Niisiis, reedel ma l2ksin Pueblasse. Yksi. Erika ikkagi ei tulnud. Eks ma m6istan ka, sest sinna s6it on p2ris kallis ja plaan tuli ka ikka suht 2kitselt. Aga mis seal siis ikka, l2ksin yksi. Ma ei teadnud, mis buss mu sinna peaks viima, niisiis l2ksin lihtsalt ehku peale bussijaama, et kysida, sest netist ei leidnud. Aga vedas, poole tunni p2rast juba v2ljuski minu buss 6iges suunas.
Neli ja pool tundi s6itu ja olingi kohal. Teate, aga Mehhikos bussiga s6ita on m6nus, sest erinevalt sellest, mida v6iks eeldada, on k6ik pikamaa bussiliinide bussid siin tohutult mugavad ja modernsed. Varustatud telekate, 6hukonditsioneeri, allalastavate istmete ja jalatugede. Lisaks on sul jalgade ees just piisavalt ruumi, et saad need v2lja sirutada ja ei pea kuidagi k2ngus istuma. Terve tee n2idatakse telekast filme, enamasti ameerika filme hispaaniakeeles pealeloetult. Niisiis, on bussis6it minu jaoks justkui yks minu mitmetest keeletundidest. Jah, keeletunde jagub mul siin minu iga p2eva igasse tundi.
Pueblas. Paar linnabussiliini ja leidsin oma "vana kodu" ukse eest. Nii hea oli seal olla, n2ha Lizi, Miriami, nende ema. Nad on t6esti k6ik imetoredad ja vahel mul on t6esti kahju, et ma ei saa kogu oma teenistuse aega koos nendega elada. Lobisesime ja s6ime, n6nda 6htu k2tte j6udiski. Seej2rel saatsin Luisile s6numi, et olen valmis v2lja minema. Luis on yks Siijuve koordinaatoritest, kes mulle p2ris heaks s6braks on saanud. Yritasin ka helistada Sachale ja Josephale aga kumbki ei vastanud, niisiis l2ksime vaid Luisiga. Saime tema s6pradega kokku yhes kohalikus baaris nimega "La Mentirosa". Ilus s6na hisp keeles, sellele mitte nii ilusale t2hendusele. "Vale". Tantsisime ja ajasime juttu. Yks minust pea jagu lyhem, 28 aastane Luis(yks teine Luis, minu s6bra Luisi s6ber) yritas mulle terve 6htu kylge lyya. See oli ausalt oelda t2itsa naljakas, kui su peanupp on ikak sama k6rgel kui tydruku 6lad ja n2ed, et nagu too ei taha eriti vedu ka v6tta, siis v6iks ju rahule j2tta. Aga oo ei, ta oli v2ga sihikindel. Kuni kojuminekuni ei andnud alla. Jah, n6nda see 6htu seal moodus, kella 3 paiku j6udsin tagasi "koju".
Laup2ev oli tore. L2ksime Miriami ja tema poiss-s6braga teadusmuuseumi. "Imagina" oli paiga nimi. Ma armastan muuseume, kus saab asju katsuda ja proovida ja avastada ja nuputada. Ja see oli t2pselt yks selline muuseum. N2iteks said sa teha mulle ja siis neid yle enda pea t6mmata, nii et hetkeks olidki p2ris omas
mullis. Veetsime seal aega kuni sulgemiseni ja suundusime siis koju tagasi sooma. P2eval olin Josephaga yhendust saanud ja ta lubas 6htul ka meiega v2lja tulla. Kahjuks ma yhtegi teist vabatahtlikku k2tte ei saanud, sellest oli muidugi kahju, sest oleks tahtnud neid k6iki n2ha. Aa, Tuomas mulle saatis s6numi, et ta on hoopis Vera Cruzis. See on yks mitmetest kohalikest rannakuurortitest. Aga jah, igatahes, 6htul l2ksime "Rumbasse". See on tantsuklubi, kus Liz tootab. Enamasti lastakse seal salsa muusikat, vahepeal astuvad lavale ka esinejad, et oma suurep2raseid tantsuoskusi n2idata. Mulle meeldis seal v2ga. Koht ise oli suur ja ruumikas, vahepeal jagati rahvale neid pimedas helendavaid pulgakesi ja 6hupalle. Muusika oli ka t6esti m6nus. Algul istusime niisama, koos Luisi, Josepha ja Josepha siinse 6e ja vennaga. Hiljem lisandus ka yks Luisi s6ber Jesus. Jah, Jesus on siin v2ga levinud nimi. Jesus kutsus mu tantsima. Algul ma ikka h2sti ei julgenud ega osanud ja olin kohmetu, aga pikapeale hakkas aina paremini v2lja tulema ja asi l6ppes sellega, et tantsisime Jesusega kella neljani hommikul. Ta tantsis t6esti h2sti ja kuna ta mind pidevalt kindlalt suunas, sis oli minulgi palju lihtsam tantsida. Usun, et 6ppisin selle yhe 6htuga rohkem salsat, kui kogu siin veedetud ajaga kokku.
