te teaks kui lahe mees Adrian on ja kui kena! Tan bonito! Kujutage nyyd ette, et te oobiks korteris, kus elab teie oma Jude Law. Ta kyll ei ole Jude Law n2gu, aga need, kes teavad, kui v2ga mulle Jude Law meeldib, siis v6ite ette kujutada, kellega ma teda siin yhele pulgale asetan. Jah, kahjuks on tal leivad yhes kapis (tahtsin lihtsalt seda v2ljendit kasutada:D) Haizeaga, muidu v6iks ta kyll elusalt 2ra syya.
Igatahes tulime me oma kodinatega kesklinnast Sants Estaciosse tagasi ja paigutasime ned oma vanasse tuppa. Olime nii v2sinud, et tuppa astudes heitsime pikali ja j2im m6lemad automaatselt magama. Kella 22 ajal ma 2rkasin ja proovisin korra vel Wojtekit k2tte saada ja seekord oli ta oma teelefoni sisse lylitanud. Nad olid oma korteris koos oma ylej22nud prantsuse s6pradega. Tegelikult on lugu nii, et Remy ja Wojtek elavad praegu ikkagi Prantsusmaal ja tulid siia puhkusele aga need ylej22nud prantslased on tulnud suveks siia praktikale. Igatahes olid nad k6ik seal ja pidasid pidu. Kutsusid meidki. Peale m6ningast kaalumist otsustasime minna. J6udsime sinna alles 2 paiku oosel.
Enamus neist olid just klubisse minema hakkamas. Mina ei viitsinud minna, teadagi, et mulle klubid ei meeldi. Timm loomulikult tahtis, nii et tema l2ks. Kahjuks ta ei saanud aga sisse, kuna tal olid shortsid jalas, nii et Remy v6ttis talle takso ja ta tuli tagasi. Remy on yldse yks ytlemata tore mees, see kuidas ta Timmi p2rast eile muretses oli v2ga armas. Ta maksis talle isegi taksos6idu kinni. Ka eelmisel korral kui see telefoni jama oli, siis k2is ta veel tykk aega neid vargaid otsimas. Remy suhtles Timmiga t2pselt nagu noorema vennaga, ise on ta tegelikult juba 31. Nad vahetasid isegi Msnid, et hiljem ka suhelda.
L6puks j2ime sinna nende korterisse magama ja 2rkasime hommikul kella seitsme paiku, et koju s6ita. J2tsime nendega siis selleks korraks hyvasti ja tulime. Nende lennuk l2ks t2na hommikul kell 11.
Koju j6udes magasime veel m6nuga kella poole kolmeni, kuni l6puks yles viitsisime t6usta. L2ksime siia samasse oma kanti jalutama. Leidsime yhe laheda pargi. Seal oli igasugu noortele m6eldud tegevusi, kossuplatsid, pingpongi lauad, m2nguv2ljak, noortekeskus asus samuti pargis.
Ja siis seal oli ka yks kuradi lium2gi, kust ma seelikuga alla otsustasin lasta. V2ga loll otsus. Seelik tuli yls ja ma libisesin palja naha peal sealt alla. Nahk l2ks k6ik marraskile ja on v2ga valus. Lisaks rikkusin oma pluusi 2ra, sellel on nyyd roosteplekid peal.
Aga noh, igal reisil tuleb ka tagasilooke ette, muidu see ei oleks ju 6ige reis.
Ostsime l2hedal asuvast poest pingpongi reketid ja m2ngisime peaaegu kaks tundi pinksi. Ostsime l2hedalolevast kohvikust v6ileibu ja kohvi. 40 senti j2i puudu, kohvikupidaja tegi v2lja.
Vaikselt hakkas vihma sadama ja kell sai ka juba palju. Tulime tagasi korterisse ja pakkisime asjad. Ning nyyd istume siis siin netipunktis.
Aa, eile olin ma veel yhe hirmsa intsidenti tunnistajaks. N2gin kuidas yhelt mehelt kott v2givaldeslt 2ra rooviti. Kell oli 12 paiku 6htul, ma l2ksin korraks poodi. Istusin siis seal l2hedal ja puhkasin veidi jalga. Kusjuures see oli t2iesti avalik koht, inimesi k6ndis igal pool. J2rsku tulid kaks mustanahalist ja t6mbasid yhe mehe t2navale pikali. Yks hoidis k2test ja teine kiskus koti 2ra. Mingid naised l2ksid l2hemale, et appi minna, aga millegip2rast t6mbusid tagasi. Ehk oli neil siis nuga k2es vms. Sest see mees ise ka enam vastu ei hakanud, k6ndis hoopis teises suunas minema. See k6ik toimus kuskil 50 meetrit minust. Ja see juhtus nii kiiresti, et ma ei j6udnud silmagi pilgutada, kui see juba l2bi oli. Ja m6lemad pooled oma teed l2ksid. Igatahes v6tsin ma p2rast pipragaasi kohe t2itsa pihku, kui koju l2ksin. Vargaid ja roovleid on siin linnas ikka t6sti palju.
Aga hea kyll, kell on juba palju, liigume nyyd rongi peale. Hommikul poole kaheksa paiku peaksime kohale j6udma. Ilusasse Vaikse ookeani 22rsesse linna San Sebastiani, Baskimaale.
Kirjutamiseni,
Maaja
Friday, July 11, 2008
N2gu nagu peedi, aga r66msal peedil!
k2isime t2na rannas ja j2ime sinna liiga pikaks ajaks! mu n2gu on t2itsa 2ra k6rbenud, v2ga jube. loodan, et kauaks ta nii ei j22. aga nyyd siis k6igest j2rgemooda.
lubasin, et kirjutan l6bustuspargi p2evast ja ka eilsest v6iks veidi pikemalt r22kida.
