Tahan teile kirjutada veidikene Mehhiko yhiskonna pahupoolest. Vaesusest, mis on kontrastiks kogu rikkusele, mida siin samuti tihti kohata v6ib. Samal ajal kui t2naval vuhavad uhked lahtiste katustega Ferrarid v6i Mercedesed ja avenyyd on kaunistatud miljoneid peesosid maksvate palmipuudega, uhked hotellid v6tavad turiste vastu,pakkudes neile igakylgseid v6imalusi, mida hing ihaldada v6ib ja Cancuni valged liivarannad v6luvad oma uhkete jahtidega k6iki kylastajaid, siis v6ib k6igi suurlinnade (v6i v2ikelinnade v6i kylade)t2navanurkadelt, pargi sissek2ikude juurest v6i vanade lagunenud majalobudike eest leida istumas vaeseid, tihtipeale r2paseid ja mustusest haisvaid lapsi, kel pole ei kodu ega vanemaid v6i kui isegi on, siis taolised, kes oma lastest suuremat ei hooli. Paljud perekonnad on muidugi lihtsalt ka sunnitud oma lapsed t2navale kerjama v6i asju myyma saatma, sest muidu ei oleks neil yldse midagi, millest elatuda. Igaljuhul on aga maailm nende inimeste vastu tihtipeale v2ga karm ja elluj22mine on yks suur v6itlus.
Eelmisel reedel sain 6htul kahe oma s6braga kokku. Olime siinsamas Queretaros, see n2dalavahetus ma ei s6itnud kuhugi. Kavatsesime m6ne baari otsida, kuhu maha istuda, et juttu ajada. Olime parasjagu k6ndimas l2bi Plaza de Armase, kui yks v2ike poisike mu juurde astus. "Palun, kas sa annaksid mulle veidi raha, et tacosid osta? Ma olen n2ljane." Hetkeks k6hklesin, sest t6si on, et p2evas kysib v2hemalt 10 inimest sinult raha, aga siis vatasin talle otsa ja n2gin, et ei eales suudaks ma talle 2ra oelda ja ignoreerides minema k6ndida. Kummardusin alla, et teda l2hemalt uurida. Ta oli kolmeaastase pikkusega, r2baldunud riiete ja vereplekkidega pluusil, n2gu nagu murjamil, yleni m22rdunud. Kysisin, et kui vana ta on. Teadis vastata, et kuuene. Kysisin, et kus ta elab. Ta ei teadnud. Kus ta vanemad on? Ta ei teadnud. Mida ta t2na tegi? Ta ei m2letanud. Kas ta on siin iga p2ev? Jah. L6puks sain siiski teada, et ta on siin oma vanema 6e(9) ja vennaga(14).
L2ksime siis nendega kohtuma. Vend ootas k6rvalt2navas, istus trepimademel. 6de tuli ka peagi. Saime l2hemalt tuttavaks. Vanem vend r22kis mulle, et tegelikult nad on San Ildefonsost p2rit ja tulid Queretarosse vaid n2dalavahetuseks, et veidi asju myya ja niimoodi perekonnale raha teenida. Et tegelikult k2ivad nad koolis ja rendivad Queretaros maja, kus n2dalavahetuseti oobivad. M6istsin, et see on kyll sama suur vale kui see v2idetav maja ja seda talle ka ytlesin. Et p2ris nii see vist ei ole. Eks ta taipas, et oli vahele j22nud ja parandas ennast, et tegelikult oobivad yhes turvakodu moodi kohas. Ka selle koolisk2imise kohapealt ei osanud ma seisukohta v6tta. Kui see 14-aastane ei teadnud isegi, et Ameerika Yhendriigid on riik, siis ei ole v6imalik, et ta on 8 aastat koolis k2inud. Kas nad aga t6esti on siin vaid n2dalavahetuseti v6i iga p2ev, nagu v2ike vend mulle algul oli ytelnud, see j2igi mul teada saamata. Ehk neil t6esti on vanemad San Ildefonsos, seljuhul on nood aga kas ylimalt vaesed, et on sunnitud lapsed t2navale saatma v6i siis lihtsalt hoolimatud nende suhtes v6i siis m6lemat. Kui aga 6-aastane poiss on kell 10 6htul t2naval ja syya palub, siis ei ole v6imalik, et tal on olemas normaalne kodu.
Tydruk, kelle nimi oli Veronika, oli v2ga armsa n2eratuse ja r66msa olemisega, lausa yllatavalt, arvestades, et ta kell 10 6htul suures linnas ja vaid 6hukese s2rgiv2el yksinda inimestele 1-krooniseid n2tse myys.
Tahtsin talle komplimenti teha ja ytlesin, et tal on ilusad k6rvar6ngad. Ta naeratas ja t2nas. Siis aga n2itas oma teist k6rva ja lausus arglikult, et tal tegelikult on ainult yks k6rvar6ngas, teine kadus 2ra. Kysisin, kas ta tahaks minu k6rvar6ngast oma teise k6rva proovida. Ta aga lausus, et see teine k6rvar6ngas kadus tal juba nii ammu, et auk on kinni kasvanud. Selline oli see yhe k6rvar6ngaga tydruk Veronika.