Pyhap2ev moodus koju tagasi tulemise t2he all. Midagi olulist ei toimunud.
Esmasp2ev. Hmm, k2isin linnas. Tahtsin muuseumi minna, k6mpisin pika tee maha ja no milline eba6nn. Ainuke p2ev, millal muuseum on suletud, on esmasp2ev. Niisiis lonkisin niisama ringi. Istusin pargis. R22kisin yhe Uruguay tyybiga juttu, kes tuleb v2lja on suur reisija, hetkel on siin oma onul kylas, aga viimased neli kuud on Ladina Ameerikas ringi seigelnud ja detsembirs l2heb Euroopasse. P2ris huvitav oli temaga vestelda. 6htul andsin tunde. Mul oli neli tundi. Basic 1 grupp palus, et me midagi laulaks. Niisiis v6tsin kitarri ja printisin neile kahe laulu s6nad. "Baby, can I hold you tonight" Tracy Chapman ja "Dust in the wind" Kansas. K6igepealt h22ldasime, siis t6lkisime ja siis l6puks ka laulsime. Neile v2ga meeldis. Jah, mulle ka meeldis.
Esmasp2eva 6htul istusin kaua netis. Kella kahe paiku tahtsin magama minna. Aga ohhoo, minu toa uks oli lukus. Kuna k6igi magamistubade uksed asuvad samas koridoris, oleks ma terve maja yles ajanud, kui oleks seal kopsima hakanud, niisiis ma ei julgenud seda teha. M6tlesin veidi ja otsustasin, et eks ma siis passin kelal viieni yleval, sest sel ajal esimesed neist 2rkavad. Vaatasin Gosspi Girli ja ajasin Heidiga juttu, teil ju seal sel ajal juba hommik, niisiis oli see tsikk juba ammu tool. Just nagu eeldasin, hakkasid uksed kella viie paiku kolksuma ja ma p22sesin oma tuppa. Vajusin magama. Tuli v2lja, et Judtih oli hajameelsusest ukse sulgenud, ta arvas, et k6ik teised on juba toas.
Teisip2ev. Hommikul k2isime Erikaga Bernalis. See asub kusagil 50 km kaugusel siis. Bernal on pisike linnake, mis on kuulus seal asuva kalju p2rast. See kalju, mis kannab nimi Bernali kalju, on lausa yks kolmeteistkymnest Mehhiko imest. Ta kujutab ennast teravatipulist vulgaanilist kivimyrakat, millel on positiivn
e magneetiline energia. R22gitakse, et selle puudutamine pidavat tooma pikka eluiga ja head tervist. Seet6ttu elavad ka k6ik kohaliku linnakese kodanikud v2ga eakaks ja on hea tervise juures. M2rtsi kuus(kui 6igesti m2letan siis 22el) r2ndab siia yle terve Mehhiko kokku palju, palju inimesi. See on justkui Mehhiko Meka. Aga kalju oli t6esti muljetavaldav, kuidas ta j2rsult taeva poole k6rgub ja linnake ise oli ka t6siselt armas. Ma tean, et mu emale meeldiks seal v2ga. Majad olid ehitud ronitaimedega ja ymbruses 6itsesid erinevad v2rvilised lilled. Kui tagasi hakkasime tulema, palus yks kutt, et ta saaks koos minuga pilti teha. "Sa olen siin ikka t6esti eriline eksemplar," ytles Erika ja naeris.
