San Ildefonso

Tahaksin r22kida teile oma kylask2igust San Ildefonsosse. Pisikesse kylla, kus p6hiliselt v6ib leida elamas Otomi indiaanikogukonna perekondi. Mitmed noored El Puentest on sealt kylast p2rit. N2iteks nagu Omar, Andres, Irene, Chave ja Rocio. Me l2ksime sinna reedel. Kylla Omari vanaemale. Mitte k6ik ei tulnud kaasa, niisiis oli meid vaid kuskil 10 ringis.


Juba sinna s6ites m2rkasin kui hingematvalt kaunid looduslikud vaated kyla l2hiymbrusest avanevad aga muidugi kontrastiks sellele looduslikule ilule oli jahmatav n2ha kui vaeselt v6ivad inimesed elada.

Majad, mis ehitatud rasketest kiviplokkidest, hallide seinte ja ilma igasuguse soojustuseta. Tihtipeale ka ilma akendeta v6i siis selliste "suvel kasutatavate lahtiste akendega", mis kujutavad endast auke seintes, mis kylma ilma saabudes kiviplokkidega uuesti kinni topitakse.

Ka Omari vanaema maja ei erinenud teistest. Vaatamata aga valitsevale vaesusele olid k6ik inimesed tohutult r66msameelsed ja s6bralikud. Neid ennast justkui ei paistnudki see h2irivat. V6i siis oldakse sellega lihtsalt harjunud, kaua sa ikka jaksad kannatada.

Kohe kui kohale j6udsime hakkas tegutsemine pihta. Meie kompsud asetati yhte kivist p6randa, seinte ja laega(akendeta) elutuppa ja seej2rel l2ksime maisi korjama. Mina selles eriti osav ei olnud, niisiis ma rohkem vaatasin kuidas teised tegutsevad. Tuli kindlaks m22rata, kas vilja ots on pehme v6i mitte ja ainult pehme otsaga, piisavas suuruses vilju korjata.

Tagasiteel paitasime veidikene Omari eeslit ja jalutasime siis majani. N2gin ka esimest korda, kuidas maisi koorida ja maisiterasid l6igata. &htuks pidime valmistama "tamale". Need kujutavad endast maisi lehtede sisse m2ssitud maisiteri koos piima, salsa ja lihaga. Enne soomist peab neid ka muidugi keetma.

Kuna aga tamalide valmistamisele kulub palju aega, siis ennem t2itsime oma k6htu ubade ja tortilladega. Istusime imepisikeses koogis, s6ime pisikestelt taldrikutelt ja n2ppudega. Lusikaid lihtsalt polnud piisavalt. Aga isegi kui neid on, tihtipeale olen m2rganud, et mehhiklased eelistavad isegi siis n2ppudega syya. Nad kasutavad tortillat(mis on siin justkui leiva eest. Pannkoogi kujuga, kuid tugevam, maisijahust tehtud kypsetis.) lusika asemel, kuhjavad toidu sellele ja pistavad suhu. V2ga okonoomne, hiljem ei pea n6ude pesemiseks vett ka raiskama.

Ning loomulikult ei puudu ka k6ige vaesemast majapidamisest pudel v6i kaks CocaColat, niisiis ryypasime meiegi oma ubadele kokat peale.

Pimedaks l2ks seal juba varakult. Kusagil 8 paiku. Seal oli ka k6vasti kylmem kui siin Queretaros, kuigi see asub vaid 1,5 tunni tee kaugusel. P6hjuseks aga ilmslt on see, et ta asub merepinnast veel k6rgemal kui Qre. ( Kuigi minugi linn asub kusagil 1700m k6rgusel.) Igatahes 6htul oli meil seal ikka p2ris kylm. Aga veidikene tantsu vihtumist (tegime limbot!) ja paar sooja pusa suutsid ikka enamv2hem soojas hoida. V2hemalt esialgu.