09.07.08 kolmap2ev, l6bustuspark
jah, terve p2ev l2ks selle tegevuse alla. k2isime tibidabo l6bustuspargis, mis asub siin samas barcelona 22realal m2e tipus. teekond sinna kujunes meil p2ris vaevaliseks, sest me ei suutnud kuidagi seda "tramvia blau"d yles leida, mis pidi meid m2kke viima. niisiis k6mpisime me v2hemalt pool teed sellest jala. l6puks j6udsime poolele m2ele, kust viis edasi juba j2rgmine tramm, sel juhul siis juba spetsiaalselt l6bustuspargi kylastajatele m6eldud j2rsust m2ekallakust yles viiv s6iduriist.
vaade sealt m2e otsast oli lihtsalt v6rratu. terve barcelona laiub sealt sinu ees. yhest otsast teiseni v2lja. ka atraktsioonid olid lahedad. tibidabo ei ole kyll nii suur kui n2iteks port aventura oli, aga selle eeliseks on, et j2rjekorrad on poole v2iksemad.
k6ige vingem /hirmsam atraktsioon kujutas endast j2rgmist- hiiglasliku kraana otsas t6stetakse neli inimest korraga k6rgele 6hku ja siis lastakse kraana ots lihtsalt lahti ja sa saad yhe v6imsa vabalangemise kogemuse. tavalisest vabalangemistornist erines ta selle poolest, et seal langesid sa nagu kaarega kylje pealt, mitte otse alla. aga m6nes m6ttes oli tunne niimoodi isegi veel vingem. veel k2isime p6rkeautodel ja 6udustemajas ja veeatraktsioonil ja aladinil ja vaaterattal ja ohjah igal pool veel. kui timm j22tist ostis, siis ta v6itis endale rannapalli (selle ma t2na puhusin t2is ja ulpisin vahemeres).
olime seal kuni pargi sulgemiseni ja siis kiirustasime ruttu randa, kus prantslase remy ja poolaka wojtekiga kokku saime. r22kisime veidi juttu, j6ime sangriat ja siis nemad l2ksid klubisse. kuna meil aga selleks soovi ei olnud(v6i noh minul ja seet6ttu ei saanud ka timm minna), siis j2ime me randa. istusime seal veel veidi, nautisime melu ja s6itsime siis bussiga koju. muide, bussis ma j2in magama ja kolksatasin kaks korda oma parema silmaga vastu akna22rset osa. siiamaani on see koht valus, hea seegi, et yles ei paistetanud.
10.07.08 neljap2ev
see p2ev moodus meil j2rgmiselt- hommikul 2rkasime kella 11 paiku ja panime kiiruga end valmis, et j6uda kella yheks remy ja wojteki juurde l6unat sooma. k2isime ruttu veel poest l2bi ja ostsime kylakosti ning seej2rel teele! wojtek tuli meile girona metroojaamas vastu. l6una oli tore.
prantslaste kombekohaselt j6ime k6igepealt kerget aperatiivi, seej2rel s6ime tuunikala salatit maisi ja salati(lehtede)ga, siis saabus pearoog ehk riis l6hega ja l6puks magustoiduks banaane.
peale kahte tundi tulime aga tulema, sest oli vaja veel shoppama j6uda.
ostsime paar s2rki, seelikut. need aga teevad nyyd kotid veel eriti raskeks ja asjad ei taha h2sti 2ra mahtuda, nii et peab yhte kilekotti lisaks suurele seljakotile veel k2es kandma. 2kki peaks osad riided kellelegi 2ra annetama?
6htul saime j2llegi oma s6pradega rannas kokku. wojtek, kes on fotograaf tegi veidi pilte..merest ja koristusautodest ja minust. timm ja remy r22kisid muusika teemal.
me olime parasjagu wojtekiga eemal, kui kaks maroko tyypi remy ja timmiga juttu l2ksid r22kima. mina vaatasin kohe kaugelt, et need on raudselt mingid vargad, aga millegi p2rast ma ikkagi lootsin, et meie poisid on nii t2helepanelikud, et nad saavad ise sellest aru ja ma ei pea minema sinna vahele segama. valesti lootsin. timmilt varastati osavalt telefon 2ra. aga 6nneks oli vana telefon, nii et v2ga hullu ei ole sellest. tal oli lihtsalt muusika seal peal, mida ta enam kuulata ei saa. vaene tema, peab nyyd minu pleierist tulevaid lugusid taluma.
p2rast vargusaktsiooni ei lasknud me oma tujul siiski veel langeda ja l2ksime jalutama. tegime pika ringi l2bi port velli ja ymber columbuse kuju ja mooda ramblast. timm oli v2sinud, niisiis tema l2ks columbuse kuju juurest juba bussi peale. meie kolmekesi veel jalutasime edasi. ramblal n2gime prostituuti, kes remyl kaelast kinni haaras ja talle oma teenuseid pakkus, samuti yhte wojteki tuttavat keskkooli ajast poolast. maailm on ikka v2ike!
l6puks jalutasime nende korterisse ja veetsime seal aega. ma ei hakanud enam oosel bussiga koju minema, ootasin hommikuse metroo 2ra.
11.07.08 reede, see on t2na, t2hendab, ma olen l6puks ometi oma kirjutamisega graafikus!!
nagu mainitud 2rkasin hommikul meie uute s6prade korteris. tegin seda juba vara, et kindlasti ilusti koju j6uda, et asjad pakkida ja 12.30 rongi peale minna, mis pidi meid 9 tunniga san sebastiani viima.
k6ik l2ks plaanip2raselt, kuni sinnamaani kui ma hakkasin jaamas pileteid ostma. selgus, et k6ik piletid olid sellele rongile juba v2lja myydud. seej2rel selgus, et ka 6htul kell 22 v2ljuvale rongile on k6ik piletid otsas. ja ka homsele esimesele rongile. l6puks saime piletid homme 6htul v2ljuvale rongile.