6htul peale tunde kohtusin Uli ja tema s6prade Cesari ja Laloga. Uli tootab yhes Queretaros asuvas organisatsioonis, mis otsib v6imalusi toetamaks k6iki taolisi projekte nagu minu oma ja seet6ttu tunneb ta ka paljusid vabatahtlikke. Seet6ttu tahtsin temaga kohtuda, et kysid, kas oleks minul v6imalik nende teiste vabatahtlikega kohtuda, sest siin Qro-s nagu juba varemgi mainitud, ei ole yhtki teist vabatahtlikku Siijuve kaudu. L2ksin siis nendega 6htul kella 9 paiku sooma. Nad on k6ik v2ga l6busad kutid, ainult naersid vahetpidamata. K6ik asjad tegid neile nalja ja l6puks ei saanud minagi teistmoodi, kui itsitasin koguaeg kaasa. S6itsime autoga ringi, nad n2itasid mulle paari superilusat vaadet linnale ja hiljem jalutasime vanalinnas. Lalo omab yht helistuudiot ja kutsus mind sinna kylla. Lubasin muidugi minna, p2ris p6nev! Ta ytles, et kui tahan kunagi m6nd laulu lindistada, siis seal saan seda vabalt teha. Ja siis, kui vanalinnas jalutasime, siis p6ikasime sisse yhte pisikesse teatrisse, see on selline Vat-teatri suurune koht. Sealsed n2itlejad ja tootajad on ka Lalo s6brad, niisiis l2hen homme teatri, tasuta! Juhhuu!
Kolmap2eval k2isin hommikul j6usaalis, andsin p2rastl6unal tunde. Praeguseks olen juba enam-v2hem k6igi inglise keele tasemes selgusele j6udnud ja seet6ttu on lihtsam tunde ette valmistada ja neid ka anda. Lugesin 6htul raamatut. Coelho "Devil and Miss Prym". Elutoas on suur raamaturiiul, kust v6ib ka inglisekeelseid raamatuid leida, niisiis ma otsisin endale yhe v2lja. Aga raamt ise on p2ris p6nev ja vahel ma lasen tunnis 6pilastel sealt lugeda. M6lemad saavad kasu, nemad harjutavad h22ldamist, mina saan paari lehekylje v6rra j2lle edasi.
T2na hommikul 2rkasin kella poole 11 paiku. Eile oosel oli Portugalist tagasi j6udnud minu toa neljas elanik. Lydia. Ta tegi kuu aega Portugalis taolist EVSi nagu mina siin. T2na magas ta terve p2eva ajavahet v2lja. Eriti palju ei ole j6udnud temaga seet6ttu veel r22kida, aga tundub tore tydruk olevat.
Hommikupoolikul k2isin oma lemmiksoogipaigas tortat (torta de milanesa) ja arbuusimahla (agua fresca de sandia)nautimas. Irooniline on, et minu lemmik soogikoht asub just selle koha k6rval, kus ma s6in oma k6ige maitsetumat burgerit ja kust ma ilmselt endale selle allergia sain, mis mind eelmine n2dal kiusas. Sealsetest maasikatest v6is see olla.
Seej2rel kylastasin l6puks seda kunstimuuseumi, mis sel saatuslikul esmasp2eval suletud oli olnud. Neil oli lausa paar Picasso ja Dali tood ette n2idata. Enamus aga oli kohalike autorite poolt tehtud kunstiteosed. Ligikaudu pool muuseumi varudest kujutas endast toid seoses h2rjav6itluse, pullide, h2rjav6itlejate, nende riietuse ja rituaalidega. Teine pool oli t2idetud piibliteemaliste teostega. Mina ristiksin selle piibli-h2rja muuseumiks.
T2na laulsime veel. Ka Conversation grupiga. Ja uuesti Basic 1-ga. &htul t2histasime Andresi synnip2eva, ta sai 16, tegelikult oli ta synnip2ev olnud n2dal aega tagasi, aga tuli v2lja, et k6ik olid selle 2ra unustanud. Isegi tema 6de, kes ka siin elab. Andres oli aga v2ga liigutatud, ta silmad olid lausa pisarais. K6ik laulsid synnip2evalaulu ja p2rast s6ime kooki ja puuvilju ja kr6psu. Armas oli.
Kella 9 paiku saabus Cesar(Lalo vend). Ma lubasin, et aitan tal inglise keelt 6ppida, sest tal on kahe n2dala p2rast eksam tulemas. Niisiis 6ppisime peaaegu kelal 12neni. Ja siin ma nyyd olen, arvuti taga, raportit kirjutamas. Cesar on v2ga lahe, ta meeldib mulle ausalt oeldes enam kui Lalo, sest Lalo selline esineja tyypi, Cesar h2belikum ja vaiksem, aga minu meelest s6bralikum. Cesar on 20, Lalo 22.
Igatahes kavatsen endast parima anda, et Cesari selle kahe n2dalaga v6imalikult palju aidata, et ta oma eksami ilusti 2ra saaks tehtud.
