yletades m2gesid, yletame ennast.

Tere!! Ei ole mitu p2eva arvuti taha saanud, niisiis nyyd istun ja kl6bistan siin kohe m6nuga. Ma ikka olen arvutis6ltlane kyll, kohe kui kaks p2eva arvuti taha ei saa, muutun n2rviliseks ja kammin t2navaid, et leida netipunkti v6i siis v2hemalt turismiinfopunkti, kust kysida, kuidas leida kyll teed arvuti taha.

Meil on seljataga imelised p2evad. T2is seiklusi, kannatusi, suurep2raseid ja lihtsalt v6rratuid vaateid ning p2ikest, palju p2ikest.
R22gin siis meie tegemistest p2evade kaupa.

14.07.08 Esmasp2ev, esimene p2ev k6ndimist, 15 km

Alustasime siis oma teed San Sebastianist. Seljakotid tundusid algul nii rasked, et peale esimest kilomeetrit m6tlesime, et 2kki l2heks tagasi, pikutaks hoopis rannas ja oobiks hostelis ning s6idaks paari p2eva p2rast Barcasse tagasi. Nii see ikkagi ei l2inud.
Hakkasime vaikselt k6ndima, algul kottide all 2gades, hiljem m2gede all 2gades. P2ris Pyreneedes me ikkagi ei ole, sest need l6ppevad kusagil S.Sebastiani kandis, me aga k6nnime teisele poole. Maastik on aga sellegipoolest tohutult m2gine, siledat maad p6him6tteliselt ei olegi. Teed viivad ainult m2est yles ja j2rgmisest alla. M2ed ise on kusagil Munam2e kuni kahe Munam2e k6rgused. Kohati kitsad rajad, kohati asfaltteed. Aga peaaegu mitte kunagi suured autoteed v6i tiheda asustusega alad. Paarist v2iksemast linnast v6i kylast kyll vahel k6nnime l2bi. Hispaania keele oskus tuleb siin ikka tohutult kasuks, sellep2rast et kohalikud ikka t6siselt ei r22gi inglise keelt. Niisiis peab kogu oma keeleoskuse k2iku laskma.

Niisiis, l2bisime esimesel p2eval kusagil 15 km, aga uskuge, see ei ole sama, mis Kloogaranda k6ndimine, see on midagi hoopis muud. Samas aga on see pingutud seotud nii suure rahulolu ja naudinguga nende suurep2raste vaadete ees, mis avanevad, et see on seda t2ielikult v22rt.
Sel p2eval k6ndisime teed ainult kahekesi, tee peal n2gime vaid kahte sama rada k6ndivat inimest, kahte hispaanlannat, kellega siiamaani paralleelselt yhes tempos oleme liikunud.

L6unat k2isime soomas yhes suurep2rases v2ikeses kylabaaris/restoranis. Ega mingit menyyd meile ette ei antud, lasti lihtsalt valida, viie roa vahel, mida me soovime eelroaks ja viie roa vahel, mida soovime pearoaks. K6rvale nimetati veel valik jooke. Eelroogadeks paella mereandidega(seda s6in mina ja see on siiamaani olnud parim toit, mida ma siin yldse soonud olen!) ja tuunikala salati. Pearoaks s6ime mingit fileeliha koos friikartulitega. K6rvale v6tsime veini. See oli ka huvitav, et veini ei toodud sulle mitte yks klaasit2is, vaid naine tuli kohe terve pudeliga. Toidud saabusid ka kohe, nii et mingit tyytut ootamist ei olnud. K6ik maitses suurep2raselt ja l2ks tegelikult maksma v2ga v2he, arvestades kui palju syya me saime. Seal tundsin ma esimest korda, et oleme tyypilisest turistidele m6eldud alast v2lja p22senud ja saame kohalikku elu n2ha. Jah, nii see on yldiselt ka l2inud.

Teel kohtasime mitmeid kariloomi, lehmi, lambaid, kitsesid, samuti yhte v2ga s6bralikku eeslit, kelle juures pikemalt peatusime ja pai tegime. Ta ei tahtnud yldse, et me lahkuksime, k6ndis aia taga meiega muudkui kaasa. Kui teiselt poolt aed vastu tuli, siis j2i meist sinna kurbade
silmadega maha.

L6puks j6udsime oma oobimiskohta, Orio kylla, kus asus ilus v2ike albergue(n6nda nimetatakse neid palver2ndurite oobimiskohti). 10 eurot yks oo. Ja see oli tegelikult veel yks k6ige kallimaid alberguesid, sest osad neist on yldse tasuta v6i siis maksavad paar eurot. Vaade mis selle majakese eest avanes, oli samuti v6rratu.

Huvitav oli, et kuigi kogu tee l2ks mooda mere22rset ala, siis mere endani see tegelikult kordagi ei viinud. Niisiis ujuda me sel p2eval ei saanud. Orios oleks kyll v6inud k2ia, aga olime esimesel p2eval nii v2sinud, et vajusime lihtsalt kohe magama ja magasime hommikuni.