niisiis tuleb v2lja, et kaks p2eva tuleb meil veel kuidagi barcelonas 2ra sisustada. oma toa sants estacio juures andsime me juba 2ra ja kolisime v2lja, niisiis hetkel oleme ulualuseta. ega sellest v2ga hullu muidugi ei ole, sest v2ljas on nii soe, et lageda taeva all v6ib magada kyll, iseasi, et rannas on ikka kole palju vargaid. esimene m6te oli muidugi, et kysime remylt ja wojtekilt, kas saame nende juures oobida, sest nad lahkuvad alles homme, aga wojteki telefon on terve p2eva k6nepostis olnud, nii et ilmselt on tal see v2lja lylitatud v6i aku tyhi. loota v6ib, et ehk ta lylitab oma telefoni millalgi ikkagi sisse ja saame ta k2tte, sest lihtsalt nende ukse taha passime minna ja oodata, millal nad peaksid saabuma on ka natuke tobe/m6ttetu. kuna nad ei tea meie ootamatust soovist nende juures peatuda, siis nad v6ivad vabalt kella neljani oosel linna peal pidutseda ja siis me passiks lihtsalt tyhja. niisiis, me ikkagi otsustame praegu ilmselt ranna kasuks.
appi, mu n2gu p6leb. t6siselt. kuidas ma kyll ei taibanud n2kku ka p2ikesekreemi panna, igale poole mujale ma toppisin seda kyll, aga n2gu ununes millegi p2rast 2ra. prillid on ka p2he p2evitunud. niisiis, nagu m6istsite juba ilmselt, siis t2nase p2eva veetsime me rannas, seej2rel k2isime soomas seal buffet's, kus eelmiselgi aastal minu synnip2eal sai k2idud. s6ime k6hu korralikult t2is ja tulime 2hkides ja puhkides nyyd siia netipunkti(sant pere mitja t2nava omasse). varsti ilmselt l2heme siis edasi kuhugi.. nende kottidega on lihtsalt nii raske liigelda, ma ei kujuta ette, kuidas me seal m2gedes seda teha peaksime suutma, kui juba kilomeeter linnas k6ndimist v6tab t2iesti l2bi. peame ikka osadest asjadest kuidagi lahti saama v6i nad kuhugi hoiule andma.
lubasin, et kirjutan l6bustuspargi p2evast ja ka eilsest v6iks veidi pikemalt r22kida.
09.07.08 kolmap2ev, l6bustuspark
jah, terve p2ev l2ks selle tegevuse alla. k2isime tibidabo l6bustuspargis, mis asub siin samas barcelona 22realal m2e tipus. teekond sinna kujunes meil p2ris vaevaliseks, sest me ei suutnud kuidagi seda "tramvia blau"d yles leida, mis pidi meid m2kke viima. niisiis k6mpisime me v2hemalt pool teed sellest jala. l6puks j6udsime poolele m2ele, kust viis edasi juba j2rgmine tramm, sel juhul siis juba spetsiaalselt l6bustuspargi kylastajatele m6eldud j2rsust m2ekallakust yles viiv s6iduriist.
vaade sealt m2e otsast oli lihtsalt v6rratu. terve barcelona laiub sealt sinu ees. yhest otsast teiseni v2lja. ka atraktsioonid olid lahedad. tibidabo ei ole kyll nii suur kui n2iteks port aventura oli, aga selle eeliseks on, et j2rjekorrad on poole v2iksemad.
k6ige vingem /hirmsam atraktsioon kujutas endast j2rgmist- hiiglasliku kraana otsas t6stetakse neli inimest korraga k6rgele 6hku ja siis lastakse kraana ots lihtsalt lahti ja sa saad yhe v6imsa vabalangemise kogemuse. tavalisest vabalangemistornist erines ta selle poolest, et seal langesid sa nagu kaarega kylje pealt, mitte otse alla. aga m6nes m6ttes oli tunne niimoodi isegi veel vingem. veel k2isime p6rkeautodel ja 6udustemajas ja veeatraktsioonil ja aladinil ja vaaterattal ja ohjah igal pool veel. kui timm j22tist ostis, siis ta v6itis endale rannapalli (selle ma t2na puhusin t2is ja ulpisin vahemeres).
olime seal kuni pargi sulgemiseni ja siis kiirustasime ruttu randa, kus prantslase remy ja poolaka wojtekiga kokku saime. r22kisime veidi juttu, j6ime sangriat ja siis nemad l2ksid klubisse. kuna meil aga selleks soovi ei olnud(v6i noh minul ja seet6ttu ei saanud ka timm minna), siis j2ime me randa. istusime seal veel veidi, nautisime melu ja s6itsime siis bussiga koju. muide, bussis ma j2in magama ja kolksatasin kaks korda oma parema silmaga vastu akna22rset osa. siiamaani on see koht valus, hea seegi, et yles ei paistetanud.
10.07.08 neljap2ev
see p2ev moodus meil j2rgmiselt- hommikul 2rkasime kella 11 paiku ja panime kiiruga end valmis, et j6uda kella yheks remy ja wojteki juurde l6unat sooma. k2isime ruttu veel poest l2bi ja ostsime kylakosti ning seej2rel teele! wojtek tuli meile girona metroojaamas vastu. l6una oli tore.
prantslaste kombekohaselt j6ime k6igepealt kerget aperatiivi, seej2rel s6ime tuunikala salatit maisi ja salati(lehtede)ga, siis saabus pearoog ehk riis l6hega ja l6puks magustoiduks banaane.
peale kahte tundi tulime aga tulema, sest oli vaja veel shoppama j6uda.
ostsime paar s2rki, seelikut. need aga teevad nyyd kotid veel eriti raskeks ja asjad ei taha h2sti 2ra mahtuda, nii et peab yhte kilekotti lisaks suurele seljakotile veel k2es kandma. 2kki peaks osad riided kellelegi 2ra annetama?