Aga hea kyll, aitab jutust. Aeg magama minna. Teil aga t6usta!
Neli ja pool tundi s6itu ja olingi kohal. Teate, aga Mehhikos bussiga s6ita on m6nus, sest erinevalt sellest, mida v6iks eeldada, on k6ik pikamaa bussiliinide bussid siin tohutult mugavad ja modernsed. Varustatud telekate, 6hukonditsioneeri, allalastavate istmete ja jalatugede. Lisaks on sul jalgade ees just piisavalt ruumi, et saad need v2lja sirutada ja ei pea kuidagi k2ngus istuma. Terve tee n2idatakse telekast filme, enamasti ameerika filme hispaaniakeeles pealeloetult. Niisiis, on bussis6it minu jaoks justkui yks minu mitmetest keeletundidest. Jah, keeletunde jagub mul siin minu iga p2eva igasse tundi.
Pueblas. Paar linnabussiliini ja leidsin oma "vana kodu" ukse eest. Nii hea oli seal olla, n2ha Lizi, Miriami, nende ema. Nad on t6esti k6ik imetoredad ja vahel mul on t6esti kahju, et ma ei saa kogu oma teenistuse aega koos nendega elada. Lobisesime ja s6ime, n6nda 6htu k2tte j6udiski. Seej2rel saatsin Luisile s6numi, et olen valmis v2lja minema. Luis on yks Siijuve koordinaatoritest, kes mulle p2ris heaks s6braks on saanud. Yritasin ka helistada Sachale ja Josephale aga kumbki ei vastanud, niisiis l2ksime vaid Luisiga. Saime tema s6pradega kokku yhes kohalikus baaris nimega "La Mentirosa". Ilus s6na hisp keeles, sellele mitte nii ilusale t2hendusele. "Vale". Tantsisime ja ajasime juttu. Yks minust pea jagu lyhem, 28 aastane Luis(yks teine Luis, minu s6bra Luisi s6ber) yritas mulle terve 6htu kylge lyya. See oli ausalt oelda t2itsa naljakas, kui su peanupp on ikak sama k6rgel kui tydruku 6lad ja n2ed, et nagu too ei taha eriti vedu ka v6tta, siis v6iks ju rahule j2tta. Aga oo ei, ta oli v2ga sihikindel. Kuni kojuminekuni ei andnud alla. Jah, n6nda see 6htu seal moodus, kella 3 paiku j6udsin tagasi "koju".
Laup2ev oli tore. L2ksime Miriami ja tema poiss-s6braga teadusmuuseumi. "Imagina" oli paiga nimi. Ma armastan muuseume, kus saab asju katsuda ja proovida ja avastada ja nuputada. Ja see oli t2pselt yks selline muuseum. N2iteks said sa teha mulle ja siis neid yle enda pea t6mmata, nii et hetkeks olidki p2ris omas
mullis. Veetsime seal aega kuni sulgemiseni ja suundusime siis koju tagasi sooma. P2eval olin Josephaga yhendust saanud ja ta lubas 6htul ka meiega v2lja tulla. Kahjuks ma yhtegi teist vabatahtlikku k2tte ei saanud, sellest oli muidugi kahju, sest oleks tahtnud neid k6iki n2ha. Aa, Tuomas mulle saatis s6numi, et ta on hoopis Vera Cruzis. See on yks mitmetest kohalikest rannakuurortitest. Aga jah, igatahes, 6htul l2ksime "Rumbasse". See on tantsuklubi, kus Liz tootab. Enamasti lastakse seal salsa muusikat, vahepeal astuvad lavale ka esinejad, et oma suurep2raseid tantsuoskusi n2idata. Mulle meeldis seal v2ga. Koht ise oli suur ja ruumikas, vahepeal jagati rahvale neid pimedas helendavaid pulgakesi ja 6hupalle. Muusika oli ka t6esti m6nus. Algul istusime niisama, koos Luisi, Josepha ja Josepha siinse 6e ja vennaga. Hiljem lisandus ka yks Luisi s6ber Jesus. Jah, Jesus on siin v2ga levinud nimi. Jesus kutsus mu tantsima. Algul ma ikka h2sti ei julgenud ega osanud ja olin kohmetu, aga pikapeale hakkas aina paremini v2lja tulema ja asi l6ppes sellega, et tantsisime Jesusega kella neljani hommikul. Ta tantsis t6esti h2sti ja kuna ta mind pidevalt kindlalt suunas, sis oli minulgi palju lihtsam tantsida. Usun, et 6ppisin selle yhe 6htuga rohkem salsat, kui kogu siin veedetud ajaga kokku.Pyhap2ev moodus koju tagasi tulemise t2he all. Midagi olulist ei toimunud.