Raul, kes oli vanem vend, myys liblikaid. 20 krooni tykk. Ta aga s6nas kahetsusega, et eriti h2sti see myyk just ei l2he. P2evas ehk 5-6 inimest ostavad. M6tle, sa tootad terve p2eva, yritades myya midagi, et endal hinge sees hoida, 200 inimest ytlevad sulle 2ra ja ehk viis ostavad siis sult selle yhe liblika. Ja sedagi n2gu krimpsutades, "No hea kyll." Muidugi ma m6istan ka neid inimesi, sest yhel hetkel sa lihtsalt tydid andmast, kaua sa ikka jaksad igale kerjavale hingele annetada, sest neid leidub nii tohutult tohutult palju. Aga mis neil j2llegi muud yle j22b? Ma aga ei kujuta ette, mida peab see v2ike laps tundma, kellele k6ik tuimade n2gudega "Ei, ei, j2ta mind rahule" ytlevad. Usun, et nad on muutunud immuunseks inimeste tydinud ja eitavatele n2gudele.
Ma m6tlesin, et aitan neid veidike ja koos suutsime kaks liblikat maha myya. Mooduvatele poistele, kelledele ma siis juurde astusin ja ilusti palusin. M6ni pluss on ikka ka heledanahaline olemisel. Yhe liblika ostsin ka ise 2ra.
J2rsku m2rkasin, et yks kahtlase v2limusega vanem kutt, seisab veidi eemal ja j2lgib meid. Kysisin, et kas nad teavad teda. Raul vastas kiiresti, et "Casi no", "Peaaegu mitte". Kysisin, et kas veidike siis ikka teavad, Raul muutus ebalevaks ja pobises midagi oma nina ette. Kui j2rgmisel hetkel taha vaatasin, oli kutt kadunud. J2reldasin, et kyllap on ta keegi, kes nende toost veel omakorda kasu l6ikab.
Siis l2ksime sooma, algul nad teatasid, et neil ei ole k6ht yldse tyhi ja et ei ole vaja, aga kui ma olin ikka mitu, mitu korda kysinud, siis l6puks tunnistasid, et tegelikult tahaks syya kyll. S6ime tacosid. Ostsin poest ka suure limpsipudeli, niisiis said nad k6hu korralikult t2is. V2hemalt selleks yheks korraks.
Siis aga teatas Raul, et nad peavad nyyd minema, sest kell 11 pannakse see oomaja kinni, kus nad magavad. Saatsin neid veel veidike maad ja leppisin siis nendega kokku, et homme kohtume j2lle. Samas kohas, kell 4. Nad lubasid tulla, ma palusin, et nad kindlasti tuleksid. Vaatasin neid eemaldumas, sydames aga eelaimdus, et j2rgmisel p2eval ma neid ei n2e.
Nii see l2kski. Kell neli olin ma seal kohal. Istusin, ootasin, tegin ringi ymber pargi, l2bi pargi. Ei olnud neist j2lgegi. Ootasin seal kokku peaaegu, et neli tundi. N2gemata nad aga j2idki.
Ka pyhap2eval k2isin vaatamas, aga siiski ei n2inud kedagi.
Loodan, et sellegipoolest nad yhel p2eval veel mu teele satuvad. N6nda v2ga tahaks neid aidata. Aga raske on aidata kedagi, kes end aidata ei lase.
T6si aga on, et taoliseid lapsi leidub Mehhikos palju ja valitsus on abitu, et k6iki neid aidata. Kui ma aga suudaksin kasv6i yhe neist t2navalt 2ra tuua, tunneksin, et olen siia p6hjusega tulnud.
Ma tahan t2nada k6iki, kes v6tsid vaevaks teha v2ikene annetus, et neid pisikesi mehhiklasi aidata. Luban, et kogu teie saadetud raha l2heb hea eesm2rgi saavutamise tarbeks!
Veelkord, kui teil on kasv6i 25 krooni yle, et see lastele nagu Eziquiel, Raul ja Veronika saata, siis oleks sellest tohutult abi. Minu konto nr on 10010419633019 ,Yhispank. 25 krooni on nagu yks hamburger v6i rongipilet Keilast Tallinna ja tagasi. See ei ole palju palutud. Samas aga on neile see v2ga suure t2htsusega. Kui perekonnal on piisavalt raha, et osta syya ja saada 2ra elatud, siis t2hendab see, et lapsed saavad minna kooli ja ei pea t2naval tootama. N6nda on neil aga v6imalik saada haridus ning tookoht, mitte aga j22da elu l6puni t2navale. V6i kui te ei taha aidata neid, kes elavad nii kaugel teises maailma otsas, siis aidake neid, kes elavad Eestis. Ka Eestis on t2navalapsi v6i v2ga vaestes peredes elavaid lapsi, kes abi vajavad.
V6tke endale eesm2rk- yks heategu p2evas! ;)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Täna leidsin esmakordselt üles su blogi. Ja seda konkreetset sissekannet lugedes tekkis väga tuttav tunne. Odessas seisan ma ise samade dilemmade ees iga kord, kui mõnel tänavanurgal istub järjekordne kerjav (tihtilugu puudega) kodanik. Ühel korral pakkusin ühe kiriku ees kerjavale poisile, et ta võib mu organisatsiooni tulla, kui tahab, ja et sealt võib ta abi saada, aga ta põhimõtteliselt irvitas mulle selle idee väljapakkumise eest näkku. Enamus inimesed, kes tänavail elavad, on lootuse taolistesse asajdesse nagu abi kaotanud, mis on isegi veel suurem probleem kui lihtsalt nende eluviis.
Sirle Ukrainast
Post a Comment