6htul saime j2llegi oma s6pradega rannas kokku. wojtek, kes on fotograaf tegi veidi pilte..merest ja koristusautodest ja minust. timm ja remy r22kisid muusika teemal.
me olime parasjagu wojtekiga eemal, kui kaks maroko tyypi remy ja timmiga juttu l2ksid r22kima. mina vaatasin kohe kaugelt, et need on raudselt mingid vargad, aga millegi p2rast ma ikkagi lootsin, et meie poisid on nii t2helepanelikud, et nad saavad ise sellest aru ja ma ei pea minema sinna vahele segama. valesti lootsin. timmilt varastati osavalt telefon 2ra. aga 6nneks oli vana telefon, nii et v2ga hullu ei ole sellest. tal oli lihtsalt muusika seal peal, mida ta enam kuulata ei saa. vaene tema, peab nyyd minu pleierist tulevaid lugusid taluma.
p2rast vargusaktsiooni ei lasknud me oma tujul siiski veel langeda ja l2ksime jalutama. tegime pika ringi l2bi port velli ja ymber columbuse kuju ja mooda ramblast. timm oli v2sinud, niisiis tema l2ks columbuse kuju juurest juba bussi peale. meie kolmekesi veel jalutasime edasi. ramblal n2gime prostituuti, kes remyl kaelast kinni haaras ja talle oma teenuseid pakkus, samuti yhte wojteki tuttavat keskkooli ajast poolast. maailm on ikka v2ike!
l6puks jalutasime nende korterisse ja veetsime seal aega. ma ei hakanud enam oosel bussiga koju minema, ootasin hommikuse metroo 2ra.
11.07.08 reede, see on t2na, t2hendab, ma olen l6puks ometi oma kirjutamisega graafikus!!
nagu mainitud 2rkasin hommikul meie uute s6prade korteris. tegin seda juba vara, et kindlasti ilusti koju j6uda, et asjad pakkida ja 12.30 rongi peale minna, mis pidi meid 9 tunniga san sebastiani viima.
k6ik l2ks plaanip2raselt, kuni sinnamaani kui ma hakkasin jaamas pileteid ostma. selgus, et k6ik piletid olid sellele rongile juba v2lja myydud. seej2rel selgus, et ka 6htul kell 22 v2ljuvale rongile on k6ik piletid otsas. ja ka homsele esimesele rongile. l6puks saime piletid homme 6htul v2ljuvale rongile.
niisiis tuleb v2lja, et kaks p2eva tuleb meil veel kuidagi barcelonas 2ra sisustada. oma toa sants estacio juures andsime me juba 2ra ja kolisime v2lja, niisiis hetkel oleme ulualuseta. ega sellest v2ga hullu muidugi ei ole, sest v2ljas on nii soe, et lageda taeva all v6ib magada kyll, iseasi, et rannas on ikka kole palju vargaid. esimene m6te oli muidugi, et kysime remylt ja wojtekilt, kas saame nende juures oobida, sest nad lahkuvad alles homme, aga wojteki telefon on terve p2eva k6nepostis olnud, nii et ilmselt on tal see v2lja lylitatud v6i aku tyhi. loota v6ib, et ehk ta lylitab oma telefoni millalgi ikkagi sisse ja saame ta k2tte, sest lihtsalt nende ukse taha passime minna ja oodata, millal nad peaksid saabuma on ka natuke tobe/m6ttetu. kuna nad ei tea meie ootamatust soovist nende juures peatuda, siis nad v6ivad vabalt kella neljani oosel linna peal pidutseda ja siis me passiks lihtsalt tyhja. niisiis, me ikkagi otsustame praegu ilmselt ranna kasuks.
appi, mu n2gu p6leb. t6siselt. kuidas ma kyll ei taibanud n2kku ka p2ikesekreemi panna, igale poole mujale ma toppisin seda kyll, aga n2gu ununes millegi p2rast 2ra. prillid on ka p2he p2evitunud. niisiis, nagu m6istsite juba ilmselt, siis t2nase p2eva veetsime me rannas, seej2rel k2isime soomas seal buffet's, kus eelmiselgi aastal minu synnip2eal sai k2idud. s6ime k6hu korralikult t2is ja tulime 2hkides ja puhkides nyyd siia netipunkti(sant pere mitja t2nava omasse). varsti ilmselt l2heme siis edasi kuhugi.. nende kottidega on lihtsalt nii raske liigelda, ma ei kujuta ette, kuidas me seal m2gedes seda teha peaksime suutma, kui juba kilomeeter linnas k6ndimist v6tab t2iesti l2bi. peame ikka osadest asjadest kuidagi lahti saama v6i nad kuhugi hoiule andma.
Thursday, July 10, 2008
P2evad on t2is tegevust :)
10.07.08 Neljap2ev 20.35
Ei jaksa korraga nii palju teksti trykkida. T2nase ja eilse p2eva kohta kirjutan veidi hiljem, aga vihjeks, et need on olnud ka super!
Eile k2isime Tibidabo l6bustuspargis ja 6htul rannas, t2na shoppamas, samade prantslaste juures l6unal ja nyyd l2heme j2lle randa. Sest t6eline elu Barcas k2ibki just rannas!
Ma sain t2na muide oma Mehhiko lennupiletite kinnituse, Mehhikosse lendan 24.08.08!
Olge m6nusad, tsauki!
Ei jaksa korraga nii palju teksti trykkida. T2nase ja eilse p2eva kohta kirjutan veidi hiljem, aga vihjeks, et need on olnud ka super!
Eile k2isime Tibidabo l6bustuspargis ja 6htul rannas, t2na shoppamas, samade prantslaste juures l6unal ja nyyd l2heme j2lle randa. Sest t6eline elu Barcas k2ibki just rannas!
Ma sain t2na muide oma Mehhiko lennupiletite kinnituse, Mehhikosse lendan 24.08.08!
Olge m6nusad, tsauki!
L6puks kohal!