Esmasp2ev. Hmm, k2isin linnas. Tahtsin muuseumi minna, k6mpisin pika tee maha ja no milline eba6nn. Ainuke p2ev, millal muuseum on suletud, on esmasp2ev. Niisiis lonkisin niisama ringi. Istusin pargis. R22kisin yhe Uruguay tyybiga juttu, kes tuleb v2lja on suur reisija, hetkel on siin oma onul kylas, aga viimased neli kuud on Ladina Ameerikas ringi seigelnud ja detsembirs l2heb Euroopasse. P2ris huvitav oli temaga vestelda. 6htul andsin tunde. Mul oli neli tundi. Basic 1 grupp palus, et me midagi laulaks. Niisiis v6tsin kitarri ja printisin neile kahe laulu s6nad. "Baby, can I hold you tonight" Tracy Chapman ja "Dust in the wind" Kansas. K6igepealt h22ldasime, siis t6lkisime ja siis l6puks ka laulsime. Neile v2ga meeldis. Jah, mulle ka meeldis.
Esmasp2eva 6htul istusin kaua netis. Kella kahe paiku tahtsin magama minna. Aga ohhoo, minu toa uks oli lukus. Kuna k6igi magamistubade uksed asuvad samas koridoris, oleks ma terve maja yles ajanud, kui oleks seal kopsima hakanud, niisiis ma ei julgenud seda teha. M6tlesin veidi ja otsustasin, et eks ma siis passin kelal viieni yleval, sest sel ajal esimesed neist 2rkavad. Vaatasin Gosspi Girli ja ajasin Heidiga juttu, teil ju seal sel ajal juba hommik, niisiis oli see tsikk juba ammu tool. Just nagu eeldasin, hakkasid uksed kella viie paiku kolksuma ja ma p22sesin oma tuppa. Vajusin magama. Tuli v2lja, et Judtih oli hajameelsusest ukse sulgenud, ta arvas, et k6ik teised on juba toas.
Teisip2ev. Hommikul k2isime Erikaga Bernalis. See asub kusagil 50 km kaugusel siis. Bernal on pisike linnake, mis on kuulus seal asuva kalju p2rast. See kalju, mis kannab nimi Bernali kalju, on lausa yks kolmeteistkymnest Mehhiko imest. Ta kujutab ennast teravatipulist vulgaanilist kivimyrakat, millel on positiivn
e magneetiline energia. R22gitakse, et selle puudutamine pidavat tooma pikka eluiga ja head tervist. Seet6ttu elavad ka k6ik kohaliku linnakese kodanikud v2ga eakaks ja on hea tervise juures. M2rtsi kuus(kui 6igesti m2letan siis 22el) r2ndab siia yle terve Mehhiko kokku palju, palju inimesi. See on justkui Mehhiko Meka. Aga kalju oli t6esti muljetavaldav, kuidas ta j2rsult taeva poole k6rgub ja linnake ise oli ka t6siselt armas. Ma tean, et mu emale meeldiks seal v2ga. Majad olid ehitud ronitaimedega ja ymbruses 6itsesid erinevad v2rvilised lilled. Kui tagasi hakkasime tulema, palus yks kutt, et ta saaks koos minuga pilti teha. "Sa olen siin ikka t6esti eriline eksemplar," ytles Erika ja naeris.6htul peale tunde kohtusin Uli ja tema s6prade Cesari ja Laloga. Uli tootab yhes Queretaros asuvas organisatsioonis, mis otsib v6imalusi toetamaks k6iki taolisi projekte nagu minu oma ja seet6ttu tunneb ta ka paljusid vabatahtlikke. Seet6ttu tahtsin temaga kohtuda, et kysid, kas oleks minul v6imalik nende teiste vabatahtlikega kohtuda, sest siin Qro-s nagu juba varemgi mainitud, ei ole yhtki teist vabatahtlikku Siijuve kaudu. L2ksin siis nendega 6htul kella 9 paiku sooma. Nad on k6ik v2ga l6busad kutid, ainult naersid vahetpidamata. K6ik asjad tegid neile nalja ja l6puks ei saanud minagi teistmoodi, kui itsitasin koguaeg kaasa. S6itsime autoga ringi, nad n2itasid mulle paari superilusat vaadet linnale ja hiljem jalutasime vanalinnas. Lalo omab yht helistuudiot ja kutsus mind sinna kylla. Lubasin muidugi minna, p2ris p6nev! Ta ytles, et kui tahan kunagi m6nd laulu lindistada, siis seal saan seda vabalt teha. Ja siis, kui vanalinnas jalutasime, siis p6ikasime sisse yhte pisikesse teatrisse, see on selline Vat-teatri suurune koht. Sealsed n2itlejad ja tootajad on ka Lalo s6brad, niisiis l2hen homme teatri, tasuta! Juhhuu!