Minu kaasatoodud tehnika kujunes seal v2ga populaarseks. Sellest 6htust on mu kaameraga tehtud vist ligikaudu 500 pilti ja seda mitte minu poolt. Eelk6ige oli kaamerast vaimustuses Martha, nii et ta siis seal kl6psutas pilte k6igist ja k6igest. Aga seda oli tore vaadata, naljakas ka. Ja siis lisaks olin Martha soovil l2paka kaasa v6tnud. Selle ymber siis k6ik 6htul kogunesid ja yheskoos vaadati sealt Kungfu Panda filmi. Vanad ja noored, k6ik olid yhteviisi lummatud. Kohale oli kusagilt taritud ka p2ris telekas, ning selle kruttimisele kulus terve 6htu aga aparaat ei tahtnud kuidagi toole hakata. Kui l2paka aku ka tyhjaks sai ja film seep2rast pooleli j2i, oli k6igi laste n2gudelt ikka veidi pettumust n2ha. Kui ma pakkusin v2lja, et ehk m2ngiks m2nge, sain vastuseks: "Ei, me tahaks ikka hirmsasti telekat vaadata!" Ei ole t2htis, mis sealt telekast t2pselt tulema peaks, vaid see, et saaks ometi vaadata, midaiganes.

6htu jooksul kogunes maja juurde ja sisse p2ris suur hulk kohalikke kylaelanikke. Tuldi kylla, aeti juttu ja mindi uuesti koju.

Kusagil kella 12 paiku syydati l6ke ja tamalid pandi tulele. Selle aja peale oli ilm juba p2ris kylmaks l2inud ja k6ik kogunesid l6kke ymber, et v2hegi sooja saada. Siis r22giti anekdoote, millest mina kyll kahjuks midagi suuremat aru ei saanud aga naersin ikka kaasa. Seltskonna m6ttes.

V2ike 10 aastane poiss istus m6ttessevajunult toolil ja veeretas oma seitset tazot yhest k2est teise. Kindlasti m2letate tazosid, mis olid kr6psupakkide sees ja millega meie ise ka nooremana m2ngisime. Kysisin temalt, et kas ta tahaks minuga m2ngida. Jah, tahtis kyll. Niisiis me v6istlesime nende 7 tazoga, mis olid tema suureks varanduseks, peaaegu tund aega. Ikka uuesti ja uuesti. Ma ei julgenud talle oelda ka, et ma enam nagu h2sti ei viitsi, 6nneks aga siis said tamalid valmis ja me asusime sooma. Kell oli pool kaks oosel. Paar tundi tagasi oli siiski ka telekas toole saadud ja olemasolev "karaokemakk". Niisiis kogunesid vapramad, kes suutsid kylmast mitte v2lja teha teleka ette laulma, teised, kellel ikka oli v2ga kylm(nagu n2iteks mina) j2id l6kke juurde.

Peale tamalide soomist, j2in ma ka juba uniseks ning otsustasin magama minna. Meile anti peale 4 tekki, et ikka soe oleks ja niisiis me Dulcega sellel vapral kuid selgelt katkiste vedrudega madratsil unemaale suikusimegi.

Hommikul 2rkasin kella 9 paiku, oh mind unimytsi, k6ik olid juba ammu-ammu yleval. Vanaema kypsetas suurel pliital tortillasid, ilmselt et neid kylla myyma minna, sest neid oli seal hunnikus oma sada tykki v2hemalt. Lambad olid karjamaale viidud. S6ime eile6htuseid tamale ja ajasime veidi veel juttu. K2isime pilte tegemas, tydrukutele ikka hirmsasti meeldis see pildistamine. J2tsimegi n2gemiseni ja tulime koju.

Mulle aga j2ttis see kylask2ik t6esti sygava mulje, kui varem olin siinsest kylaelust vaid jutte kuulnud, siis esimest korda n2gin ka oma silmaga selle reaalsust.