08.07.08 Teisip2ev, 6htul ja Barcelonas
P2rast ligi 24 tundi seiklemist(millest 15 tundi seisnes lennujaamas passimises/magamises) j6udsime Barcelonasse. Aga reis oli seda v22rt, sest l6puks ometi oleme kohal, kuigi j2rgmine kord kavatsen ma leida odava otselennu Tallinnast.
Lennujaamast v6tsime metroo Sants Estaciosse, kus kaardi abiga oma j2rgmise kolme p2eva oobimispaiga p2ris ruttu yles leidsime. Lasime alt uksekella- "Hola, nosotros somos de EStonia!" ja uks tehti lahti.
Korteris ootas meid Haizea, kes ei r22kinud pmts s6nagi inglise keelt. Niisiis saime esimest korda oma hispaania keele oskusi praktikas kasutada. Isegi olin yllatunud, kuidas me k6ik t2htsamad jutud aetud saime. Aga n2e, t2itsa saime!
Korter on neljatoaline- elutuba ja kolm magamistuba. Meie oobime yhes neist.
Siin elab tegelikult neli inimest, aga kahte neist ei ole praegu yldse ja teised kaks k2ivad p2eval tool, t2hendab, et me ei puutugi siin kellegagi suurt kokku. Oleks nagu t2itsa oma korter!
KAks vannituba ja normaalne kook on ka, telekas mehhiko seebikatega samuti. Meie tuba on t2itsa okei, yks voodi ja yks madrats, yks tugitool ja yks laud, yks kummut ja yks kapp, yks lamp ja yks tool, yks aken ja yks uks- m6eldud siiski vist yhe inimese toaks, aga kahekesi saab ka t2itsa h2sti hakkama.
Kui kotid olid lahti pakitud, siis l2ksime linna. Metrooga L4. Tohutult pikalt tuli maa all k2ia, jah, k6ik j2rgmised p2evad peame seda maad marssima. L6puks saime aga siiski metroo peale ja otse La Ramblal j2lle p2evavalguse k2tte. K6igepealt l2ksime randa(ohjah, nii palju m2lestusi eelmisest aastast!) ja Timm k2is ujumas. Lained olid p2ris suured! Ma aga j2tsin ujumise siiski seekord vahele.
Seej2rel k6mpisime vana kodut2nava- SAnt Pere Mitja- poole. K2isime pagari2ris, myyja oli kusjuures sama mees, kes eelmiselgi aastal. Seletasime talle, et me k2isime siin ka eelmisel aastal, ta naeratas ja ytles "Ok, ok!". Vist ei saanud aru meist.
Internetipunktis k2isime. Seej2rel aga ostsime pudeli veini ja l2ksime palmialleele. Timm arvas, et n2gi seda sama rattaga vargan2gu, kes eelmine aasta Kiku kotti himustas, aga see ei pruukinud ka kindlalt tema olla.
Peale m6ningast istumist, jalutasime mooda Ciutadella pargi 22rset tagasi randa.
Meil oli kindel plaan mingisse seltskonda sulanduda, sest teate, p2evad l2bi ainult yksteisega suhelda on veidi tyytu. Nagu ikka oli rand t2is grupiti istuvaid inimesi ja meie eesm2rk oli yks neist v2lja valida. Algul k6ndisime terve ranna otsast l6puni l2bi ja ei leidnud kedagi sobivat. Teise ringi ajal istusime aga v2sinult liivale maha. Yhed m2ngisid seal l2hedal frisbeet.
See oli meie v6imalus! Ma v6tin julguse kokku ja l2ksin kysima, et kas v6in ka m2ngida. Nad olid aga frisbee just kellelegi teisele tagasi andnud, kes olid seej2rel minema l2inud. Nojah, kehitasin 6lgu ja l2ksin Timmi juurde tagasi. Istusime. J6ime veini. Ja ma v6tsin teist korda julguse kokku ja l2ksin kysisin neilt, kes me v6ime siiski nende juurde istuma tulla. Muidugi v6isime.
Seltskonnas oli 4 poissi ja 1 tydruk. Ja arvake mis? Nad olid prantslased(t2psustuseks- v.a. yks, kes oli poolakas, lihtsalt elanud 4 aastat Prantsusmaal). On kindel, et prantslastega olen ma oma BArcelonas viibitud aegade jooksul kyll k6vasti rohkem suhelnud kui hispaanlaste endiga. Aga prantslased on ka v2ga toredad! JA r22kisid inglise keelt ka t2itsa talutavalt!
Suhtlesime tykk aega, kuni tulid rannakoristusautod ja politseinikud ajasid meid rannalt minema. Seej2rel otsustasime, et me Timmiga l2heme koju. Nad aga saatsid meid terve tee bussipeatuseni(peale kella 00 metroo enam ei k2i, ainult n2d.vahetusel).
Kui olime juba bussis, siis leppisime kiirelt ukse vahelt veel j2rgmiseks p2evaks kohtumise kokku. Samas kohas kell 22.
Buss s6itis tohutult kaua, tegi poolele linnale ringi peale, enne kui Sants EStaciosse j6udis, minul oli aga tualetti vaja. Nii ma siis seal kannatasin, Timm magas. L6puks saime maha ja jooksuga koju. Magama..
P2rast ligi 24 tundi seiklemist(millest 15 tundi seisnes lennujaamas passimises/magamises) j6udsime Barcelonasse. Aga reis oli seda v22rt, sest l6puks ometi oleme kohal, kuigi j2rgmine kord kavatsen ma leida odava otselennu Tallinnast.
Lennujaamast v6tsime metroo Sants Estaciosse, kus kaardi abiga oma j2rgmise kolme p2eva oobimispaiga p2ris ruttu yles leidsime. Lasime alt uksekella- "Hola, nosotros somos de EStonia!" ja uks tehti lahti.
Korteris ootas meid Haizea, kes ei r22kinud pmts s6nagi inglise keelt. Niisiis saime esimest korda oma hispaania keele oskusi praktikas kasutada. Isegi olin yllatunud, kuidas me k6ik t2htsamad jutud aetud saime. Aga n2e, t2itsa saime!