Kolmap2eval k2isin hommikul j6usaalis, andsin p2rastl6unal tunde. Praeguseks olen juba enam-v2hem k6igi inglise keele tasemes selgusele j6udnud ja seet6ttu on lihtsam tunde ette valmistada ja neid ka anda. Lugesin 6htul raamatut. Coelho "Devil and Miss Prym". Elutoas on suur raamaturiiul, kust v6ib ka inglisekeelseid raamatuid leida, niisiis ma otsisin endale yhe v2lja. Aga raamt ise on p2ris p6nev ja vahel ma lasen tunnis 6pilastel sealt lugeda. M6lemad saavad kasu, nemad harjutavad h22ldamist, mina saan paari lehekylje v6rra j2lle edasi.
T2na hommikul 2rkasin kella poole 11 paiku. Eile oosel oli Portugalist tagasi j6udnud minu toa neljas elanik. Lydia. Ta tegi kuu aega Portugalis taolist EVSi nagu mina siin. T2na magas ta terve p2eva ajavahet v2lja. Eriti palju ei ole j6udnud temaga seet6ttu veel r22kida, aga tundub tore tydruk olevat.
Hommikupoolikul k2isin oma lemmiksoogipaigas tortat (torta de milanesa) ja arbuusimahla (agua fresca de sandia)nautimas. Irooniline on, et minu lemmik soogikoht asub just selle koha k6rval, kus ma s6in oma k6ige maitsetumat burgerit ja kust ma ilmselt endale selle allergia sain, mis mind eelmine n2dal kiusas. Sealsetest maasikatest v6is see olla.
Seej2rel kylastasin l6puks seda kunstimuuseumi, mis sel saatuslikul esmasp2eval suletud oli olnud. Neil oli lausa paar Picasso ja Dali tood ette n2idata. Enamus aga oli kohalike autorite poolt tehtud kunstiteosed. Ligikaudu pool muuseumi varudest kujutas endast toid seoses h2rjav6itluse, pullide, h2rjav6itlejate, nende riietuse ja rituaalidega. Teine pool oli t2idetud piibliteemaliste teostega. Mina ristiksin selle piibli-h2rja muuseumiks.
T2na laulsime veel. Ka Conversation grupiga. Ja uuesti Basic 1-ga. &htul t2histasime Andresi synnip2eva, ta sai 16, tegelikult oli ta synnip2ev olnud n2dal aega tagasi, aga tuli v2lja, et k6ik olid selle 2ra unustanud. Isegi tema 6de, kes ka siin elab. Andres oli aga v2ga liigutatud, ta silmad olid lausa pisarais. K6ik laulsid synnip2evalaulu ja p2rast s6ime kooki ja puuvilju ja kr6psu. Armas oli.
Kella 9 paiku saabus Cesar(Lalo vend). Ma lubasin, et aitan tal inglise keelt 6ppida, sest tal on kahe n2dala p2rast eksam tulemas. Niisiis 6ppisime peaaegu kelal 12neni. Ja siin ma nyyd olen, arvuti taga, raportit kirjutamas. Cesar on v2ga lahe, ta meeldib mulle ausalt oeldes enam kui Lalo, sest Lalo selline esineja tyypi, Cesar h2belikum ja vaiksem, aga minu meelest s6bralikum. Cesar on 20, Lalo 22.
Igatahes kavatsen endast parima anda, et Cesari selle kahe n2dalaga v6imalikult palju aidata, et ta oma eksami ilusti 2ra saaks tehtud.
Aga hea kyll, aitab jutust. Aeg magama minna. Teil aga t6usta!
1 comment:
Oh. Raske on vahel kõik seda ette kujutada, mida seal teed.
Sest see kõik tundub uskumatu.
Ja sul tõsiselt palju sõpru! Ma võin vb öelda, et uusi sõpru on vaid 4-5, kui neid saab sõpradeks juba nimetada. Niiet sa oled ikka eriline eksemplar! :P
Ja tahan sellest Erikast ka pilti näha. :)
Post a Comment