15.07.08, teisip2ev, 16 km

Hommikut s6ime albergues. Tutvusime seal kahe belglasega, Daan ja Annalies, kes olid sama teed l2bimas. Nad pakkusid v2lja, et v6iksime sellel p2eval koos k6ninda. Nii me tegimegi. Ja tegelikult n6nda tegime ka t2na. Saame nendega h2sti l2bi, niisiis oleme tegelikult need m6lemad p2evad pidevalt koos h2nginud. Nad on 24 aastased meditsiini yli6pilased. Yks neist, Daan, temast saab lastearst ja Annaliesist perearst. Tunnen, et olen ka meditsiini alal palju tarkusi viimaste p2evade jooksul juurde saanud.

N2iteks sain teada, et see m2rk, mis meil k6igil eestlastel k2e peal on, sellest systist, mis meile v2iksena tehti, see ei ole yldse tegelikult vajalik. Seda haigust p6him6tteliselt ei ole enam maailmas yldse ja t2nap2eval selle vastu enam ei vaktsineeritagi. L22ne-Euroopas l6petati selle systi tegemine juba mitukymmend aastat tagasi, niisiis meie oleme lihtsalt need 6nnetud, kes veel millegip2rast endale selle systi(ja sellega kaasneva eluaegse m2rgistuse) saanud on.

Teisel p2eval oli juba hulka lihtsam k6ndida. Kui esimesel 6htul jalad valutasid, siis eile 6htul mitte. Muidugi yks p6hjuseid oli ka see, et eilne tee oli lihtsalt senistest k6ige kergemini k6nnitav. See l2ks enamasti mooda suhteliselt siledalt kulgevat asfaltteed ja l2bi mitme linnakese. Saime vahepeal poes k2ia ja puhata. Soomas k2isime ka.
Super ilus oli muidugi j2lle igal pool.

Eilse p2eva tipphetk aga oli tegelikult oobimiskohta saabumine. Oobisime Zumaia nimelises linnas ja tuli v2lja, et albergue asetseb nunnakloostris. Niisiis, me oobisime nunnakloostris! Te ei kujuta ette kui kift see seest oli, meile tegi kohalik mees seal tuuri ka. Ja lisaks oli olemas suur kook, sise6u, aed, mitu korrust.
Nunnad ise seal aga enam ei elanud, nad oli dumbes kuu aega tagasi v2lja kolinud. Viimased aastad oli seal tegelikult elanud veel ainult neli nunna. Sellises hiiglaslikus ehitises! K2isime ka altariruumis. Seal oli kohutavalt hea akustika, niisiis v6isime seal proovida laulda. Seal k6las sama h2sti kui selles vinges tunnelis S. Sebastianis! Ma ei kujuta ette, millised helid seal siis tekivad, kui terve koor korraga laulab.
Igatahes oli meil suurep2rane 6htu. Linna j6udsime tegelikult juba kella kolme paiku(sest me alustame iga p2ev v2ga vara, umbes 8 ajal), niisiis oli meil palju vaba aega. K2isime rannas ja ostsime poest syya. Tegime endale ise 6htusoogi nunnakoogis ja nautisime seda kloostri sise6ues. J6ime veini ning ajasime juttu.

16.07.08 kolmap2ev 13 km, aga k6ige raskem!

T2na oli t6siselt k6ige raskem p2ev. L2bisime kyll k6ige vhem kilomeetreid, aga tee ise oli v2ga yles-alla l2bi m2gede minev. Kohutavalt j2rsud t6usud ja veel j2rsemad langused. Kohati isegi veidi ekstreemne. T2na viis tee yhes kohas ka mereni, niisiis saime seal kaljude vahel ringi k2ia ja ka l6unat syya. Peatusi tegime aga t2na kyll k6ige rohkem ja higi voolas ojadena. P2ike k6rvetas ikka m6nusalt ja vesi oli ka otsas. Lisaks ei olnud selle teel6igu 22res mitte yhtegi asustatud paika, tee l2ks lihtsalt l2bi m2gede, mooda pisikesi radasid. Nyyd oleme siin Deba linnas, kus oobime j2llegi yhes albergues, otse ranna k6rval. Siin on v2ga hea rand, suurte lainetega ja puhta liivaga.

K6ige raskem p2ev aga ootab meid tegelikult ees hoopis homme. Oeldakse, et see on yks k6ige raskemini l2bitavaid l6ike kogu sellel rajal. See saab samuti olema l2bi m2gede, aga mitte mooda mere22rset teed, vaid sisemaal, niisiis ei ole seal ka tuult. Ja seal ei ole samuti linnasid vastu tulemas. K6igele lisaks on see jupp 22 kilomeetrit pikk! Kui me t2na l2bisime 13 ja olime t2itsa l2bi, siis ma kohe tahan n2ha millised me homme 6htul oleme. Samas on aga tuju hea ja vaim valmis. Ootan lausa p6nevusega, kuidas me sellega siis hakkama saame. Homme v6ibolla aga loome oma belgia s6pradest m6neks ajast lahku, kuna meil on veidi erinevad tempod. T2na nad j2id meist vahepeal ka p2ris palju maha. Lisaks tahavad nad vist homme v2ga vara alustada, meie aga sooviks ikka v2hemalt 8ni magada. Aga eks 6htul saame j2rgmises albergues j2lle kokku!

Aga hea kyll, ma nyyd siis l2hen, olengi siin juba liiga kaua aega veetnud. L2heme nyyd Timmiga ja ostame endale midagi syya ning seej2rel on plaanis belglastega randa jalutama minna.

Adios mis amigos!
Maaja