Korter on neljatoaline- elutuba ja kolm magamistuba. Meie oobime yhes neist.
Siin elab tegelikult neli inimest, aga kahte neist ei ole praegu yldse ja teised kaks k2ivad p2eval tool, t2hendab, et me ei puutugi siin kellegagi suurt kokku. Oleks nagu t2itsa oma korter!
KAks vannituba ja normaalne kook on ka, telekas mehhiko seebikatega samuti. Meie tuba on t2itsa okei, yks voodi ja yks madrats, yks tugitool ja yks laud, yks kummut ja yks kapp, yks lamp ja yks tool, yks aken ja yks uks- m6eldud siiski vist yhe inimese toaks, aga kahekesi saab ka t2itsa h2sti hakkama.
Kui kotid olid lahti pakitud, siis l2ksime linna. Metrooga L4. Tohutult pikalt tuli maa all k2ia, jah, k6ik j2rgmised p2evad peame seda maad marssima. L6puks saime aga siiski metroo peale ja otse La Ramblal j2lle p2evavalguse k2tte. K6igepealt l2ksime randa(ohjah, nii palju m2lestusi eelmisest aastast!) ja Timm k2is ujumas. Lained olid p2ris suured! Ma aga j2tsin ujumise siiski seekord vahele.
Seej2rel k6mpisime vana kodut2nava- SAnt Pere Mitja- poole. K2isime pagari2ris, myyja oli kusjuures sama mees, kes eelmiselgi aastal. Seletasime talle, et me k2isime siin ka eelmisel aastal, ta naeratas ja ytles "Ok, ok!". Vist ei saanud aru meist.
Internetipunktis k2isime. Seej2rel aga ostsime pudeli veini ja l2ksime palmialleele. Timm arvas, et n2gi seda sama rattaga vargan2gu, kes eelmine aasta Kiku kotti himustas, aga see ei pruukinud ka kindlalt tema olla.
Peale m6ningast istumist, jalutasime mooda Ciutadella pargi 22rset tagasi randa.
Meil oli kindel plaan mingisse seltskonda sulanduda, sest teate, p2evad l2bi ainult yksteisega suhelda on veidi tyytu. Nagu ikka oli rand t2is grupiti istuvaid inimesi ja meie eesm2rk oli yks neist v2lja valida. Algul k6ndisime terve ranna otsast l6puni l2bi ja ei leidnud kedagi sobivat. Teise ringi ajal istusime aga v2sinult liivale maha. Yhed m2ngisid seal l2hedal frisbeet.
See oli meie v6imalus! Ma v6tin julguse kokku ja l2ksin kysima, et kas v6in ka m2ngida. Nad olid aga frisbee just kellelegi teisele tagasi andnud, kes olid seej2rel minema l2inud. Nojah, kehitasin 6lgu ja l2ksin Timmi juurde tagasi. Istusime. J6ime veini. Ja ma v6tsin teist korda julguse kokku ja l2ksin kysisin neilt, kes me v6ime siiski nende juurde istuma tulla. Muidugi v6isime.
Seltskonnas oli 4 poissi ja 1 tydruk. Ja arvake mis? Nad olid prantslased(t2psustuseks- v.a. yks, kes oli poolakas, lihtsalt elanud 4 aastat Prantsusmaal). On kindel, et prantslastega olen ma oma BArcelonas viibitud aegade jooksul kyll k6vasti rohkem suhelnud kui hispaanlaste endiga. Aga prantslased on ka v2ga toredad! JA r22kisid inglise keelt ka t2itsa talutavalt!
Suhtlesime tykk aega, kuni tulid rannakoristusautod ja politseinikud ajasid meid rannalt minema. Seej2rel otsustasime, et me Timmiga l2heme koju. Nad aga saatsid meid terve tee bussipeatuseni(peale kella 00 metroo enam ei k2i, ainult n2d.vahetusel).
Kui olime juba bussis, siis leppisime kiirelt ukse vahelt veel j2rgmiseks p2evaks kohtumise kokku. Samas kohas kell 22.
Buss s6itis tohutult kaua, tegi poolele linnale ringi peale, enne kui Sants EStaciosse j6udis, minul oli aga tualetti vaja. Nii ma siis seal kannatasin, Timm magas. L6puks saime maha ja jooksuga koju. Magama..
Ulalala..
08.07.07 Teisip2ev 11.10
2rkasin Vilniuse lennujaamas veidi aega tagasi. Eilne oo Riia lennujaamas moodus rahulikult, kuid suhteliselt v2hese unega. Niisiis tuli Leedust lisa v6tta. Riia lennujaamas me ei olnudki ainsad magajad, vaid neid leidus terminali peale kokku ca 15-20. Enamus olid magama heitnud kujugi p6randale v6i siis k6vale ja ebamugavale pingile. Meie aga olime kavalamad, l2ksime yhe suletud kohviku pehmetele pinkidele, mitte et see magamisase just v2ga mugav oleks olnud(umbes pool minu keha pikkust) aga parem ikkagi. Kokku magasime umbes kaks tundi, 2ratuskella panime 3.30ks, check-in algas kell 4. &htul enne magamaminekut l6bustasime end veel kaardimajade ehitamisega, jaama tootajaskonna seas tekitasime t2itsa sensatsiooni, k2idi mooda, vaadati, naeratati.
08.07.08 Teisip2ev, lennukis Barcelona poole
Aga jah, l6puks saabus aeg lennukile minna, kusjuures enne oma pagasi 2raandmist me ei teadnud, et Vilniuses me seda vahepeal k2tte ei saa, niisiis seal veedetud 7 tundi olid ilma suurema varustuseta. Muidu ei olnudki v2ga hullu, lihtsalt magamiskott oleks v6inud olla...ja padi.
Mul oli oma silmar66m ka! Yks l2ti poiss, kes ka Riiast Vilniusesse lendas ja siis seal Barcelona lendu ootas. Riiast tulles istus ta minu k6rvalreas ja siis kui pysti hakkasime t6usma, siis p6rkasime kokku. On ju romantiline! Me isegi r22kisime- tema ytles vabandust ja mina vastasin, et pole midagi. Aga karta on, et see suhe ei saa kunagi toimima hakata, sest noh, teate, tema elab L2tis ja mina Eestis. Ja kaugsuhted on teatavasti v2ga keerulised.
2rkasin Vilniuse lennujaamas veidi aega tagasi. Eilne oo Riia lennujaamas moodus rahulikult, kuid suhteliselt v2hese unega. Niisiis tuli Leedust lisa v6tta. Riia lennujaamas me ei olnudki ainsad magajad, vaid neid leidus terminali peale kokku ca 15-20. Enamus olid magama heitnud kujugi p6randale v6i siis k6vale ja ebamugavale pingile. Meie aga olime kavalamad, l2ksime yhe suletud kohviku pehmetele pinkidele, mitte et see magamisase just v2ga mugav oleks olnud(umbes pool minu keha pikkust) aga parem ikkagi. Kokku magasime umbes kaks tundi, 2ratuskella panime 3.30ks, check-in algas kell 4. &htul enne magamaminekut l6bustasime end veel kaardimajade ehitamisega, jaama tootajaskonna seas tekitasime t2itsa sensatsiooni, k2idi mooda, vaadati, naeratati.
08.07.08 Teisip2ev, lennukis Barcelona poole
Aga jah, l6puks saabus aeg lennukile minna, kusjuures enne oma pagasi 2raandmist me ei teadnud, et Vilniuses me seda vahepeal k2tte ei saa, niisiis seal veedetud 7 tundi olid ilma suurema varustuseta. Muidu ei olnudki v2ga hullu, lihtsalt magamiskott oleks v6inud olla...ja padi.
Mul oli oma silmar66m ka! Yks l2ti poiss, kes ka Riiast Vilniusesse lendas ja siis seal Barcelona lendu ootas. Riiast tulles istus ta minu k6rvalreas ja siis kui pysti hakkasime t6usma, siis p6rkasime kokku. On ju romantiline! Me isegi r22kisime- tema ytles vabandust ja mina vastasin, et pole midagi. Aga karta on, et see suhe ei saa kunagi toimima hakata, sest noh, teate, tema elab L2tis ja mina Eestis. Ja kaugsuhted on teatavasti v2ga keerulised.
Hispaaniaaaa!!
07.07.08 Esmasp2ev 16.01
Alustasime oma reisi. Mina jaTimm. 6de ja vend. Me avastasime, et meil on nii palju t2pselt yhesuguseid asju kaasas, et meid v6iks vabalt ka kaksikuteks pidada. T2pselt yhesugused punased ekspressi kotis, k6rvaklapid, identsed magamiskotid.
Hetkel s6idame Riia poole, l2bime P2rnut.
Ees ootab oobimine Riia lennujaamas, sest lennuk l6heb kell 6 hommikul ja seda tegelikult vaid Vilniusesse, kus peame veel 6 tundi ootama. Aga k6igi plaanide kohaselt peaksime homme kella 16 paiku maabuma p2ikese ja fiestade linnas Barcelonas.
Vihma sajab. Masendav. Loodame, et Riiga j6udmise ajaks j22b yle. Teate, ma r22kisin Timmile oma koeraanekdooti ja tema kyll naeris. Teie, mu s6brad, lihtsalt ei m6ista Hallikute huumorit.
Bussijuht on vist eile load saanud. Ta on suutnud selle 2,5 s6idetud tunni jooksul juba 2 liiklusohtlikku olukorda tekitada ja yhe korra bussiterminali ooteplatvormi katusealusele otsa s6itnud.
Liiklusohtlik olukord 1: bussi v2lja suretamine P2rnu kesklinnas ristmikul.
Liiklusohtlik olukord 2: j2rsult pidurdamine P2rnu-Riia maanteel6igul.
07.07.08 Esmasp2ev 20.49
Oleme nyyd siis Riias. Kusjuures juba siin ont2iesti v6imalik turiste m2ngida. K2isime yhes ilusas pargis istumas ja seej2rel otsustasime Maci sooma minna. M6tlesime, et tellime v2liputkast, kus peal oli silt McExpress. Lugu aga kulmineerus sellega, et Timm seisis 45 minutit seal j2rjekorras, et meie Big Mace k2tte saada. Express v6i asi..
Seej2rel v6tsime ette Mustpeade maja otsingu. Otsing l2ks edukalt ja peagi olimegi juba selle kuulsa keskaegse gildihoone ees (mis kyll h2vines II maailmas6jas, kuid on hiljem yles ehitatud). Maja kyljes oli L2ti Vana-Toomas v6i v2hemalt n2gi ta sedamoodi v2lja. Tal oli k2es aga lisaks lipule veel m66k. Meie Vana-Toomas on vaesem mees, tal on ainult lipp.
Praegu istume pingil, mille k6rval pingil istuvad kaks purjus kohalikku, kes t2iest k6rist laulavad. Kusjuures t2navamuusikuid on siin yldse ohtralt, oleme neid juba neljas kohas n2inud. Ja nad ei ole mitte vanadpimedad akordionim2ngijad, vaid meie vanusednoored, kitarride ja flootidega. Huvitav.
Nonii, lisandus just kolmas purjus kohalik. Ma juba ootan huviga, mis viisid j2rgmiseks yles v6etakse.
Teate, et l2tlastel on s6na "maaja", ma kuulen seda pidevalt igal pool oeldavat. Ma arvan, et eks ta on ilmselt mingi sides6na v6i lihtsalt tihedalt kasutatav s6na. Igatahes tekitab oma nime pidev kuulmine minus kergeid paranoiasid... Tegelikult kyll mitte, aga huvi tekitab kyll.
L2tlastel on k6ik samad poed mis meil. Isegi oma Lombardi pandimaja on neil. Ja Coca-Cola Plaza. Just nagu ei olekski kodumaalt sammugi v2lja astunud.
07.07.08 Esmasp2ev, 6htul lennujaamas
Ja j6udsime siis l6puks ka siia. Bussis6it lennujaama oli huvitav. Riias onvussied ka samasugused konduktorid nagu meil rongis. Kujutate ette kui palju konduktoreid siis Riias kokku on! Ja neil on bussis selline oma pisikene troon, asetseb veidi k6rgemal kui tavalised pingid ja j2tab seega trooni mulje. Ka meil v6iks sellise asja l2bi suruda. Siis oleks konduktoritel oma igava too juures v2hemalt millegi yle r66mu tunda.
Maailm on ikka v2ike- enne Maci juures n2gin ma yhte poissi, kellelt me eelmine kord Riias olles Luxist tulles teed kysisime. Ma aga igaks juhuks ei l2inud tervitama, p2rast ikka ei olnud. Kuigi ma olin p2ris kindel, et ikka oli. Aga no kes see teab, v6ibolla on L2tis palju teman2olisi poisse.
Alustasime oma reisi. Mina jaTimm. 6de ja vend. Me avastasime, et meil on nii palju t2pselt yhesuguseid asju kaasas, et meid v6iks vabalt ka kaksikuteks pidada. T2pselt yhesugused punased ekspressi kotis, k6rvaklapid, identsed magamiskotid.
Hetkel s6idame Riia poole, l2bime P2rnut.
Ees ootab oobimine Riia lennujaamas, sest lennuk l6heb kell 6 hommikul ja seda tegelikult vaid Vilniusesse, kus peame veel 6 tundi ootama. Aga k6igi plaanide kohaselt peaksime homme kella 16 paiku maabuma p2ikese ja fiestade linnas Barcelonas.
Vihma sajab. Masendav. Loodame, et Riiga j6udmise ajaks j22b yle. Teate, ma r22kisin Timmile oma koeraanekdooti ja tema kyll naeris. Teie, mu s6brad, lihtsalt ei m6ista Hallikute huumorit.
Bussijuht on vist eile load saanud. Ta on suutnud selle 2,5 s6idetud tunni jooksul juba 2 liiklusohtlikku olukorda tekitada ja yhe korra bussiterminali ooteplatvormi katusealusele otsa s6itnud.
Liiklusohtlik olukord 1: bussi v2lja suretamine P2rnu kesklinnas ristmikul.
Liiklusohtlik olukord 2: j2rsult pidurdamine P2rnu-Riia maanteel6igul.
07.07.08 Esmasp2ev 20.49
Oleme nyyd siis Riias. Kusjuures juba siin ont2iesti v6imalik turiste m2ngida. K2isime yhes ilusas pargis istumas ja seej2rel otsustasime Maci sooma minna. M6tlesime, et tellime v2liputkast, kus peal oli silt McExpress. Lugu aga kulmineerus sellega, et Timm seisis 45 minutit seal j2rjekorras, et meie Big Mace k2tte saada. Express v6i asi..
Seej2rel v6tsime ette Mustpeade maja otsingu. Otsing l2ks edukalt ja peagi olimegi juba selle kuulsa keskaegse gildihoone ees (mis kyll h2vines II maailmas6jas, kuid on hiljem yles ehitatud). Maja kyljes oli L2ti Vana-Toomas v6i v2hemalt n2gi ta sedamoodi v2lja. Tal oli k2es aga lisaks lipule veel m66k. Meie Vana-Toomas on vaesem mees, tal on ainult lipp.
Praegu istume pingil, mille k6rval pingil istuvad kaks purjus kohalikku, kes t2iest k6rist laulavad. Kusjuures t2navamuusikuid on siin yldse ohtralt, oleme neid juba neljas kohas n2inud. Ja nad ei ole mitte vanadpimedad akordionim2ngijad, vaid meie vanusednoored, kitarride ja flootidega. Huvitav.
Nonii, lisandus just kolmas purjus kohalik. Ma juba ootan huviga, mis viisid j2rgmiseks yles v6etakse.
Teate, et l2tlastel on s6na "maaja", ma kuulen seda pidevalt igal pool oeldavat. Ma arvan, et eks ta on ilmselt mingi sides6na v6i lihtsalt tihedalt kasutatav s6na. Igatahes tekitab oma nime pidev kuulmine minus kergeid paranoiasid... Tegelikult kyll mitte, aga huvi tekitab kyll.
L2tlastel on k6ik samad poed mis meil. Isegi oma Lombardi pandimaja on neil. Ja Coca-Cola Plaza. Just nagu ei olekski kodumaalt sammugi v2lja astunud.
07.07.08 Esmasp2ev, 6htul lennujaamas
Ja j6udsime siis l6puks ka siia. Bussis6it lennujaama oli huvitav. Riias onvussied ka samasugused konduktorid nagu meil rongis. Kujutate ette kui palju konduktoreid siis Riias kokku on! Ja neil on bussis selline oma pisikene troon, asetseb veidi k6rgemal kui tavalised pingid ja j2tab seega trooni mulje. Ka meil v6iks sellise asja l2bi suruda. Siis oleks konduktoritel oma igava too juures v2hemalt millegi yle r66mu tunda.
Maailm on ikka v2ike- enne Maci juures n2gin ma yhte poissi, kellelt me eelmine kord Riias olles Luxist tulles teed kysisime. Ma aga igaks juhuks ei l2inud tervitama, p2rast ikka ei olnud. Kuigi ma olin p2ris kindel, et ikka oli. Aga no kes see teab, v6ibolla on L2tis palju teman2olisi poisse.
Tuesday, July 8, 2008
Subscribe to:
Posts (Atom)